4.Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt C.M-ilt hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskulude katteks 280 eurot.
5.Välja mõista kostjalt C.M-ilt hageja B2 Impact OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (280 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
1
2-25-11392
EDASIKAEBAMISE KORD
Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTU SEISUKOHT
1.Hagiavalduse kohaselt tuleneb B2 Impact OÜ (hageja) nõue C.M (kostja) vastu 11.08.2022 kostja ja AS LHV Finance vahel sõlmitud väikelaenulepingust nr XXX, mille järgi kostja sai laenu 1200 eurot (lepingu tasu oli laenusumma ülekandmisel kinnipeetud ülekantavast summast). Pooled leppisid kokku krediidi kulukuse määras 23,08%, intressimääras 19,90% aastas ja lepingutasus 29,90 eurot. Lepingust tulenev krediidikogukulu 2094,10 eurot. Väikelaenulepingus lepiti kokku 72 osamaksega maksegraafikus 11.08.2022–10.08.2028, perioodilise makse suurus 28,67 eurot. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva arve tasumisega, see on osaliselt 10.11.2024 ning 10.12.2024 ja täielikult 10.01.2025. Tasumata arve nr XXX tähtajaga 10.11.2024 summas 4,76 eurot, arve nr XXX tähtajaga 10.12.2024 summas 28,67 eurot, arve nr XXX tähtajaga 10.01.2025 summas 28,67 eurot. Kostja tegi tagasimakseid perioodil 10.09.2022–12.11.2024 kokku 804,23 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 295,79 eurot, intressi katteks 473,54 eurot ja lepingu tasu 29,90 eurot oli laenusumma väljamaksmisel krediidiandja poolt kinni peetud, võlamenetlustasu katteks 5 eurot. Krediidiandja edastas 14.01.2025 kostjale teatise andes võimaluse võlgnevuse tasumiseks või võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks tähtajaga hiljemalt 28.01.2025. Krediidiandja ütles lepingu üles 30.01.2025.
2.Krediidiandja loovutas 03.02.2025 kostja vastased nõuded hagejale. Hagejale on tekkinud sissenõudekulud 30 eurot tasuliste kirjade saatmisega: 03.02.2025 nõudekiri (20 eurot), 04.03.2025 kiri (5 eurot), 17.03.2025 kiri (5 eurot).
2
2-25-11392
3.Vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kohta hageja selgitas, et AS LHV Finance on enne lepingu sõlmimist teinud laenusaaja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamise. Sissetuleku kontrollis on esmalt vaadatud, mis summas on kostja oma sissetuleku märkinud taotlusel. Kostja on deklareerinud oma sissetulekuks summa 900 eurot. LHV kontrollis kostja sissetulekuid Pensioniregistri andmete alusel. Kostja sissetulekuna on LHV arvestatud summas 776,19 eurot. Samuti kontrollis krediidiandja kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliameti maksutõendi andmete alusel ja sissetulekuna arvestati 740,84 eurot. Sissetuleku kontrollid on teostatud taotluse esitamisele eelneva kuue kuu perioodi osas s.t 11.2021 kuni 05.2022. Krediidiandja on kontrollinud kostja igakuiste finantskohustuste suurust. Kontrolli tulemusena on LHV tuvastanud, et kostjal olid igakuised finantskohustused kokku summas 200 eurot. Maksehäirete kontrolli (krediidiinfo ja krediidiregister) tulemusena nähtus, et kostjal puudusid maksehäired taotluse esitamisel. Samuti ei olnud kostjal krediidiandja ees negatiivset makseajalugu. C.M taotluse analüüsis on LHV võtnud maksimaalse võimaliku kuumakse arvutamisel alusel korrigeeritud sissetuleku summas 740.84 eurot, igakuised finantskohustused summas 200 eurot ning saanud võimalikuks maksimaalseks täiendava finantskohustuse tulemuseks kuumakse summas 192 eurot. Seega pärast olema olevate ja täiendava finantskohustuse täitmist pidi jääma laenusaajale vaba raha summas 348,84 eurot LHV poolt kontrollitud/korrigeeritud sissetuleku alusel, mis oli 47% korrigeeritud sissetuleku summast. Tegelik täiendava finantskohustuse osamakse suurus oli 28,67 eurot. Kogutud teabe põhjal jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.
4.Hageja palub mõista kostjalt tema kasuks välja põhivõlgnevuse 904,21 eurot (1200-295,79), intressi 38,88 eurot (periood 13.11.2024–30.01.2025), viivise 45,48 eurot (31.01.2025–15.07.2025), sissenõudmiskulu 30 eurot ja lisanduva viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 16.07.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni.
5.Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue osaliselt. Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudekulud summas 20 eurot. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu väljamõistmist kokku summas 30 eurot. Tasulised meeldetuletuskirjad on saadetud peale lepingu lõppemist 03.02.2025, 04.03.2025, 17.03.2025 (20 eurot + 5 eurot + 5 eurot) viitega VÕS § 1132 lg 2 p 1. Võlausaldajal on seadusest tulenev kohustus tarbijat nõude loovutamisest teavitada (VÕS § 412 lg 1), mistõttu ei saa selle eest (kiri 03.02.2025) võla sissenõudmiskulusid nõuda.
6.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
7.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 311 1 lg 3 alusel 17.09.2025 avaliku etoimiku kaudu. Kostja oli kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättetoimetamisest ning oli hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja ei ole kirjaliku vastust hagiavaldusele esitanud. Kostja ei ole hagile tähtaegselt, s.o hiljemalt 01.10.2025, ega käesoleva lahendi tegemise ajani vastanud.
8.Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi
3
2-25-11392 menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 järgi menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
10.Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 1018,57 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 20 eurot ehk vaid üle 1%. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud (riigilõiv 280 eurot) täielikult kostja kanda.
11.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov Kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.