Hageja: Citybee Eesti OÜ (registrikood: 14646800); Hageja lepingulised esindajad: Ahto Järvela, Kristiine Urb, Brittany Tuul; Kostja: X (isikukood XXX);
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada Citybee Eesti OÜ (hageja) ja X (kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas sõnastuses:
1.1.Kostja tasub hagejale kompromissisumma 280 eurot Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428, viitenumbriga 717403165 hiljemalt 03.12.2025.
1.2.Kui kostja hilineb kompromissisumma tasumisega osaliselt või tervikuna rohkem kui 7 päeva, on hagejal õigus nõuda viivitusintressi 0,05% päevas iga täitmisega viivitatud päeva eest ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses.
1.3.Kompromissi kinnitamine välistab sama nõudega uuesti kohtusse pöördumise ja menetlusosalised on sellest teadlikud.
1.4.Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
3.Jätta menetluskulud poolte menetluskulud puuduvad.
endi
kanda.
Rahaliselt
kindlaksmääratavad
4.Tagastada hageja tasutud riigilõivust 17,5 eurot Julianus Inkasso arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 717403165. Edasikaebamise kord
OÜ
Poolte kokkuleppest tulenevalt ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust.
ASJAOLUD
1.Citybee Eesti OÜ (avaldaja, hageja) esitas 04.09.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X’ilt (võlgnik, kostja) 198,32 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 05.09.2024 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 08.09.2024 e- toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik esitas 08.09.2024 nõudele vastuväite.
2.Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 23.09.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude hagimenetluses menetlemiseks üle Harju Maakohtule.
3.Harju Maakohus kohustas 23.09.2025 määrusega hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavat riigilõivu 14 päeva jooksul.
4.Hageja esitas 03.10.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võla nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlg 152,74 eurot, viivis perioodi 13.02.2024 kuni 03.10.2024 eest summa 17,87 eurot ning alates 04.10.2024 jooksvad viivised põhivõla tasumata jäägilt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Hageja tõi hagi alusena välja, et kostja sõlmis hagejaga lepingu läbi rakenduse Citybee ning rentis 19.01.2024 hagejalt sõidukit registreerimismärgiga XXX. Sõiduki kasutamise käigus jäi see lumme kinni. Kostja teavitas hagejat, kes korraldas sõiduki lumest väljatõmbamise autoabi Roheline Laine OÜ poolt. Hageja tasus teenuse eest 152,74 eurot. Hageja hinnangul kuuluvad sõiduki lumest väljatõmbamise (puksiirteenuse) kulud kahju alla, mis tuleb vastavalt lepingule hüvitada kostjal. Hageja esitas kostjale 05.02.2024 e-posti teel nõudekirja tekkinud kahju hüvitamiseks, aga kostja nõuet ei täitnud.
5.Harju Maakohus võttis 04.10.2024 määrusega hagi menetlusse.
6.Kostja esitas 28.01.2025 vastuse hagiavaldusele ja täiendas oma vastuväiteid 10.11.2025 vastuses. Kasutades CityBee sõidukit 19. jaanuaril 2024, sõitis kostja lumisel teel, mille äärde oli pargitud teine sõiduk. Teisest sõidukist möödumise ajal jäi kostja sõiduk lumme kinni. Tee oli kitsas ja lumine. Tee ei olnud märgistatud ega suletud ning seda kasutasid ka teised juhid. Tegemist oli tavapärase liiklusolukorraga, mitte hooletu või liiklusreeglite vastase käitumisega. Sõiduki kinni jäämine toimus teeolude tõttu, mitte kostja süül. Kostja kasutuses olnud sõidukil puudus veokonks, aga kostjal oli võimalik sündmuskohal viibinud isiku abil korraldada sõiduki lumest väljatõmbamine, kinnitades köie sõiduki velje külge. Kostja teavitas olukorrast hageja klienditeenindust. Hageja klienditeenindus teatas, et hageja ei saa oma meeskonda kostjale appi saata, kuivõrd nad olid Tallinnas tööga hõivatud. Klienditeenindus ei soovitanud sõidukit kostja kirjeldatud viisil välja tõmmata ning teatas, et saab ainult puksiirabi appi tellida, mida hageja klienditeenindus ka tegi. Puksiirabi teenuse osutaja tõmbas kostja kasutuses olnud sõiduki välja saamamoodi ehk selliselt, et kinnitas köie sõiduki velje külge. Kostja hinnangul oli arve esitamine kostjale põhjendamatu, sest hageja ei saatnud talle appi oma meeskonda, nagu sellistel juhtudel tavaks, sõidukil puudus veokonks, mille tõttu ei saanud kostja sõidukit muul moel lumest välja tõmmata, kostja pakkus mõistlikku lahendust sõiduki lumest väljatõmbamiseks, mida rakendas hiljem ka hageja klienditeeninduse tellitud puksiirabi teenuse osutaja, puksiirabi tellimine oli hageja otsus ning lepingu tingimustest ei tulene kostjale kohustust katta kulusid, mis on tingitud hageja varustusprobleemidest või otsusest tellida puksiir.
7.Hageja ja kostja sõlmisid 27.11.2025 eelistungil kompromissilepingu. Kompromissilepingus kinnitavad pooled teadlikkust asjaolust, et kompromissi kinnitamine välistab sama nõudega uuesti kohtusse pöördumise. 2/4
8.Hageja esitas 27.11.2025 taotluse tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust seoses kompromissi sõlmimisega.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
9.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
10.Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lgtes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.
11.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise või kompromissi kinnitamise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
12.Kohus selgitab, et kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
13.Kohus selgitab ka, et kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).
14.TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud, mistõttu jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse korral puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg 1 mõttes ehk rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
15.Hageja palub 27.11.2025 taotluses tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust seoses kompromissi sõlmimisega.
16.Hageja tasus riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 65 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 35 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt tagastatakse pool
3/4
menetluses tasutud riigilõivust menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 3 sätestab, et menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega ei tagastata maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu.
17.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 17,5 eurot Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 717403165.
18.TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kompromissilepingus kokku kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigusest loobumises. Seetõttu ei saa kooskõlas TsMS § 661 lg-ga 4 kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.