Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Kalev Saare ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Osaühingu Eesti Killustik hagi Osaühingu Pompei tee 79, Osaühingu Levalex Invest, Osaühingu Natural Projects ja Prestante OÜ vastu tehingute tühisuse tuvastamise nõudes. Hagi tagamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Pompei tee 79 määruskaebus
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
nende Hageja Osaühing Eesti Killustik, vandeadvokaat Anton Sigal
lepinguline
esindaja
Kostja Osaühing Pompei tee 79, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Kalle-Kaspar Sepper ja Janne-Liisa Ottis Kostja OÜ LEVALEX INVEST, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Kalle-Kaspar Sepper ja Janne-Liisa Ottis Kostja Osaühing Natural Projects Kostja Prestante OÜ Asja läbivaatamine
Osaühing Eesti Killustik (hageja) esitas 4. mail 2022 Harju Maakohtule Osaühingu Pompei tee 79 (kostja I; Pompei), OÜ LEVALEX INVEST (kostja II; Levalex), Osaühingu Natural Projects (kostja III) ja Prestante OÜ (kostja IV) vastu hagi, milles palus tuvastada, et 1) tehing, millega Levalex võõrandas Pompei osa Osaühingule Natural Projects, on tühine; 2) tehing, millega Osaühing
2-22-6607 Natural Projects võõrandas Pompei osa Prestante OÜ-le, on tühine; 3) kinnisasjade Saluste tee 3, Saluste tee L2 / Saluste tee 5 ning Suurtammiku käsutustehingud on tühised. Hagiavalduse kohaselt kaevandab ja müüb hageja liiva ja killustikku. Hagejal oli huvi talle kuuluva kaevandusega piirnevate kinnisasjade (Saluste tee 3, Saluste tee L2 / Saluste tee 5 ja Suurtammiku) omandamise vastu OÜ-lt Favorte (Favorte). Kinnisasjad ostis 7. oktoobril 2021 Favortelt Pompei, mille ainuosanik oli Levalex. Kinnisasjade omandamise finantseerimiseks sõlmis Pompei laenulepingud hageja ja Levalexiga. Kinnisasjadele seati hageja kohustuste tagamiseks panga kasuks hüpoteek 1,3 miljonit eurot. Päev enne kinnisasjade ostmist sõlmisid hageja, Pompei ja Levalex osa võlaõigusliku müügilepingu, millega Levalex müüs hagejale Pompei osa nimiväärtusega 1675 eurot ehk 67% Pompei osakapitalist (müügileping). Osanike lepingu sõlmimine ja müügilepingu järgse tehingu lõpuleviimise tähtaeg lükati edasi kuni 30. aprillini 2022. Müügilepingus lepiti kokku, et see leping lõppeb olukorras, kus osanike lepingut ei ole sõlmitud kokkulepitud tähtajaks. Müügilepingu kohaselt loeti sellest lepingust taganemise tagajärjel sõlmituks uus müügileping, millega hageja omandab Levalexilt 100% Pompei osakapitalist. Pooled ei jõudnud osanike lepingu tingimustes kokkuleppele. 19. aprillil 2022 saatis kostjate I ja II esindaja hagejale avalduse, millega teatas müügilepingu tühistamisest. Kuna müügilepingu tühistamise avaldus oli kehtetu, taganes hageja ise müügilepingust 1. mail 2022, sest möödunud oli tähtaeg osanike lepingu sõlmimiseks. Sama avaldusega ütles hageja üles enda ja Pompei vahel sõlmitud laenulepingu. Müügilepingu kehtivuse ajal on Levalex teinud tehinguid Pompei osaga: 19. aprillil 2022 võõrandas Levalex osa kostjale III, kes omakorda võõrandas 20. aprillil 2022 osa kostjale IV. Lisaks on kinnistusraamatus 19. ja 20. aprillil 2022 registreeritud kinnistamisavaldused kõigi kolme kinnisasja suhtes viitega notar Triin Silla tehingutele. 29. aprillil 2022 on kinnistusraamatus registreeritud kinnistamisavaldused kõigi kolme kinnisasja suhtes ilma viiteta kinnistamisavalduse alusele. Tehingud Pompei osa võõrandamiseks on näilikud või heade kommetega vastuolus. Sellele viitab osa järjestikustel päevadel edasimüümine, mille eesmärk oli muuta osa hagejale kättesaamatuks heauskse omandamise kaudu. Uued omanikud on kaasatud vaid näiliselt. Ka kõik samal ajal kinnisasjadega tehtud tehingud on näilikud või heade kommetega vastuolus ning seetõttu tühised.
2.Hagiavaldusega koos esitas hageja hagi tagamise avalduse, milles palus peatada vaidlusaluste käsutustehingute täitmiseks esitatud kinnistamisavalduste menetlemine ja nende alusel kinnistusraamatus kannete tegemine kuni tsiviilasjas nr 2-22-6607 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Samuti palus hageja arestida kostja I osa nimiväärtusega 2500 eurot hageja kasuks ja kanda käsutuskeeldu nähtavaks tegev keelumärge äriregistrisse.
3.Harju Maakohus rahuldas 5. mai 2022. a määrusega hagi tagamise avalduse hageja taotletud viisil.
4.Hageja esitas 12. mail 2022 avalduse täiendavaks hagi tagamiseks, paludes arestida kostjale I kuuluvad kinnisasjad asukohaga Saluste tee L2 / Saluste tee 5, Suurtammiku ja Saluste tee 3 ning kanda käsutuskeeldu nähtavaks tegevad keelumärked kinnistusregistrisse. Hagi tagamise avalduse kohaselt ei täitnud Tartu Maakohus 5. mai 2022 hagi tagamise määrust, sest kannete tegemise peatamine hagi tagamise korras on võimatu. Esimesed kanded on juba tehtud, mistõttu on kostjad hagist ja hagi tagamisest eelduslikult teadlikud. Suurenenud on risk, et kostjad astuvad järgmisi samme, et teha kinnisasjad hagejale kättesaamatuks. Hagi tagamata jätmine tekitaks hagejale pöördumatut kahju. Hageja huvi kostja I osa ning müügilepingu vastu rajaneb eeldusel, et kostja I on kinnisasjade omanik ning kinnisasjad on koormamata.
2(6)
2-22-6607
5.Harju Maakohus rahuldas 13. mai 2022. a määrusega hageja täiendava hagi tagamise avalduse ning määras arestida kostjale I kuuluvad kinnisasjad asukohaga Saluste tee L2 / Saluste tee 5, Suurtammiku ja Saluste tee 3 ning kanda käsutuskeeldu nähtavaks tegevad keelumärked kinnistusregistrisse. Maakohus leidis, et kinnisasjadele käsutuskeelu seadmata jätmine võib kahjustada hageja õigusi ning takistada tal kohtumenetluses oma eesmärgi saavutamist. Hageja eesmärk on saavutada osa müügilepingu kaudu osalus kostjas I ning selle kaudu võimalus kasutada kostja I omandatud kinnisasju oma äritegevuses. Selle eelduseks on kinnisasjade säilimine kostja I omanduses. Mõistlik on kohtumenetluse ajaks säilitada praegune olukord ning tagada, et vaidlusaluseid kinnisasju ei käsutataks. Hageja õigusi pole võimalik vähem koormaval viisil tagada. Kinnisasjadele käsutamise keelumärke seadmine koormab küll kostjaid I ja II, kuid selle kaaluvad üles hageja õigustatud huvid.
6.Maakohus tegi 16. mai 2022. a määruse, millega täiendas 13. mai 2022. a hagi tagamise määruse resolutsiooni punkti 2, lisades lause lõppu „Osaühingu Eesti Killustik (registrikood 10126848) kasuks“.
7.Kostja I esitas maakohtu määruste peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrused ja jätta hagi tagamise taotlused täies ulatuses rahuldamata.
8.Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Kostjad II, III ja IV palusid määruskaebuse täies ulatuses rahuldada.
9.Hageja esitas 11. juulil 2022 maakohtule täiendatud hagiavalduse, milles esitas allpool loetletud nõuded. • Tuvastada, et tehing, millega Levalex võõrandas 19. aprillil 2022 ainsa osa Pompeis OÜ-le Natural Projects (sh nii kohustus- kui käsutustehing), on tühine. • Tuvastada, et tehing, millega OÜ Natural Projects võõrandas 20. aprillil 2022 ainsa osa Pompeis Prestante OÜ-le (sh nii kohustus- kui käsutustehing), on tühine. • Kohustada Levalexi andma Pompei ainsa osa omandiõigus hagejale; asendada Levalexi tahteavaldus kohtuotsusega. • Tuvastada, et tehing (sh nii kohustus- kui käsutustehing), mille alusel seati kinnisasjadele hüpoteek 3 300 000 eurot Levalexi kasuks, on tühine. • Tuvastada, et tehing (sh nii kohustus- kui käsutustehing), mille alusel seati kinnisasjadele hüpoteek 1 000 000 eurot Prestante OÜ kasuks, on tühine. • Tuvastada, et tehing (sh nii kohustus- kui käsutustehing), mille alusel seati kinnisasjadele kasutusvaldus tähtajaga 20 aastat OÜ Natural Energy Projects kasuks, on tühine. Lisaks esitas hageja alternatiivsed nõuded, milles palus tuvastada eelviidatud kohustustehingute tühisus ja kohustada tühiste tehingute pooli andma tahteavaldusi tehingute tagasitäitmiseks.
10.Kostja I leidis, et hageja peaks tasuma tagatist 4 × 32 000 eurot. Keelumärkeid arvestades ei ole kostjal I võimalik loovutada olemasolevaid tagatisi krediidiasutustele soodsamatel tingimustel finantseeringute taotlemisel. Lisaks on kostja I kinnisasjade ostmiseks kasutanud laene, millelt peab tasuma intresse.
11.Hageja leidis, et hagi tagamine ei tekita kostjale I kahju. Kostja I ei ostnud kinnisasju büroohoone ehitamiseks. Kostja I pidi omandama kinnisasjad hageja huvides, et hageja saaks kasutada neid kaevandamiseks. Kinnisasjadele on seatud kasutusvaldus, mis välistab kinnisvaraarenduse. Kinnisasjad on koormatud hüpoteekidega, mistõttu ei ole kinnisasjade tagatisel võimalik enam laenu saada. Hagejal on piisavalt vara, et hagi tagamisega põhjustatud kahju hüvitada. 3(6)
2-22-6607 Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
12.Tallinna Ringkonnakohus jättis 10. oktoobri 2022. a määrusega kostja I määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruste resolutsiooni muutmata, täiendades määruste põhjendusi. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei too hagiavalduses esitatud tuvastusnõuded kaasa hageja soovitud eesmärki, sest üksnes tuvastusnõuetega ei ole võimalik tehingute-eelse olukorra taastamist saavutada. Hageja haginõuete täpsustust ei ole maakohus veel oma menetlusse võtnud. Kinnisasjad on jätkuvalt kostja I omandis, kuid neid on koormatud uute hüpoteekidega ning 20-aastase kasutusvaldusega OÜ Natural Energy Projects kasuks. Hagiavalduse täienduse alusel oleks ennatlik väita, et hagiavaldus on õiguslikult perspektiivitu. Võttes arvesse ka hageja alternatiivsed nõuded, on hageja täiendanud oma nõudeid omandiõiguse üleandmise ja kannete muutmiseks vajaminevate tahteavalduste andmiseks kohustamise nõuetega. Hageja on haginõuet ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 381 lg 2 tähenduses piisavalt põhistanud. Maakohus ei ole täpsustatud nõuete menetlusse võtmist küll veel otsustanud, kuid hagi tagamise eelduseks ei ole see, et kohus oleks enne vormistanud määruse hagi menetlusse võtmise kohta. Kuna maakohus ei ole vormistanud täiendava hagiavalduse oma menetlusse võtmisest keeldumise määrust, siis eeldab ringkonnakohus, et maakohtul on plaanis nõuded menetlusse võtta. Hageja on hagi tagamise vajadust piisavalt põhistanud. Kinnisasjadele keelumärgete seadmine on sobiv abinõu, sest hageja eesmärgi saavutamiseks on vajalik kinnisasjade säilimine kostja I omandis. Hageja õiguseid pole võimalik vähem koormaval viisil tagada. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praegu täpset hagihinda määrata. Maakohtul tuleb täpsustatud nõuete menetlusse võtmisel uuesti hagihind määrata või vajaduse korral see täiendavate andmete kogumise teel välja selgitada ning seejärel lahendada ka täiendava riigilõivu küsimus. Praegusel juhul ei ole täidetud hagejalt kostja I kasuks tagatise nõudmise eeldused. Kostja I selgitused väidetava kahju tekkimise asjaolude kohta on vastuolulised, mistõttu muutub kostja I väidete usaldusväärsus küsitavaks. Kostja I ei ole veenvalt põhjendanud talle tekkida võiva kahju asjaolusid. TsMS § 389 lg 3 või TsMS § 385 alusel rahasumma määramine hagi tagamise abinõu tühistamiseks saab kohalduda üksnes rahaliste nõuete puhul. Praegusel juhul ei ole tegemist raha saamisele suunatud nõudega, vaid hageja eesmärgiks on vaidlusaluse õigussuhte reguleerimine TsMS § 377 lg 2 alusel. Seega ei pidanud maakohus makstava rahasumma suurust kindlaks määrama.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
13.Kostja I palub määruskaebuses maakohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistada ja teha uus määrus, millega hagi tagamise avaldused jätta rahuldamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on asjas valesti määratud hagihind, mistõttu on kostjalt I põhjendamatult võetud kaebeõigus hagi tagamise määruste peale. Hagihind tuleb määrata, lähtudes vaidlusaluste kinnisasjade väärtusest ning Pompei osa müügihinnast. Kinnisasjade müügilepingus oli kinnisasjade ostuhinnaks 3 050 000 eurot. Osa müügilepingus oli Pompei osa müügihind 37 319 eurot. Seega peaks hagihind olema 3 087 319 eurot. Ringkonnakohus on põhjendamatult jätnud hagihinna muutmata. Hagihinna määramisel ei ole tähtsust nõuetel, mille hageja on esitanud täiendatud hagiavalduses ning mida maakohus ei ole oma menetlusse võtnud. 4(6)
2-22-6607 Hagiavaldus ei ole ka õiguslikult perspektiivikas. Hageja ei ole hagiavalduses selgitanud ega tõendanud, milliseid notariaalseid kokkuleppeid hagejaga on Pompei rikkunud ning milline on hageja vaidlusaluste kinnisasjadega seotud asjaõiguslik nõue, mis annaks hagejale aluse nõuda kinnisasjade käsutamise keelamist või vaidlustada juba toimunud käsutustehinguid, mille pooleks hageja ei ole. Pompei osa üleandmise käsutustehing ei saa olla näilik ega heade kommetega vastuolus. Samuti ei saa olla kinnisasjade müügilepingud näilikud ega heade kommetega vastuolus. Hagi tagamise abinõuna kohaldatud käsutuskeelu ja haginõuete vahel puudub seos. Hageja tuvastusnõuded ei ole kinnisasjade käsutamisega üldse seotud ega saavuta hageja eesmärki. Hageja ei ole esitanud ühtegi kinnisasjadega seotud nõuet. Käsutuskeelu seadmine ei ole põhjendatud, vajalik ega proportsionaalne. Ringkonnakohus jättis põhjendamatult tagatise nõudmata. Kohtud on valesti määranud hagihinna ning seetõttu jätnud vääralt tagatise nõudmata. Kohtud ei ole vastuolus TsMS § 389 lg-ga 3 määranud iga koormatud asja kohta rahasummat, mille tasumisel hagi tagamise abinõu tühistatakse.
14.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
15.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 682 lg 1 ja § 695 alusel jätta läbi vaatamata.
16.TsMS § 682 lg 1 esimese lause järgi jätab kohus kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele või on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist ja Riigikohus ei ennista tähtaega. TsMS § 695 järgi kehtib see säte ka määruskaebuse menetlemise kohta Riigikohtus.
17.Kostja I on vaidlustanud ringkonnakohtu määruse, millega jäeti muutmata maakohtu määrused hagi tagamise kohta. Kolleegium leiab, et kostjal I ei ole käesoleval juhul määruskaebeõigust ringkonnakohtu määruse peale. TsMS § 390 lg 1 esimese lause järgi võib pool esitada määruskaebuse maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas. Sama sätte teise lause kohaselt saab maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 100 000 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu. Tagatava hagi hind määratakse kindlaks TsMS 17. ptk sätete alusel, lähtudes esitatud nõuetest (RKTKm 14.12.2021 2-21-6284/36, p 10). Maakohtul tuleb hagi tagamise taotlust ja ringkonnakohtul maakohtu hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebust lahendades määrata kindlaks tagatava hagi hind. Riigikohus ei saa hagi tagamise menetluses hagihinna määramise eesmärgil täita maakohtu asemel eelmenetluse ülesandeid, sh selgitada välja hageja nõudeid, samuti hinnata sel eesmärgil tõendeid (TsMS § 688 lg 5) (vt RKTKm 15.06.2016 3-2-1-50-16, p-d 10–11). Hagiavalduses esitas hageja kuus tuvastusnõuet ning luges TsMS § 125, § 132 lg 1 ja § 134 lg 1 alusel hagihinnaks 21 000 eurot. Sellest hagihinnast lähtusid hagi tagamise menetluses maa- ja ringkonnakohus ning maakohus määras tsiviilasja hinnaks 21 000 eurot ka hagiavalduse menetlusse võtmisel. Seega ei ületa tagatava hagi hind TsMS § 390 lg 1 teises lauses sätestatud piirmäära.
18.Kolleegium ei pea praeguses olukorras võimalikuks TsMS § 137 lg 11 alusel asja hinda muuta. Maakohus ei ole hagiavalduse täienduse osas seisukohta võtnud ega seda menetlusse võtnud. Kuigi ringkonnakohus lähtus hagi tagamise menetluses täiendatud haginõuetest, siis hagi hinda 5(6)
2-22-6607 ringkonnakohus ei muutnud. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et maakohus peab hagiavalduse täienduse alusel hindama, kas ja millises osas peaks tsiviilasja hinda muutma.
19.Vastuseks kostja I kassatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium tsiviilasja hinna kohta järgmist. Tuvastushagi hind määratakse TsMS § 125 kohaselt selle hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Kostja I leiab määruskaebuses, et kuivõrd müügilepingute kohaselt oli kinnisasjade hind 3 050 000 eurot ning osa hind 37 319 eurot, siis peaks hagihind olema 3 087 319 eurot. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja I seisukoht põhjendatud. Hagi rahuldamise tulemusel ei saaks hageja kinnisasjade omanikuks. Lisaks on hagiavalduses esitatud asjaoludel Pompeil laenulepingutest tulenevad kohustused nii hageja kui ka kostja II vastu. Seetõttu ei ole asja materjalides esitatud andmeid arvestades alust TsMS § 125 järgi lugeda hagi hinnaks müügilepingutes märgitud osa ja kinnisasjade müügihinna summat.
20.Kuivõrd käesolev määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus, siis jaotatakse menetluskulud TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 järgi asja läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.