Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Võlausaldaja pankrotiavaldus Osaühing Eesti Killustik esitas 04.07.2022 kohtule avalduse Osaühingu Pompei tee 79 pankroti väljakuulutamiseks. Avaldusest nähtuvalt sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik 06.10.2021 laenulepingu, mille alusel andis võlausaldaja võlgnikule laenu 2 166 700 eurot tähtajaga 31.12.2025. Avalduse kohaselt sõlmis võlgnik 07.10.2021 lepingu kolme kinnistu ostmiseks hinnaga 3 050 000 eurot. Võlgnik tasus ostuhinna võlausaldajalt saadud laenu arvelt ning lisaks võttis laenu ka oma ainuosanikult. Võlausaldaja finantseeris kinnistute omandamist võlgniku poolt selleks, et saada lõppkokkuvõttes võlgniku ning läbi selle ka kinnistute omanikuks. Avaldusest nähtuvalt on võlausaldajale saanud teatavaks, et võlgnik on teinud võlausaldaja nõusolekuta ja võlausaldaja teadmata erinevaid tehinguid, mille tulemusena on võlgniku ainus vara (kinnistud) koormatud hüpoteekidega summas 4,3 miljonit eurot. Võlausaldaja ütles laenulepingu üles ja esitas pankrotihoiatuse. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlausaldajal võlgniku vastu 06.10.2021 laenulepingust tulenev nõue summas 2 349 329 eurot, milles sisaldub 1 766 700 eurot laenu tagastamata osa jääk, 87 953 eurot intress ja 494 676 eurot viivis. Nõudele lisandub täiendav viivis vastavalt laenulepingule määraga 0,5% päevas. Võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja 10 päeva jooksul pärast pankrotihoiatuse kättesaamist. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlausaldaja palub välja kuulutada võlgniku pankroti. Võlgniku vastuväide Võlgnik palub jätta pankrot välja kuulutamata. Võlausaldajal puudus õigus laenuleping ennetähtaegselt üles öelda. Kohus peaks seetõttu tuvastama, kas laenulepingu ülesütlemine oli kehtiv. Pankrotimenetluses on aga piiratud võimalused vaidlusaluste asjaolude hindamiseks. Kui ülesütlemine ei ole kehtiv, siis ei ole võlausaldajal nõuet võlgniku vastu, sest laenu tagastamise tähtpäev pole saabunud. Laenulepingu p 4.1.3, mille alusel võlausaldaja laenulepingu üles ütles on formaalselt tühine tüüptingimus. Samuti on võlgnik teinud tehinguid kinnistutega, mis tagasid võlausaldaja kohustusi Luminor panga ees. Nende tehingutega tekitati võlgnikule ka stabiilne rahavoog, mitte ei muudetud võlgnikku maksejõuetuks. Seatud hüpoteek tagas ka võlausaldaja nõude refinantseerimise eesmärki. Poolte vahel on mitu tsiviilvaidlust (tsiviilasjad nr 2-22-6607, 2-22-9174), milles võlausaldaja soovib pooltevahelisi tehinguid kehtetuks tunnistada. Samas nõuab võlausaldaja võlgniku pankrotti. Võlgnik leiab, et pankrotiavalduse aluseks peab olema selge nõue, kuid antud vaidluste asjaolud väljuvad pankrotimenetluse raamidest ning tuleb selgeks vaielda väljaspool pankrotimenetlust. Ajutine haldur tuleb pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 3 p 2 järgi jätta nimetamata ka siis, kui võlausaldaja nõuded on pandiga täielikult tagatud – antud juhul on võlausaldaja kohustused panga ees tagatud võlgniku kinnisvaraga summas 1 300 000 eurot. Kui võlgnik peaks läbi hüpoteegi täitma võlausaldaja kohustused panga ees, läheks nõudeõigus üle võlgnikule ning tekiks tasaarvestuse situatsioon. Seetõttu puuduvad alused ajutise halduri nimetamiseks. Võlgnik lisab, et on nõus tasuma võlausaldajale laenujäägi summas 1 766 700 eurot kui hüpoteek kustutatakse, tsiviilvaidlused lõpetatakse ja pooltevahelised lepingulised suhted loetakse lõppenuks. Võlgnik palub jätta pankrotiavaldus rahuldamata ja menetluskulud välja mõista võlausaldajalt.

Kohtu seisukoht Pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 3 p 1 järgi kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Võlausaldaja nõue põhineb pooltevahelisel 06.10.2021 laenulepingul, mille alusel andis võlausaldaja võlgnikule laenu summas 2 150 000 eurot Soodevahe külas nelja kinnistu omandamiseks. Võlgnik kohustus tasuma 400 000 eurot viivitamata pärast Maksu- ja Tolliameti poolt kinnistute omandamiselt laekunud käibemaksutagastust ja 1 750 000 eurot hiljemalt 31.12.2025. Raha kanti võlgnikule (endise ärinimega Saluste tee 3 OÜ) üle. 01.05.2022 ütles võlausaldaja laenulepingu üles p 4.1.3 alusel, kuna toimunud on sündmus, mille tulemusena laenuandja hinnangul on halvenenud võlgniku võime lepingut nõuetekohaselt täita (tehingud kinnistutega ja ühingu osa võõrandamine) ja p 4.1.1 alusel, kuna võlgnik on esitanud võlausaldajale väärinformatsiooni. Tegemist on tahtlike ja oluliste rikkumistega. Laenulepingu sõlmimises, raha ülekandmises ning lepingu ülesütlemise faktis vaidlus puudub ja kohus loeb eelnimetatud asjaolud tuvastatuks. Võlgnik leiab, et laenulepingu ülesütlemine ei ole õiguspärane. Kohus peab jõudma seisukohale, kas selle väite kontrollimine mahub pankrotimenetluse raamidesse või mitte. Laenulepingu ülesütlemise kehtiv oluline, sest sellest sõltub kas võlausaldajal on nõue võlgniku vastu. Kehtiva lepingu korral pole võlgnik võlausaldajale midagi võlgu, sest laenu tagastamise tähtpäev on alles 31.12.2025. Kohus leiab, et laenulepingu ülesütlemise kehtivuse hindamine ja sellega seotud asjaolud väljuvad pankrotimenetluse raamidest. Pooled sisustavad omavahelisi suhteid mitte ainuüksi laenulepinguga vaid mitmete teiste suhete ja isikutega, mis omab laenulepingu nõuetekohase täitmise või ülesütlemise õiguspärasuse osas tähendust. Laenulepingu ülesütlemise aluseks, milles pooled on kokku leppinud ning mille alusel võlausaldaja on laenulepingu üles öelnud, on märgitud „sündmus, mille tulemusena Laenuandja hinnangul halveneb või võib halveneda Laenusaaja võima Lepingut nõuetekohaselt täita“ (p 4.1.3). Selleks, et sisustada mõistet „sündmus“ peab kohus analüüsima laenusuhtest väljapoole jäävaid õigussuhteid – kinnistute ostmist, hüpoteegiga koormamist OÜ Levalex Invest, Prestante OÜ ja OÜ Natural Energy Projects kasuks, kasutusvaldusega koormamist OÜ Natural Energy Projects kasuks; OÜ Levalex Invest poolt võlausaldajale võlgniku osakapitali müüki koos eeltingimusega OÜ EK Rae osas; OÜ Levalex Invest poolt tehingute tühistamise mõju pooltevahelisele laenusuhtele. Kõik see väljub kohtu hinnangul pankrotimenetluse raamidest. Lisaks sellele tuleb arvestada, et laenu tagastamise tähtpäev pole veel saabunud ning võlausaldaja hinnang võlgniku võimetusele laenulepingut täita (mis saab olla laenulepingu ülesütlemise tegelik sisu) on hüpoteetiline. Võlgnik on ka võlausaldaja hüpoteesile vastu vaielnud ja leidnud, et ta on hoopis kindlustanud rahavood ning taganud võlausaldaja nõude Luminor panga ees. Ka neid asjaolusid ei saa kohus pankrotimenetluse raames kontrollida, sest see tingib järgmiste pooltevahelise laenusuhte väliste suhete analüüsi. Kohus ei saa väita, et võlgniku vastuväited on ilmselgelt perspektiivitud. Seetõttu leiab kohus, et võlgnik on nõudele põhjendatult vastu vaielnud PankrS § 15 lg 3 p 1 tähenduses ning see vaidlus tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kohus jätab PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel ajutise halduri nimetamata. Pankrotimenetlust menetletakse hagita menetluses (PankrS § 3 lg 2). Menetluskulude jaotuse määrab kohus kindlaks hagita menetluse üldreegli alusel TsMS § 172 lg 1 järgi ja jätab menetluskulud võlausaldaja kanda.

Võlausaldaja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kuludest summas 6693,75 eurot (ilma käibemaksuta). Lepinguline esindaja on osutanud õigusteenust 38 tunni ja 15 minuti eest tunnihinnaga 175 eurot. Lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 järgi menetluskulud. Võlausaldaja peab neid ülepaisutatuks. Kohus selle väitega nõustub. Arvestades asja mahtu ja keerukust, aga ka seda, et võlgnik ei ole esitanud kohtule kontsentreeritud vastust peab kohus vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks lepingulise esindaja tasu 8 tunni eest. See hõlmab ka 30 minutilist eelistungit. Kohus mõistab võlausaldajalt välja (8 x 175) 1400 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnihind 175 eurot vastab kohtu hinnangul turusituatsioonile. Võlausaldaja on 26.08.2022 tasunud pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 3000 eurot. Kuna kohus ajutist haldurit ei nimeta, pole kulusid tekkinud ning deposiit tuleb võlausaldajale tagastada.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.