OÜ Energogen hagi OÜ Taga-Suitsu talu vastu võla ja kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
75 636 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 22. juuni 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Taga-Suitsu Talu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
4. aprill 2023
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja) OÜ Taga-Suitsu Talu (registrikood 12299872), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv Vastustaja (hageja) OÜ Energogen (registrikood 12090534), lepinguline esindaja vandeadvokaat Viive Kaur
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Taga-Suitsu Talu apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 22. juuni 2022. a otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud OÜ Taga-Suitsu Talu kanda.
3.Määrata OÜ Energogen menetluskulude suuruseks apellatsiooniastmes 2961 eurot 25 senti ja mõista see summa OÜ-lt Taga-Suitsu Talu OÜ Energogen kasuks välja.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Energogen (hageja) esitas 30. septembril 2021 Tartu Maakohtule OÜ Taga-Suitsu Talu (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 43 515 euro suuruse võla ja 8124 euro 1 sendi suuruse sissenõutavaks muutunud viivise, samuti viivise alates hagi esitamisest kuni võla tasumiseni 0,15% tasumata summalt päevas. Samuti palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja 500 euro suuruse kahjuhüvitise ja 0,15% suuruse viivise kahjuhüvitiselt kuni selle tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 9. märtsil 2020 töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja kui töövõtja paigaldama kostja kui tellija kinnistule taastuvenergialahenduse (päikesepargi). Lepingu lisa 4 kohaselt kohustus tellija tasuma töövõtjale maksegraafiku alusel kokku 88 978 eurot 80 senti (sh käibemaks). Kuna tellija hilines esimese osamakse tasumisega, lükkus päikesepargi projekteerimine ja paigaldus edasi ja see pidi toimuma 2020. a 30. ja 31. nädalal ning dokumentatsioon tuli esitada
32.nädalal. Tellijast tingitud ajagraafiku muutumise tõttu ei olnud töövõtja laos enam lepingu lisas 3 algselt märgitud 400W päikesepaneele ja need asendati 430W paneelidega selliselt, et päikesepargi koguvõimsus oleks lepingule vastav ehk 145kW. Tellijale teatati paneelide muudatusest 9. juuni 2020. a e-kirjas. Tellija aktsepteeris paneelide vahetuse ja uue hinnapakkumise 15. juuni 2020. a e-kirjas.
10.juulil 2020 koostati seadmete ja tarvikute vastutavale hoiule andmise akt, milles märgiti kostja kinnistule tarnitud ja hoiule antud lepingu täitmiseks vajalikud seadmed ja tarvikud.
31.juulil 2020 saatis hageja kostjale nii eelnimetatud akti kui ka tööde ja seadmete üleandmisevastuvõtmise akti ning asjakohased saatelehed. Tellijaga kokkulepitud asendiplaan vaadati
14.juulil 2020 objektil üle koos alltöövõtja esindaja Alar Avloiga. Seejuures lepiti kokku, et paneelid paigaldatakse vastavalt kostja soovile ja nii, nagu ta oli põllu ette valmistanud. Kostja soovil muudeti algset paigutusskeemi. Esialgne skeem nägi ette, et paneelid paigaldatakse nelja ritta, tellija soovil paigutati need kolme ritta. Division RED OÜ (Division Red) kui alltöövõtja paigaldas ajavahemikus 14. juulist kuni 28. juulini 2020 kostja kinnistule päikesepargi.
28.juulil 2020 koostati nõuetekohane ehitustööde päevik, mis digiallkirjastati 30. juulil 2020.
31.juulil 2020 koostati tööde ja seadmete üleandmise-vastuvõtmise akt ja töövõtja esindaja kirjutas aktile alla 18. augustil 2020. Sellega akteeriti vastavalt lepingule ja hinnapakkumisele tarnitud seadmed ja tehtud tööd. Aktiga tuvastati, et alltöövõtja on teinud kõik kokkulepitud tööd ja töövõtja võttis töö vastu. Akt ei hõlmanud maakaabli paigaldustöid, sest tellija paigaldas maakaabli ise. Esimese osamakse arve maksetähtaeg oli 2. aprill 2020 ja kostja tasus selle ca 2,5-kuulise hilinemisega (25. mail 2020 tasus kostja 3707 eurot 45 senti ja 12. juunil 2020 tasus ta 18 537 eurot 25 senti). Teise osamakse tähtaeg oli 17. juuli 2020 ja ka selle tasus kostja hilinemisega ehk 22. juulil 2020. Kolmanda osamakse kohta esitas töövõtja 18. augustil 2020 tellijale 35 384 euro 64 sendi suuruse arve, mille tasumise tähtaeg oli 23. august 2020. Seda arvet ei ole kostja siiani tasunud. Lisaks on hageja 16. oktoobril 2020 esitanud kostjale 7687 euro 56 sendi suuruse lõpparve ja 442 euro 80 suuruse arve maakaabli eest. Kostja on põhjendamatult keeldunud tehtud tööde ja paigaldatud seadmete eest tasumast. Päikesepark toimib nõuetele vastavalt. Kui osa seadmeid oleks olnud puudu või vigased, siis ei
oleks järelevalveorgan ega kostja tellitud auditeerija Elektrilevi OÜ (Elektrilevi) saanud elektripaigaldise auditis asuda seisukohale, et elektripaigaldis on puudusteta. Kõik kostja vastuväited on alusetud. Hageja ütles lepingu 21. oktoobril 2020 lepingu p 6.3.3 alusel üles, sest kostja jättis talle raha maksmata. Hageja on kõik lepingus kokkulepitud tööd ära teinud ja lepingu ülesütlemise ajal oli dokumentatsioon koostatud, kuid jäi ülesütlemise tõttu kostjale üle andmata. Kostja ei soovinud lõppdokumentatsiooni. Kostja on päikesepargi tööle lülitanud, kuid hageja ei tea, kes selle häälestas ja millise dokumentatsiooni alusel taotleti kasutusluba. Kohtuvälise kokkuleppe saavutamiseks pöördus hageja õigusnõustaja poole ja seoses sellega pidi ta õigusabi eest tasuma 500 eurot (ilma käibemaksuta) ning see on hageja kahju, mille kostja peab hüvitama. Kuna lepingu objekt asub tellija omandis oleval kinnistul, siis on see töö valmimisega samal ajal ka tellijale üle antud ja seda ei olnud vaja eraldi üle anda. Tasu maksmise korra leppisid pooled kokku lepingu lisas. Hageja tehtud töö ei olnud puudustega, hageja tegi töö valmis ja seega peab kostja selle eest kokkulepitud tasu maksma.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt ei pea ta hagejale tasu maksma, kuna hageja on oluliselt rikkunud lepingut ja jätnud oma kohustused nõuetekohaselt täitmata, tekitades kostjale kahju. Hageja ei esitanud kostjale õigel ajal projekti ja müüs paigaldamiseks ettenähtud paneelid kolmandale isikule, kuigi teadis, et neid on vaja kostja lepingu täitmiseks. Hageja ehitustööde päevik ei vastanud nõuetele ja tegelikele andmetele. Hageja projekti dokumendid olid oluliste puudustega. Alltöövõtja Division Red esindajal A. Avloil ei olnud tööde tegemiseks pädevust ja hageja teadis seda. Kostja tellitud audit kinnitas, et hageja tehtud tööd olid oluliste puudustega. See on oluline lepingurikkumine. Töövõtja vastutab ka alltöövõtja eest. Paigaldatud kaabel ei vastanud nõuetele. Õige võimsusega maakaabli paigaldasid kostja ja E-Service Aktsiaselts (E-Service) ajavahemikus 17. kuni 24. augustini 2020. Hageja keeldus töid parandamast ja seega võib kostja nõuda temalt puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutuste hüvitamist. Puudused on tänaseks kõrvaldatud. Hageja muudetud paigaldus vähendas päikesepargi tootlust ja efektiivsust. Algselt pidid paneelid olema paigutatud nelja ritta, aga need pandi kolme ritta. Päikesepark ei paikne lõuna suunas, vaid on pööratud 13 kraadi edelasse ning paneeliridade vahe on 12 meetri asemel 9 meetrit mis võib talvel põhjustada varje ja tootluse langust See on tõendatud endise projekteerija Erki Vellmanni e-kirja, kalkulatsioonide ja ütlustega. Lisaks oli töövõtuleping kostjale kahjulik, kuna see ei näinud tellijale ette piisavaid õiguskaitsevahendeid. Hageja esitatud arved on osaliselt alusetud. Kostjal tekkis lepingutingimustele mittevastava töö tõttu kahju ja kostja kahjunõue tuleb hageja nõudega tasaarvestada. Kostja pidi tellima kaabli vahetamiseks kaevetööd 16. ja 17. juulil 2020 ning kaablipaigaldustööd 17. ja 18. augustil 2020, et ühendada päikesepark kilbiga, samuti elektri- ja juhtmestikutööd ning maapinna ettevalmistustööd. Lisaks pidi tellija tellima tööde hindamiseks ja kontrollimiseks auditi. Hageja kahju on vähemalt 2910 euro 6 sendi suurune kulu. Hagejale tekib tulevikus kahju ka sellest, et päikesepargi tootlikkus on väiksem, kui see olnuks, kui tööd oleks tehtud projekti järgi. Hageja esitatud viivisenõue arvete nr 20065 ja 20180 eest on täiesti alusetu, sest kostja ei viivitanud endast tingitud põhjustel, vaid panga viivituse tõttu. Need asjaolud olid hagejale teada ja ta nõustus sellega. Hagejal ei ole õigust nõuda viivist ka arve nr 20258 alusel.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 22. juuni 2022. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 43 515 euro suuruse võla, 8124 euro suuruse sissenõutavaks muutunud viivise, samuti viivise põhivõlalt 0,15% päevas alates 1. detsembrist 2020 kuni võla tasumiseni. Maakohus märkis, et viivis ei või ületada põhinõuet. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja 500 euro suuruse kahjuhüvitise ning 0,15% suuruse viivise kahjuhüvitiselt alates 1. detsembrist 2020 kuni võla tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli poolte vahel sõlmitud töövõtuleping ja selle kohaselt tarnis hageja kostja objektile kokkulepitud seadmed ja materjalid ning paigaldas tellitud päikesepargi. Kostja nõustus 15. juuni 2020. a e-kirjas, et algselt kokkulepitud päikesepaneelid asendatakse. Kirjavahetusest nähtub, et asendatud paneelide võimsus tagab päikesepargi kokkulepitud koguvõimsuse, seega ei muutunud tarnitud seadmete omadused kostja jaoks ebasoodsamaks ning vastuolu lepinguga ei ole. Kostja leiab, et hageja muutis projektiga vastuolus olevalt ning omavoliliselt päikesepaneelide asendit kostja kinnistul, mille tagajärjel vähenes päikesepargi tootlikkus. Poolte kirjavahetusest nähtub aga, et 14. juulil 2020 leppisid hageja alltöövõtja ja kostja esindaja kohapeal kokku asendiplaani muutuses ning paneelide asukohas. Kuna kostja oli nõus asendiplaani muutma, leppisid pooled tööde käigus kokku algselt kokkulepitust erineva paigutuse ning tegemist ei ole lepingutingimustele mittevastavusega. Pooled ei leppinud kokku päikesepargi tootlikkust, mistõttu ei saa kostja tugineda väiksemale tootlikkusele. Asjas ei ole tõendatud, et asendiplaani muutuse tagajärjel ei vastanud töö enam lepingutingimustele. Tõendatud ei ole ka see, et hageja tarnitud ja paigaldatud seadmed ei vastanud lepingutingimustele ehk et need ei oleks olnud kokkulepitud tehniliste näitajatega, sh võimsusega. Lepingust ega selle lisadest ei nähtu, et projekt tulnuks esitada kostjale enne tööde tegemist või paigalduse ajal. Projekt on töövõtja töödokument ja seda ei pidanud tellijale enne tööde lõpetamist üle andma. Projektdokumentatsioon tuli kostjale üle anda pärast tööde lõpetamist. Ka ei nähtu lepingust, et projekt kuuluks lepingudokumentide hulka. Lõplik projekt tuli esitada kostjale tööde lõppemisel. Kuna töid ei olnud võimalik lõpetada, pole hageja kostjale lõplikku projekti esitanud. Projekt, mille E. Vellmann kostjale saatis, oli üksnes töödokument. Seega ei ole asjakohased kostja viited, et töid ei ole tehtud projekti järgi. TTJA kinnitas 5. oktoobri 2020. a järelevalveaktis, et päikesepark vastab nõuetele. Järelevalveaktist nähtub, et päikesepargi paigaldas ja elektritööd tegi hageja alltöövõtja Division Red, kes lõpetas tööd 27. juulil 2020 ning väljastas elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsiooni. Selle allkirjastas A. Avloi, kellel ei olnud pädevustunnistust. Pärast selle tuvastamist väljastas hageja 12. augustil 2020 uue nõuetekohasuse deklaratsiooni, mille allkirjastas Meelis Lauri, kellel oli vajalik pädevus. Akti järgi andis päikesepargi kohta
12.augustil 2020 hinnangu asjakohase pädevustunnistusega isik Jevgeni Žulin, kes tuvastas mitmeid puudusi. 26. augustil 2020 tehti järgmine audit, mis oli positiivne. Aktist nähtub, et päikesepark vastab nõuetele. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ei viinud lepingust tulenevaid töid lõpule. Hageja väitel jäid tegemata mõõdistused, häälestus ning esitamata jäi lõppdokumentatsioon. See on kooskõlas teiste menetluses uuritud tõenditega. Samuti on usutav, et kostja ei lubanud hagejaga tekkinud konflikti tõttu hageja töötajaid tööde lõpetamiseks enam kinnistule. Päikesepargi seadistamise viis kostja tellimusel lõpule E-Service. Samas nähtub uuritud tõenditest, et selleks ajaks, kui E-Service töid tegi, oli hageja tarninud kostja objektile kõik kokkulepitud seadmed ja materjalid ning päikesepargi paigaldanud. Seega tuleb E-Service’i tehtuks lugeda tööd, mida hageja ei
teinud ning mille eest ta arvet ei esitanud, s.o mõõdistused, häälestus ja sisselülitamine, samuti maakaabli paigaldus. Asjaolu, et E-Service üksnes lõpetas hageja tehtud tööd, on kinnitanud ka kostja oma 20. mai 2021. a menetlusdokumendis. Maakohus märkis 12. augustil 2020 J. Žulini koostatud puuduste nimekirja kohta, et selle dokumendi tähendus on ebaselge. Selles pole andmeid, mida ja millal on kontrollitud. Kõrvutades seda dokumenti teise auditiga, mis on läbi viidud 26. augustil 2020 ja samuti allkirjastatud J. Žulini poolt, on 26. augusti 2020. a dokument vormistatud korrektselt, sh on toodud objekti andmed, elektripaigaldise andmed ja auditi tulemused.
12.augusti 2020. a dokumendis on esitatud loetelu, mis on pealkirjastatud kui „Avastatud olulised puudused“. Loetelus toodu saab põhimõtteliselt jagada kaheks: dokumentatsiooniga seotud etteheited ning seadmete ja materjalide või tähistuse puudused. J. Žulin andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt kasutas ta päikesepargi ülevaatamise käigus projekti ilma lõppdokumentatsioonita. Ebaselge on, millist konkreetset projekti J. Žulin kasutas, kuna hageja ei olnud sel ajal kostjale projekti esitanud. Seda ei mäletanud ka tunnistaja. Istungil selgus, et tunnistaja ei küsinud auditit tehes hagejalt dokumente, mille ta auditis puuduseks märkis. On võimalik, et tunnistajale esitas mingi dokumentatsiooni kostja. Samas ei ole teada, milline dokumentatsioon esitati. Kokkuvõttes ei selgunud, miks olukorras, kus auditi käigus ei küsita töövõtjalt dokumentatsiooni, märgitakse selle puudumine puuduseks. Maakohus ei lugenud 12. augusti 2020. a puuduste nimekirja selliseks dokumendiks, millest oleksid hagejale tulenenud mingid kohustused. Maakohus märkis, et isegi kui see oleks selline dokument, olid puudused hiljemalt 26. augusti 2020. a auditi ajaks kõrvaldatud. Hageja on avaldanud, et 12. augusti 2020. a puuduste nimekirjas märgitud tähelepanekud juhtmete tähistuse ning ebasobiva lüliti ja klemmide kohta on õiged, kuid on selgitanud, et ta kavatses need probleemid edasise töö käigus kõrvaldada. See on eluliselt usutav, sest tööd ei olnud lõpetatud. Auditi tellimine lõpetamata ehitusele oli ennatlik. Kokkuvõttes leidis maakohus, et ei ole tõendatud, et hageja töö ei vastanud lepingutingimustele. Kostja on küll teinud hagejale nii töö tegemise ajal kui ka pärast seda etteheiteid, kuid need ei olnud piisavalt konkreetsed VÕS § 644 lg 1 ja 2 mõttes. Kostja on tuginenud ka sellele, et elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsiooni allkirjastas
27.juulil 2020 A. Avloi, kellel ei olnud vajalikku pädevustunnistust. 12. augustil 2020 allkirjastas uue elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsiooni Meelis Lauri, kellel oli vajalik pädevus. Seega ei saa väita, et töö ei vastanud lepingutingimustele. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja alltöövõtjal Division Redil ei oleks olnud pädevust päikeseparki paigaldada või elektritöid teha. Kokkuvõttes ei ole ükski kostja vastuväide ega esile toodud puudus selline, mis annaks kostjale õiguse keelduda maksmast lepingust tulenevat tasu. Päikesepark on paigaldatud hageja tarnitud seadmetega ja töötab. Seega on lepingus kokkulepitud tulemus saavutatud. Ükski hageja eksimus ei ole selline, mis annaks alust järeldada, et tööl ei ole kokkulepitud omadusi või et töö ei sobi otstarbeks, milleks tellija seda vajab. Tõendatud ei ole ka see, et hageja oleks keeldunud töid parandamast. Hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja see tulebss rahuldada. Kostja ei ole selgitanud, miks ta keeldub tasumast vähemalt hageja tarnitud seadmete eest. Maakohus leidis, et hageja on esitanud arved ulatuses, milles ta tarnis seadmed ning tegi töid. Kostja on jätnud tasumata 43 515 eurot ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Maakohus jättis kostja tasaarvestusavalduse rahuldamata. Ei ole tõendatud, et hageja tehtud tööl oleks olnud olulisi puudusi ning et hageja oleks keeldunud väidetavaid puudusi kõrvaldamast. Kostja ei ole tõendanud, et hageja kohustus lepinguga paigaldama maakaabli
päikesepargi inverterist liitumiskilbini. Hageja pole maakaabli paigalduse eest arvet esitanud. Kostja esitatud kolmanda isiku tehtud tööde loetelust ei selgu, milliseid kaevetöid ja mis eesmärgil tehti, milliseid kaableid vahetati ning mis põhjusel seda tehti. Samuti ei ole selge, milliseid elektri ja juhtmestikutöid tehti. Kostja esitatud selgitused ega tõendid ei ole kohtu jaoks veenvad, sidumaks neid töid hageja tehtud tööde väidetavate puudustega. Olukorras, kus hagejal ei olnud võimalik lepinguga kokkulepitud töid lõpule viia, tuligi kostjal teha kulutusi, et päikesepark sisse lülitada. Nende tööde eest ei ole hageja arvet esitanud. Seega leidis maakohus, et tõendamata on kostja nõutavate kulude vajalikkus ja seos vaidluse esemega. Maakohus leidis, et kostja on ennatlikult väitnud, et hageja paigaldatud viisil on päikesepargi tootlikkus väiksem, kui see oleks olnud siis, kui oleks jäädud esialgse paigutuse juurde. Seadmete projektile mittevastav paigutus võib kaasa tuua tootlikkuse vähenemise ja selle tulemusena võib kostjale tekkida kahju. Kuid see, et hageja rikkus lepingut ja et kostjale tekib kahju, on tõendamata. Tunnistaja E. Vellmanni ütlused ei ole usaldusväärsed, sest ta on hageja endine töötaja, kes menetluses avaldatu kohaselt lahkus töölt katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu ja töötab praegu hageja konkurendi juures. Ühtegi kahju tekkimist tõendavat dokumentaalset tõendit ei ole menetluses vastu võetud ega uuritud. Maakohus ei nõustunud kostjaga ka selles, et kostjal on hageja vastu tasaarvestatav viivisenõue. Seda, et päikesepark valmis lepingus kokkulepitud tähtajast hiljem, ei saa hagejale ette heita. Hagejal ei olnudki võimalik töid lõpetada, sest kostja ei lubanud hageja töötajatel oma kinnistule tulla. Lepingu p-s 7.1 leppisid pooled kokku, et viivisemäär on 0,15% tasumisele kuuluvast summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Seisuga 30. november 2020 on kostja kohustatud hageja arvestuse järgi maksma viivist 8124 eurot 1 senti ja see summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt 0,15% päevas alates 1. detsembrist 2020 kuni põhivõla tasumiseni. Kokku võib hageja nõuda kostjalt viivist põhivõla ulatuses ehk mitte rohkem kui 43 515 eurot. Maakohus pidas põhjendatuks ka hageja kohtueelsetele õigusabikuludele vastavat kahjunõuet ja mõistis kostjalt välja 500 eurot. Kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 lg 1 alusel ei ole alust, kuna kahjuhüvitis ei ole ebaõiglane.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kosja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta rahuldamata hageja 28 902 euro 2 sendi suurune võlanõue, 6232 euro 2 sendi suurune viivisenõue seisuga 30. november 2020 (4333,26 + 1898,76), samuti viivisenõue 0,15% päevas alates 1. detsembrist 2020 kuni põhivõla tasumiseni. Samuti palub kostja vähendada kostjalt hageja kasuks välja mõistetud 500 euro suurust kahjuhüvitist põhjendatud ulatuseni. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt vaidlustab kostja maakohtu otsuse osas, milles maakohus leidis, et hageja tehtud töö vastab täielikult lepingutingimustele ja selles ei esine mingeid puudusi, millele kostja saaks tellijana tugineda oma tasaarvestusavalduses. Maakohus leidis ekslikult, et pooled ei muutnud kokkuleppel algselt kokkulepitud tööde tegemise ja nende eest tasumise tähtaegu. Kostja ei olnud esimese makse tasumisega viivituses. Tööde tegemiseks vajalik projekt kirjutati alla alles 1. juulil 2020. Paigaldustöid alustati enne projekti tellijale esitamist. Hageja teadis, et kostja peab tasumiseks saama pangast laenu. Kostja tegi ettepaneku lepingu täitmine edasi lükata ja hageja ei keeldunud sellest, vaid väljendas oma tegevusega nõustumist. Seda kinnitas tunnistaja M. Trumberg. Sellest, et kokkulepet kirjalikult
ei sõlmitud, ei saa järeldada, et seda ei olnud. Tööde alustamise tähtaja edasilükkamist kinnitab see, et hageja müüs algselt kostja päikesepargi jaoks ettenähtud paneelid teisele kliendile. Kuna tähtaegasid muudeti, siis ei olnud esimene tasunõue 2. aprillil 2020 muutunud sissenõutavaks, kostja ei olnud esimese osamakse tasumisega viivituses ja arvest nr VA007 tuleneva 4333 euro 26 sendi suuruse viivisenõude ning arvest nr VA008 tuleneva 1898 euro 76 sendi suuruse viivisenõude rahuldamine on vale. Kokku on viivisenõue põhjendamatu 6232 euro 2 sendi ulatuses. Hageja oli kohustatud koostama päikesepargi projekti ja edastama selle kostjale enne tööde alustamist. Maakohtu järeldused, et hageja ei pidanud projekti enne tööde algust kostjale esitama ja et projekt ei olnud lepingudokument, ei ole õige. Seda, et projekt peab enne tööde alustamist valmis olema, kinnitavad ka tunnistaja E. Vellmanni ütlused. Põhjendamatu on maakohtu järeldus, et tellijale esitatud projekt oli üksnes töödokument, mitte lõplik projekt. Ekslik on ka maakohtu järeldus, et ei ole tõendatud, et Division Redil ei olnud pädevust päikeseparki paigaldada ega elektritöid teha. See on tõendatud J. Sirbi e-kirjaga. TTJA on kinnitanud, et Division Redi esindaja A. Avloi oli ebapädev. Hageja ei võinud nõuda teise osamakse tasumist algselt kokkulepitud tähtajaks ehk
17.juuliks 2020, kuna tööde ajakava kohaselt pidi hageja olema selleks ajaks tarninud kõik seadmed kostja objektile, kuid need seadmed ei jõudnud selleks ajaks isegi hageja lattu. Kuna hageja ei olnud oma lepingulisi kohustusi täitnud, ei pidanud kostja teist osamakset tasuma. Hiljem väljastas hageja korrigeeritud arve ja selle tasus kostja kohe. Hageja ei teinud töid vastavalt projektile. Kuna hageja müüs kostja jaoks mõeldud paneelid teisele kliendile, siis tuli muuta algset projekti ja see ei vastanud enam lepingule. 400W paneelide asemel kasutati 430W paneele. Paneeliridade vahekaugust muudeti 12 meetrilt 9 meetrile. Sellest tulenevalt tekib rohkem varje ja päikesepargi tootlikkus on väiksem, kui see oleks olnud 12-meetriste vahede korral. Tootlikkuse vähenemine on tõendatud tunnistaja E. Vellmanni ütlustega. Töövõtja pole tõendanud, et uus lahendus on tehnilistelt omadustelt samaväärne nagu algselt kokkulepitu. Kuigi kostja nõustus paneelide asendamisega, ei tähenda see, et hageja ei pidanudki tagama päikesepargi toimimist ja kokkulepitud tootlikkust. Pooled leppisid kokku, et park peab olema rajatud nii, et selle tootlikkus oleks võimalikest parim. Maakohtu otsus on vastuoluline, kuna ühelt poolt leidis maakohus, et 12. augusti 2020. a ülevaatuse dokumendiga ei saa puuduste olemasolu tuvastada, kuid teisalt märkis, et 26. augusti 2020. a auditi tulemused kinnitavad, et puudused kõrvaldati. 12. augusti 2020. a dokumendiga on tuvastatud mitmed olulised puudused ja seega ei vastanud tehtud tööd lepingutingimustele. Maakohus leidis ekslikult, et kostja ei kirjeldanud tööde lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt. Hageja ei teinud maakaabli paigaldustöid korrektselt ega kõrvaldanud kostja tuvastatud puudusi õigel ajal. Hageja vead olid ohtlikud ja nende tagajärjel võinuks tekkida tulekahju. Maakohus leidis ekslikult, et need vead polnud olulised, kuna auditi tellimise ajaks ei olnud tööd veel lõpetatud. Põhjendamatu on kohtu järeldus, et maakaabli töid ei pidanudki tegema hageja, sest lepingu lisast 3 nähtub, et hageja on esitanud kostjale arve ka maakaabli paigalduse eest. Samuti on lepingu lisas 1 välja toodud kaablite paigaldamise tehniline lahendus, kus on selgitatud, mida kaablite paigaldustööd sisaldavad. Algselt paigaldas kaabli Division Red ja E-Service tegi kaablitöid pärast seda, kui hageja keeldus halvasti tehtud töid ümber tegemast. Kuna hageja rikkus oluliselt lepingut, siis on tema esitatud arved vähemalt osaliselt alusetud, sest hageja on lepingurikkumisega tekitanud kostjale kahju. Kahju suurust ei saa täpselt tuvastada. Kahju seisneb kostja enda tehtud töödes ja E-Service’i töödele kulutatud summades.
16.ja 17. juulil 2020 tehti kaevetöid kaabli vahetamiseks, 17. ja 18. augustil 2020 kaablipaigaldustöid. 16.–19. oktoobrini tehti kaablipaigaldustöid, et ühendada päikesepark
kilbiga. Samuti tehti elektri- ja juhtmestikutöid ning maapinna ettevalmistustöid ja telliti Elektrilevilt audit tööde hindamiseks ja kontrollimiseks. Kokku kulutas kostja vähemalt 2910 eurot 6 senti ja selle summa tasaarvestab kostja hageja nõudega. Tegelikult on kostja kahju 18 000 eurot. Kostja on kahju suurust faktiliste asjaoludega põhjendanud. Kuna kostja pidi uuesti tegema paigaldustööd, mille tegemise eest esitas hageja 7687 euro 56 sendi suuruse arve, siis ei saanud nende tööde maksumus olla talle odavam kui hageja tööd. Tegelikult on kulu suurem, kuna tööde ümbertegemine võttis rohkem aega. Kostja kulutas tõstuki üürile 600 eurot ja ehitusobjekti teistkordsele auditeerimisele 800 eurot. Kokku kulus kostjal tööde parandamisele ja ümbertegemisele 16 489 eurot 94 senti. Lisaks on kostjal tekkinud kahju päikesepargi väiksema tootlikkuse tõttu 7500 eurot. Ka need summad tuleb hageja nõudega tasaarvestada. Maakohus oleks pidanud kostja kahjunõude hindamisel kohaldama VÕS § 127 lg-t 6. Lisaks ei arvestanud maakohus seda, et ka kostjal on hageja vastu 0,15% suurune viivisenõue, kuna hageja tegi töid hilinemisega. Kostja viivisenõue on 2002 eurot 2 senti ja ka see nõue tuleb hageja nõudega tasaarvestada. Kostja tasaarvestusnõue on kokku 28 902 eurot 2 senti (tööde ümbertegemisega seotud ning tõendatud kulud 2910 eurot 6 senti + lisakulud 16 489 eurot 94 senti + tootlikkuse vähenemisest tingitud kahju 7500 eurot + viivis 2002 eurot 2 senti). Kostjalt väljamõistetud 500 euro suurust kahjuhüvitist tuleb VÕS § 140 lg 1 alusel vähendada, kuna selle täies ulatuses väljamõistmine on kostja suhtes väga ebaõiglane.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu palub Apellatsioonimenetluse kulud palub hageja jätta kostja kanda.
jätta
selle
rahuldamata.
Hageja väidetel ei ole kostja varasemas menetluses tuginenud sellele, et pooled muutsid kokkuleppel maksetähtaegasid, et hageja tunnistas lepingutähtaegade muutmist sellega, et müüs algsed paneelid teisele isikule, et paneelide vahetus põhjustas ridade vahekauguste muutuse, et TTJA 5. oktoobri 2020. a järelevalveakt näitab, et Division Red töötajal A. Avloil ei olnud pädevustunnistust maakaablitööde tegemiseks ja et kostja nõudis hagejalt maakaabli ümbervahetamist, kuid hageja keeldus seda tegemast. Algselt kokkulepitud maksetähtaegasid ei muudetud. 16. juulil 2020 koostatud dokument „Päikesepargi lepingu nr 502 täiendused“ sellist muudatust ei sisalda ja pole ka ühtegi muud tõendit, mis seda kinnitaks. Maksetähtaegade muutmist ei saa järeldada sellest, et hageja teadis, et kostja peab tasumiseks võtma pangast laenu. Hageja ei pidanud algseid paneele alles hoidma, kuna kostja viivitas esimese arve maksmisega ca 2,5 kuud ja hageja ei teadnud, millal kostja arve tasub. Kostja ei ole selgitanud, kuidas tõi A. Avloi pädevustunnistuse puudumine kaasa päikesepargi väidetavad puudused. Kostja ei ole kordagi nõudnud, et hageja vahetaks kaabli ümber. Pooled muutsid ainult tööde tähtaegasid ja seega on kostja väited tööde tegemise tähtaegade rikkumise kohta asjakohatud. Hageja esitas teise osamakse arve 26. juunil 2020 ja selle tasumise tähtaeg oli 17. juuli 2020. Kostja tasus arve 22. juulil 2020 ehk hilinemisega. Leping ei näinud ette arvete esitamise tähtaegu, vaid arvete tasumise tähtajad. Lepingu lisa 4 kohaselt pidi kostja tasuma teise osamakse arve viie päeva jooksul pärast seadmete tarnimist. Hageja muutis kostja palvel teise osamakse arvet. Kaup tarniti kostja objektile kahes jaos – 30. juunil ja 3. juulil 2020 ning maakohtus selle üle ei vaieldud. Seega pidanuks kostja tasuma teise osamakse hiljemalt 8. juulil 2020, kuid hageja andis talle selleks võimaluse kuni 17. juulini 2020. Kostja väide, et päikesepargi võimsus ei vastanud nõuetele, ei ole õige. Lepingu kohaselt pidi töövõtja paigaldama päikesepargi koguvõimsusega 145 kW ja selle ta asendatud paneelidega
ka tagas. Kostja ei tuginenud maakohtus sellele, et paneelide koguvõimsus oleks olnud väiksem. Samuti ei tõendanud kostja maakohtus, et paneeliridade ettenähtud vahe oli 12 m ja tegelik vahe 9 m. Sellised vahed järeldab kostja tunnistaja E. Vellmanni ütlustest, kes vastas kostja esindaja suunatud küsimusele. Projektis ei ole vahekaugusi märgitud. Maakohus ei jätnud J. Žulini 12. augustil 2020 koostatud puuduste nimekirja kõrvale, vaid hindas seda kogumis teiste tõenditega. Maakohtus ei leidnud tõendamist, et maakaabli pidi paigaldama töövõtja. Vaidlust ei olnud selles, et maakaabli paigaldas kostja. Asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et töövõtja esitas tellijale maakaabli paigalduse eest arve. Lepingu lisas 3 on märgitud, et kaablid ja elektritarvikud ei sisalda maakaabli paigaldust inverterist liitumiskilbini. Kirje „Maakaabli paigaldus“ all on märgitud vaid maakaabli pikkus paneelidest liitumiskilbini. Selle kaabli paigaldustöid ei olnud pooled kokku leppinud. Kostja ei ole kaabli ümbervahetamist nõudnud ja seda tõendab asjaolu, et juba 7. augustil 2020 ehk enne seda, kui J. Žulin üldse puuduste nimekirja koostas, küsis kostja E-Service’ilt elektritööde hinnapakkumist. Hageja ei saanud töid lõpetada, kuna kostja ei lubanud töid jätkata ja keelas hageja esindajatel oma kinnistule tulla. Hageja ei ole esitanud kostjale arvet nende tööde eest, mida tegi E-Service. Kolmanda ja neljanda osamakse arved on esitatud vastavalt lepingu lisale 4. Kostja ei ole tõendanud, et talle tekkis 2910 euro 6 sendi suurune kahju. Kostja pole selgitanud, milliseid kaablivahetustöid tuli teha 2020. a juuli keskel, miks oli kaablit vaja vahetada kuu aega hiljem, millised kaablipaigaldustööd olid vajalikud 2020. a oktoobris, kui Elektrilevi
26.augusti 2020. a auditiga oli tuvastatud, et päikesepark on nõuetekohaselt paigaldatud. Samuti on ebaselge, millised elektri- ja juhtmestikutööd tegi Esvika 2020. a oktoobris. Ainus tinglikult arvestatav kulu saaks tuleneda E-Service’i aktist nr 20_4434 ja E-Service’i arvest nr 203567 ehk 1509 eurot 36 senti. Kuid ka see ei ole hageja tekitatud kahju, sest hageja ei teinud neid töid, mida tegi E-Service ja kostja ise ei lasknud hagejal töid lõpetada. E-Service’i kaablivahetustööd ei olnud vajalikud. Hageja ei ole lepingut rikkunud ja kostja ei saa temalt kahjuhüvitist nõuda. Kostja ei ole kahju tekkimist ka tõendanud. Kostjal ei ole hageja vastu viivisenõuet, sest poolte kokkuleppel muudeti ainult tööde tähtaegu. Lisaks ei lubanud tellija töövõtjat objektile viimaseid töid tegema. Alusetu on ka 7500 euro suurune energiatootlikkuse väidetavast vähenemisest tingitud kahju nõue. 500 euro suuruse kahjuhüvitise vähendamiseks ei ole alust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega ning kuulanud pooled ära kohtuistungil, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on hagi õigesti rahuldanud.
7.Ringkonnakohus käsitleb esmalt apellatsioonkaebuse ulatust (I), seejärel analüüsib kostja tasaarvestusnõuet (II), kostja vastuväiteid hageja viivisenõudele (III) ja kahju hüvitamise nõudele (IV). Lõpuks teeb ringkonnakohus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramisega seotud otsustused (V). I
8.Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osaliselt ehk osas, milles maakohus leidis, et hageja kui töövõtja tehtud töö vastas täielikult lepingutingimustele ja et sellel ei olnud
puudusi, millest tulenevalt saaks kostja nõuda hagejalt kahju hüvitamist ning tasaarvestada oma kahjunõude hageja tasunõudega (apellatsioonkaebuse p 4). Kostja vaidlustab seda, et maakohus ei arvestanud otsuse tegemisel tema tasaarvestusavaldusega. Kostja ei vaidlusta apellatsioonimenetluses seda, et hagejal on tema vastu lepingust tulenev tasunõue, kuid leiab, et see nõue on (vähemalt osaliselt) tasaarvestusega lõppenud. Lisaks vaidlustab kostja maakohtu otsust osas, millega maakohus mõistis temalt hageja kasuks välja viivise töövõtulepingust tuleneva tasu maksmisega viivitamise eest, ja osas, millega maakohus mõistis temalt hageja kasuks välja 500 euro suuruse kahjuhüvitise.
9.Ringkonnakohus märgib, et kostja on apellatsioonkaebuse p-s 46 vastuoluliselt viidanud ka sellele, et hageja ei ole teinud lepingus kokku lepitud töid (ei ole töid lõpetanud) ja seepärast on hageja esitatud arved vähemalt osaliselt alusetud. Samas ei ole kostja selgitanud, millised on need tööd, mida hageja töövõtjana pidi tegema, kuid ei teinud, ja millises ulatuses on arved seetõttu alusetud. Mingeid sisulisi põhjendusi kostja selle kohta esitanud ei ole ja apellatsioonkaebuse p-s 47 tugineb kostja taas üksnes tööde lepingutingimustele mittevastavusele. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. II
10.Apellatsioonkaebuse lahendamisel tuleb esmalt kontrollida, kas maakohus leidis õigesti, et kostjal ei ole hageja vastu hageja tasunõudega tasaarvestatavat kahju hüvitamise nõuet.
11.Kostja väidetel on tal tekkinud kahju sellest, et hageja tehtud tööd ei vastanud lepingutingimustele ja kuna hageja neid ümber ei teinud, pidi kostja need ise ümber tegema või laskma ümber teha. Teiseks on kostjal hageja vastu väidetavalt saamata jäänud tulu nõue, mis tuleneb sellest, et päikesepargi tootlikkus on hageja lepingurikkumise tõttu väiksem, kui see oleks lepingu järgi pidanud olema. Kolmas osa kostja tasaarvestusnõudest on kostja väidetav viivisenõue hageja vastu (mida kostja nimetab samuti kahjunõudeks).
12.Kostja toob välja, et on tõendatud, et tal kulus 16. ja 17. juulil 2020 kaevatöödele 158 eurot 67 senti, 17. ja 18. augustil 2020 kaablipaigaldustöödele 139 eurot 50 senti, kaablipaigaldustöödele päikesejaama ühendamiseks kilbiga ajavahemikus 16.–19. oktoober 2020 195 eurot 79 senti ning elektri- ja juhtmestiku töödele 21. mail 2021 2416 eurot 10 senti. Kokku on eelnimetatud töödele kulunud summa 2910 euro 6 senti. Kahjunõue, mille kostja soovib hageja nõudega tasaarvestada, on apellatsioonkaebuse väidetel kokku 28 902 eurot 2 senti (tööde ümbertegemise tõendatud kulu 2910 eurot 6 senti + tõendamata kulu 16 489 eurot 94 senti + energiatootlikkuse vähenemisest tingitud kahju 7500 eurot + viivis 2002 eurot 2 senti).
13.Kostja tasaarvestusnõue hageja vastu on lepinguline kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1 järgi. Viidatud säte näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Sellise nõude esmasteks eeldusteks on, et poolte vahel on sõlmitud kehtiv leping, et teine pool on lepingut rikkunud ja et ta vastutab lepingu rikkumise eest. Samuti on nõude eelduseks see, et nõude esitajal on teise poole rikkumise tõttu tekkinud kahju.
14.Selle üle, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv töövõtuleping, vaidlust ei ole.
15.Kostja tugineb sellele, et hageja on rikkunud järgmisi lepingust tulenevaid kohustusi: 1) jätnud koostamata ja tööde alustamisel kostjale esitamata projektdokumentatsiooni, 2) paigaldanud maakaabli lepingutingimustele mittevastavalt (puudused on välja toodud
Elektrilevi 12. augusti 2020. a puuduste nimekirjas), 3) paigaldanud päikesepaneelid valesti (kokkulepitust erinevate vahede ja suunaga). Lisaks rikkus hageja kostja väidetel oma kohustusi sellega, et elektritööde tegemist juhtis isik, kellel ei olnud vajalikku pädevustunnistust (alltöövõtja projektijuht A. Avloi).
16.Kostja väidete kohaselt tekkis talle kaablitööde nõuetele mittevastavusest kahju, mis seisnes tööde ümbertegemise kuludes. Paneelide vale paigalduse tõttu jääb kostjal tulevikus väidetavalt saamata loodetud tulu. Seda, milline kahju tekkis kostjale projekti esitamata jätmisest ja A. Avloi pädevustunnistuse puudumisest, ei ole kostja eraldi esile toonud, kuid võib eeldada, et nendest rikkumistest tekkinud kahju on hõlmatud mõlema eeltoodud kahjuga.
17.Kostja esimese väite kohaselt seisnes hageja lepingurikkumine selles, et hageja ei koostanud ega esitanud tööde alustamisel kostjale päikesepargi projekti.
18.Projekti esitamise kohustus ja tingimused võivad tuleneda lepingust või seadusest. Kostja tugineb sellele, et lepingu lisaks 2 oleva tööde ajakava (dtl 16) järgi oli ajakava eelduseks, et leping allkirjastatakse 2020. a 10. nädalal ja et tööde front ning ehituse alusdokumentatsioon antakse üle 11. nädalal. Kostja on seisukohal, et alusdokumentatsioon pidi sisaldama ka projekti, hageja väidetel mõeldi alusdokumentatsiooni all asendiplaani.
19.Seadus sätestab töövõtja põhikohustustena töö valmistegemise ja tellijale üleandmise kohustuse. Tööga seotud dokumentide üleandmise kohustus tuleneb VÕS § 641 lg 1 teisest lausest, mille kohaselt peavad lepingutingimustele vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Seega on töövõtjal seadusest tulenevalt kohustus anda töö aluseks olevad dokumendid tellijale üle koos tööga ehk mitte enne lepingu täitma asumist, vaid siis, kui töö on tehtud.
20.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa lepingu lisaks olevast ajakavast järeldada, et pooled oleksid leppinud kokku seadusest erinevalt ja et töövõtja pidanuks esitama valmis projekti tellijale enne päikesepargi paigaldama asumist.
21.Kostja arvates kinnitavad seda, et projekt pidi enne tööde alustamist valmis olema, E. Vellmanni ütlused. E. Vellmann on tunnistajana antud ütlustes (18. aprilli 2022. a kohtuistungi protokoll, lk 8, dtl 425) selgitanud, et temal ei olnud hagejaga kokkulepet, et projekt peaks enne tööde alustamist valmis olema, aga üldiselt peab see enne tööde alustamist valmis olema, muidu pole millegi järgi töid teha. Samuti on E. Vellmann (mööndusega kui ma õigesti mäletan) öelnud, et tema teada ei olnud käesoleval juhul projekt valmis. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu eelnevast kostja soovitud järeldus, et projekt tuli enne tööde alustamist esitada tellijale. Eelnevast nähtub, et projekt peab küll tööde alguses olemas olema, kuid selle tellijale esitamise kohustuse kohta ei ole tunnistaja midagi rääkinud. Ringkonnakohtu hinnangul on projekt päikesepargi paigaldamiseks kahtlemata vajalik töövõtjale, kuid see ei tähenda, et see tuleks enne tööde valmimist esitada tellijale. Seega on eluliselt usutav hageja väide, et alusdokumentatsiooniks, mis tuli enne töid esitada, oli asendiplaan, mitte aga projekt.
22.Isegi kui lepingut tõlgendada nii, et projekt tuli kostjale üle anda enne tööde alustamist, ei ole kostja esile toonud, et ta oleks enne tööde tegemist juhtinud hageja tähelepanu sellele puudusele ja nõudnud projekti esitamist. Ka poolte kirjavahetusest ei nähtu, et kostja oleks projekti enne tööde alustamist hagejalt küsinud. 2020. a juunis ja juulis vahetatud e-kirjadest nähtub, et kostja suhtles hagejaga teise osamakse arve tasumise küsimuses (dtl 150–151). 7.–10. augusti 2020. a e-kirjades räägitakse „tööde katkestamisest“ ja „lepingu muudatustest“ (dtl 166–170), kuid ka nendest ei nähtu, et kostja oleks hagejale ette heitnud projekti puudumist.
23.Hageja teine etteheide on kaabli paigaldustööde kvaliteedi kohta ja see põhineb Elektrilevi
12.augusti 2020. a dokumendil, mis on pealkirjastatud „Avastatud olulised puudused“
(dtl 153). Eelviidatud dokumendis on märgitud, et kostja päikesejaamal tuvastati järgmised puudused: 1) Puudub elektritööettevõtja visuaalkontrolli protokoll või on see oluliste puudustega; 2) Paigaldis ei ole ehitatud projekti kohaselt (70 mm2 ja 90 mm2 ristlõikega kaabli asemel on paigaldatud AXPK 4 × 50 mm2 kaabel); 3) Puuduvad kaetud tööde aktid; 4) PEN-juhi tähistamine ei ole nõuetekohane (PEN juht sinine); 5) Jaoturite kaitselahutus ei ole nõuetekohane (puudub kaitse-lahutuslüliti); 6) Juhistikud tähistamata; 7) Lülitusaparaadid tähistamata; 8) Juhtide elektrilised liited ei ole nõuetekohased (AXPK 4 × 50 mm2 kaabel ühendatud 35 mm2 klemmi abil).
24.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et dokumentide puudumist olukorras, kus neid ei ole töövõtjalt küsitud, ei saa 12. augusti 2020. a arvamuse järgi töö puuduseks lugeda. Küll aga nõustub ringkonnakohus kostja väitega, et hageja rikkus lepingut sellega, et paigaldas kaabli mittenõuetekohaselt. Seda saab järeldada eelnimetatud dokumendist. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et 12. augusti 2020. a arvamus ei kinnita, et töö oli puudustega. Maakohtu järeldus, et arvamuses välja toodud vigadel pole tähendust, kuna puudused olid hiljemalt 26. augusti 2020. a auditi tegemise ajaks kõrvaldatud, ei ole asjakohane, kuna tõenditest nähtub, et need puudused kõrvaldas kostja tellitud ettevõtja E-Service, mitte hageja.
25.Töövõtja vastutust töö lepingutingimustele mittevastavuse korral reguleerib VÕS § 646, mille lg 1 näeb ette, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Sama paragrahvi lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja seda mõistliku aja jooksul ei tee, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. VÕS § 646 lg 6 kohaselt kaotab tellija õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 647 lg 1 näeb lisaks ette, et töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.
26.Lisaks näevad VÕS § 115 lg-d 2 ja 3 ette, et kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda kas pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist või ka ilma täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti VÕS § 116 lg 2 p-des 1-4 nimetatud juhtudel, või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Seega eeldab täitmise asemel kahju hüvitamise nõude esitamine seda, et võlausaldaja peab olema kaotanud huvi esialgu kokkulepitud soorituse ehk lepingulise kohustuse täitmise vastu, mistõttu ta soovib edaspidi vaid seda, et talle hüvitataks rikkumise tulemusel tekkinud kahju.
27.Kokkuvõttes järeldub eeltoodud normidest, et tellija esmane õiguskaitsevahend töövõtulepingu objekti lepingutingimustele mittevastavuse korral on lepingu täitmise nõue. See on suunatud esialgselt kokkulepitud puudusteta tulemuse saavutamisele. Kahju hüvitamist täitmise asemel võiks tellija nõuda siis, kui ta on mõistliku aja jooksul teatanud töövõtjale puudustest ja andnud töövõtjale võimaluse need kõrvaldada, kuid töövõtja ei ole seda teinud.
28.Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks töövõtjale selgelt teatanud, millised puudused on tööl. Samuti ei ole ta andnud hagejale tähtaega nende kõrvaldamiseks. Kostja viidatud e-kirjavahetusest hagejaga seda ei nähtu.
29.Hageja ja kostja e-kirjavahetusest ajavahemikus 31. juuli–4. august 2020 (dtl 194–200) nähtub, et pooltel oli vaidlus hoopis selle üle, kas hageja on tööde tegemisega põhjendamatult viivitanud. Sama nähtub ka poolte e-kirjavahetusest ajavahemikus 7.–10. august 2020 (dtl 166–170). Seejuures on hageja juba 3. augusti 2020. a e-kirjas (dtl 194) selgitanud, et tööde viivituse on põhjustanud see, et kostja on tasumisega viivitanud. Hageja on viidanud lepingu ple 3.6, mis näeb mh ette, et kui tellija on hilinenud arvete tasumisega rohkem kui 30 päeva, siis on töövõtjal õigus katkestada igasugused lepingujärgsed tööd. 11. augusti 2020. a e-kirjas (dtl 218) on kostja taas küsinud hagejalt, kuidas ja millal töödega edasi minnakse. Sellele, et kostja kahjunõue põhineks hageja viivitusel, ei ole kostja aga vähemalt apellatsioonkaebuses enam tuginenud ja on läbivalt väitnud, et kahju tuleneb puudustega tehtud töödest.
30.Tööde lepingutingimustele mittevastavusest teatamine saaks ringkonnakohtu hinnangul ajaliselt kõne alla tulla alates ajast, mil Elektrilevi esimest korda pooleliolevat päikesejaama kontrollima tuli ehk alates 12. augustist 2020.
31.Kostja on 12. augustil 2020 kell 12.49 hagejale saadetud e-kirjas (dtl 222) teatanud, et J. Žulin Elektrilevist teeb päikesepargile auditit ja et ta lubas algatada ehitaja pädevuse äravõtmise, sest tööd on halvasti tehtud ja elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsioon, mille hageja kostjale saatis, on võltsing. Seega on kostja andnud hagejale üldsõnaliselt teada, et ta ei ole töödega rahul. Konkreetselt on kostja viidanud üksnes A. Avloi pädevuse puudumisele.
32.VÕS § 644 lg 2 paneb majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale tellijale kohustuse kirjeldada töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt. Seda ei ole kostja teinud. Samuti ei nähtu 12. augusti 2020. a kirjavahetusest, et puuduste kõrvaldamiseks oleks hagejale antud mõistlik tähtaeg.
33.18. augustil 2020 on kostja hagejale saadetud e-kirjas (dtl 177) öelnud, et kaabel on nüüd vahetatud ja tervelt väljavõetud kaabel on ilusti olemas, kas tahate selle ära viia. Oleme nüüd neli päeva tegelenud asjade ümber tegemisega ja teha on veel päris palju. Ümbertegemine on palju keerulisem, kui uue tegemine, see on fakt. Sellest e-kirjast nähtub, et kostja ei ole pärast Elektrilevi 12. augustil 2020 koostatud puuduste nimekirja saamist palunud hagejal töös esinenud puudusi kõrvaldada, vaid on asunud neid ise kõrvaldama.
34.Etteheiteid sellele, et hageja alltöövõtja töötajal ei olnud vajalikku pädevustunnistust, on kostja korranud 26. augusti 2020. a e-kirjas (dtl 216), kuid ka selles kirjas ei ole nõutud hagejalt puuduste kõrvaldamist. Lisaks olid 26. augustiks 2020 kaablitööd juba ümber tehtud ja sellise nõude esitamine ei oleks enam ka võimalik olnud. 26. augusti 2020. a e-kirjas räägib kostja ka paneelide ridadest ja suunast, aga taas kord ei ole selles kirjas konstruktiivset teadet selle kohta mis on valesti ja mis aja jooksul see tuleks ümber teha.
35.Seega on tõendamata kostja väide, et ta teatas töö lepingutingimustele vastavusest hagejale nõuetekohaselt ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
36.Ringkonnakohus on seisukohal, et kaablitööde puudused ei saanud olla olulised (st kõrvaldamatud või raskesti kõrvaldatavad), sest Elektrilevi koostas 12. augustil 2020 puuduste kohta akti ja 26. augustiks 2020 oli E-Service need juba kõrvaldanud (vt Elektrilevi 26. augusti 2020. a elektripaigaldise kasutuselevõtule eelnevat auditit, dtl 157–158). Seda kinnitab mh kostja esitatud tõenditest nähtuv tööde tõendatud ümbertegemise kulu, mis oli ca 300 eurot, arvestusega, et ümber tehtud tööd pidid olema lõpetatud selleks ajaks, mil päikesepark sai positiivse auditi tulemuse ehk hiljemalt 2020. a 26. augustiks. Seega olid tehtud tööde puudused pigem sellised, mille hageja oleks saanud ka ise probleemideta kõrvaldada, kui kostja oleks talle selleks võimaluse andnud.
37.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine praegu ka asjaolusid, millest võiks järeldada, et puuduste kõrvaldamise nõue oleks olnud ebamõistlik või et puuduseid ei olekski saanud kõrvaldada või et hageja käitumine oleks olnud vastuolus hea usu põhimõttega.
38.Kuna kostja ei teatanud tööde lepingutingimustele mittevastavusest hagejale nõuetekohaselt ega nõudnud puuduste kõrvaldamist, siis on kostja kaotanud õiguse lepingutingimustele mittevastavusele tugineda ja sellega seotud kulutuste hüvitamist nõuda.
39.Kostja kolmas etteheide on, et hageja rikkus lepingut sellega, et paigaldas päikesepaneelid valesti (kokkulepitust erineva suuna ja vahedega). Sellega seoses nõuab kostja hagejalt saamata jäänud ja tulevikus saamata jäävat tulu, mis tekib sellest, et hageja kohustuste rikkumise tõttu on kostja päikesepargi tootlikkus väidetavalt väiksem. VÕS § 128 lg 4 võimaldab kostjal iseenesest sellist kahju nõuda, sest saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
40.Hageja ei ole eitanud, et algselt kokku lepitud 400W paneelide asemel kasutati 430W paneele, märkides, et see tingis osaliselt paigutuse muutuse. Küll aga ei ole hageja olnud nõus kostja etteheitega paneelide vahedele ja suunale ilmkaarte suhtes. Samuti tugineb hageja sellele, et maatüki, millele paneelid paigaldati, pidi ette valmistama kostja ja et paneelid paigaldati nii, nagu kostja seda soovis. Maakohus tuvastas poolte kirjavahetuse põhjal, et 14. juulil 2020 leppisid hageja alltöövõtja ja kostja esindaja kohapeal kokku asendiplaani muutuses ning paneelide asukohas. Maakohus järeldas sellest, et kuna kostja oli nõus asendiplaani muutma, leppisid pooled tööde käigus kokku algselt kokkulepitust erineva paigutuse ning töö ei saa olla lepingutingimustele mittevastav.
41.Ringkonnakohus märgib, et iseenesest võib töövõtjale lepingust tuleneda kohustus teha töö teatud kindlal viisil ka siis, kui seda kindlat viisi ei ole poolte kokkuleppes ammendavalt kirjeldatud. Töövõtjal on kohustus teha töö nii, et see oleks kokkulepitud tulemuse saavutamiseks tellija jaoks parim võimalik viis. Töövõtja küll ei vastuta VÕS § 641 lg 3 järgi tellija juhistest tuleneva lepingutingimustele mittevastavuse eest, kuid üksnes siis, kui töövõtja neid juhiseid piisavalt kontrollis. Siiski ei ole ringkonnakohtu arvates praegu tõendatud, et paneelid oleksid olnud paigaldatud nii, et see ei oleks vastanud töö eesmärgile. Seda asjaolu pidi tõendama kostja. Kostja on selle kohta esitanud üksnes E. Vellmanni 8. ja 9. jaanuari 2021. a e-kirjad (dtl 173), mis ei ole ringkonnakohtu hinnangul piisav.
42.E. Vellmann märgib 8. jaanuari 2021. a e-kirjas (dtl 173), et pargi paigaldust on võrreldes esialgse projektiga muudetud selliselt, et 1) paneeliridade arv on nelja asemel kolm; 2) jaam ei paikne “näoga” lõuna suunas vaid on pööratud 13 kraadi edelasse ja 3) paneeliridade vahe on 12 m asemel 9 m, mis võib põhjustada talvisel perioodil varje ja tootluse langust. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda see e-kiri, et päikesepargi tootlikkus oleks päikesepaneelide teistsugusest paigaldusest tulenevalt väiksem. E. Vellmann ei ole öelnud, et muudetud paigutuse tõttu on päikesepargi tootlikkus väiksem, vaid ta on öelnud, et see võib olla väiksem. Selgeid arvutusi, millest nähtuks, et see nii ka on, esitatud ei ole. Sedasama rääkis E. Vellmann ka maakohtu istungil tunnistajana ütlusi andes (18. aprilli 2022. a istungi protokoll, lk 9, dtl 426).
43.Eelviidatud e-kirjale lisatud kalkulatsioonid (dtl 178-182) ei ole arusaadavad ega praeguse juhtumi asjaoludega seostatavad. Midagi rohkemat ei ole võimalik järeldada ka E. Vellmanni tunnistajana antud ütlustest. Ringkonnakohus märgib, et kostja taotles maakohtus päikesepargi
tootlikkuse vähenemise tõendamiseks ka ekspertiisi määramist, kuid maakohus jättis selle taotluse rahuldamata. Ringkonnakohtule ei ole kostja ekspertiisi taotlust esitanud.
44.Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud, et päikesepark ei vastanud nõuetele, kuna see oli kokkulepituga võrreldes valesti või muul põhjusel hageja jaoks kahjulikult paigaldatud.
45.Kostja väitel pidanuks maakohus olukorras, kus kahju suurust ei ole võimalik kindlaks teha, kohaldama VÕS § 127 lg 6 esimest lauset ja TsMS § 233 lg-t 1, mis annavad kohtule õiguse määrata kahju suurus diskretsiooniõiguse alusel. Ringkonnakohus selgitab, et nende sätete kohaldamine eeldab, et kahju tekkimine on kindlaks tehtud, kuid kahju suurust ei ole võimalik tõendada. Kuna ringkonnakohus leidis eelnevalt, et kostja ei saa kaablitööde puudustele tugineda ja saamata jäänud tulu nõue ei ole tõendatud, siis ei saa kostja hagejalt kahju hüvitamist nõuda. Eeltoodud põhjustel ei ole kostja osutatud VÕS § 127 lg-t 6 praeguses asjas võimalik kohaldada.
46.Kostja on oma tasaarvestusnõude ühe osana nimetanud ka 0,15% suurust viivisenõuet, mis tal väidetavalt on hageja vastu seetõttu, et hageja tegi töid hilinemisega. Kostja väidab, et tööde valmimine viibis hageja tõttu 29 päeva (ajavahemikus 28. juulist 2020 kuni 26. augustini 2020).
47.Ringkonnakohus ei nõustu sellega, et kostjal on hageja vastu viivisenõue. Viivisenõude õiguslik alus on VÕS § 113, mille lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määr võib tuleneda seadusest (VÕS § 113 lg 1 teine lause) või poolte vahel sõlmitud lepingust (VÕS § 113 lg 1 kolmas lause). Kostja tugineb sellele, et tema õigus nõuda hagejalt viivist tuleneb lepingust.
48.Ringkonnakohus märgib, et esiteks saab viivist nõuda vaid rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel. Kostja väidetel on hageja viivitanud tööde tegemisega, seega ei ole viivise kui õiguskaitsevahendi kohaldamine võimalik. Kõne alla võiks tulla leppetrahvi nõue, kuid selleks peaks leppetrahv olema lepingus kokku lepitud. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust ei nähtu sellist kokkulepet. Pooled on lepingus kokku leppinud üksnes selles, et kui tellija ei tasu teostatud töö eest ettenähtud tähtajaks (Lisa 4), võib töövõtja nõuda viivist 0.15% ulatuses tasumisele kuuluvast summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest (lepingu p 7.1, dtl 13). Kohus ei saa kohaldada pooltevahelises suhtes õiguskaitsevahendit, mille kohaldamise õigus ei tulene seadusest või mille kohaldamises pooled ei ole kokku leppinud.
49.Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjal hageja vastu ka viivisenõuet, mida hageja nõudega tasaarvestada.
50.Kuna kostjal ei ole hageja vastu neid nõudeid, mida ta hageja nõuetega tasaarvestada soovis, siis oli hageja põhinõude rahuldamine õige. III
51.Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses ka hageja viivisenõuet. Kostja on seisukohal, et ta ei olnud arvete tasumisega viivituses või vähemalt mitte nii palju, nagu hageja väidab. Apellatsioonkaebuse väidetest nähtub, et kostja vaidlustab just esimese kahe arvega seotud viivisenõuet. Kostja väidab küll, et oluline on arvestada poolte vahel kokkulepitud muudatusi kõigi lepingutingimuste ja vastastikuste õiguste ning kohustuste täitmise mõttes ning mitte ainult esimese osamakse viivisega seotud küsimusi (apellatsioonkaebuse p 17), kuid ta ei too välja, kuidas ja mida teiste osamaksete puhul täpsemalt arvestada tuleks. Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtub, et kostja käsitleb kaebuses vaid esimese ja teise osamakse tasumistähtajaga seonduvat. Seega saab ringkonnakohus lähtuvalt apellatsioonkaebuse piiridest samuti arvestada vaid esimese kahe osamakse arve tasumisega seotud asjaolusid.
52.Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmist reguleerib lepingu lisaks 4 olev maksegraafik. Selle järgi tuli esimene osamakse tasuda 21 päeva jooksul pärast lepingu alla kirjutamist ja teine osamakse viie päeva jooksul alates seadmete tarnimisest objektile.
53.Leping allkirjastati 6. märtsil 2020 (dtl 12) ja arve esitati 12. märtsil 2020 ning arve järgi oli tasumise tähtaeg 2. aprill 2020. Seega andis töövõtja tellijale võimaluse tasuda arve 21 päeva jooksul alates arve esitamisest.
54.Kostja tugineb sellele, et ta ei viivitanud esimese maksega, sest pooled muutsid algselt kokkulepitud tööde tegemise ja tööde eest tasumise tähtaegu. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kostja käsitluse järgi tegi ta hagejale ettepaneku lepingu täitmine edasi lükata ja hageja nõustus sellega, kuid esitatud tõendid (kirjavahetus pangaga, dtl 149 ja 155) seda ei kinnita. Samuti ei kinnita seda kostja väidet M. Trumbergi ütlused. M. Trumberg on kostja päikesepargi rahastamise kohta andnud ebalevaid ütlusi ja korranud, et ta tõesti täpselt ei mäleta (vt
18.aprilli 2022. a kohtuistungi protokoll, lk 3, dtl 420). Muu hulgas on M. Trumberg öelnud, et ta ei tea, kas projekti rahastamiseks võeti laenu.
55.Kostja on ise väitnud, et tööd lükkusid edasi seetõttu, et kostja ei saanud õigel ajal pangast laenu (apellatsioonkaebuse p 17). Asjaolust, et töövõtja teab, et tellija ei saanud kokkulepitud tööde tegemiseks pangast õigel ajal laenu, ei saa järeldada, et pooled pikendasid kokkuleppel maksetähtaegu. See ei oleks kooskõlas poolte vahel sõlmitud lepingus sisalduvate kokkulepetega. Tasumisega viivitamist ei saa praegusel juhul pidada ka vabandatavaks VÕS § 103 lg 2 mõttes, sest laenu taotlemise ja saamise asjaolud olid kostja mõjualas.
56.Kostja väidab, et hageja ei keeldunud tasumistähtaega edasi lükkamast. Kokkulepe mingi lepingutingimuse muutmise, sh arve tasumise tähtaja pikendamise kohta eeldab VÕS § 9 lg 1 järgi mõlema poole tahteavaldust. Hageja nõustumus kui tahteavaldus võinuks TsÜS § 68 lg 2 järgi olla otsene või sama paragrahvi kolmanda lõike järgi kaudne. Selliste tahteavalduste olemasolu ei ole kostja esile toonud. Poolte kokkulepet maksetähtaegade pikendamise kohta ei saa järeldada asjaolust, et tööde algus lükkus kostja tõttu edasi. Kuna lepingu järgi tuli esimene osamakse (sisuliselt ettemakse) tasuda pärast lepingu sõlmimist, siis oli hagejal õigus mitte alustada töid enne, kui kostja on esimese arve ära maksnud. Kostja ei ole ka esile toonud, millal tema arvates esimese arve maksetähtaeg saabus.
57.Ringkonnakohus ei nõustu ka sellega, et hageja nõusolekut pikendada esimese arve maksetähtaega saaks järeldada sellest, et hageja võõrandas algselt kostja päikesepargi jaoks mõeldud paneelid kolmandale isikule. Kuna kostja makseviivituse tõttu ei alustatud töid algselt kokkulepitud ajal, siis oli hagejal õigus kasutada vaidlusaluseid paneele teiste lepingute täitmiseks.
58.Kostja on väitnud, et hageja nõustus maksetähtaja pikendamisega vaikides, kui võttis teadmiseks kostja saadetud info selle kohta, millal ta pangast laenu saab. TsÜS § 68 lg 4 kohaselt loetakse vaikimist või tegevusetust tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. Ühtegi seadusesätet, mis võimaldaks antud asjaoludel lugeda hageja vaikimist tasumistähtaja pikendamise nõusolekuks, ei ole. Kostja ei ole esile toonud ei seda, et hageja ja tema vahel oleks olnud kokkulepe, et vaikimist loetakse nõusolekuks, ega ka seda, et hageja ja kostja vahelistes suhetes oligi tavaks lugeda vaikimist nõusolekuks.
59.Kokkuvõttes ei ole seega tõendatud, et pooled oleksid leppinud kokku arvete maksmise tähtaja pikendamises.
60.Mis puudutab teise osamakse kohta esitatud arvet, siis hageja väidetel oli selle tasumise tähtaeg 17. juuli 2020 ja seda kinnitab ka tõendina esitatud arve (dtl 59). Kostja viitab apellatsioonkaebuses sellele, et 17. juuliks 2020 ei olnud materjalid ja seadmed veel kostja
objektile tarnitud ja seepärast ei saanud 17. juulil 2020 ka maksmise kohustust tekkida. Seejuures viitab kostja M. Trumbergi e-kirjale (dtl 234), mis kostja sõnul kinnitab eelnevat väidet. Kõnealuse e-kirja on M. Trumberg hageja esindajana saatnud kostjale 29. juunil 2020 ja selles kirjas ütleb ta: edastan teise osamakse summa. Ma sain info meie ehitusosakonnast et teisipäeval tuleb kaup. Seega ei kinnita see e-kiri kostja väidet, et 17. juulil 2020 ei olnud kaubad veel kohal. Lisaks on kostja ise 12. augustil 2020 hagejale saadetud e-kirjas (dtl 224) märkinud, et kaup saabus 6. juuli 2020. a õhtul. Kui kaup saabus 6. juulil ja leping nägi ette tasumise viie päeva jooksul alates kauba saabumisest, oli tasumistähtaeg lepingu järgi 11. juuli, nii et hageja esitatud arve järgne tasumistähtaeg 17. juuli 2020 oli kostjale isegi soodsam.
61.Kostja tugineb viivisenõudele vastu vaieldes ka sellele, et hageja ei esitanud talle tööde alguses projektdokumentatsiooni. Arvestades seda, et poolte kokkuleppe järgi sõltus esimese arve tasumise tähtaeg lepingu sõlmimisest, jääb ringkonnakohtule arusaamatuks kostja apellatsioonkaebuse väide, et ta ei pidanudki arvet lepingus ja arvel ettenähtud tähtajaks maksma, sest projekt kirjutati alla alles 1. juulil 2020.
62.Muid vastuväiteid kostja hageja viivisenõudele apellatsioonimenetluses esitanud ei ole. Muu hulgas ei ole kostja tuginenud sellele, et 500 euro suuruse kahjuhüvitisega viivitamisel ei saa hageja nõuda viivist lepinguga kokku lepitud määras. Seega tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ka viivise väljamõistmist puudutavas osas. IV
63.Kostja leiab apellatsioonkaebuses ka seda, et maakohus oleks pidanud vähendama hageja kohtueelsetele õigusabikuludele vastavat 500 euro suurust kahjuhüvitist, kuna selle väljamõistmine kostjalt on äärmiselt ebaõiglane.
64.VÕS § 140 lg 1 võimaldab kohtul kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikute majanduslikku olukorda ja nendevahelisi suhteid.
65.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kahjuhüvitise vähendamiseks ei ole alust. Kostja on asjaoludena, miks kõnealuse kahjuhüvitise väljamõistmine on tema suhtes väga ebaõiglane, välja toonud, et kostja on maksnud hagejale tööde eest suure summa, aga hageja on lepingut rikkunud, päikesepargi tootlikkus on väiksem, kui see oleks pidanud olema, kostja üheks peamiseks tegevusalaks on päikeseenergia tootmine ja sellepärast on saanud kahjustada kostja majanduslikud huvid.
66.Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja esile toodud asjaolud ei anna alust kahjuhüvitist vähendada. VÕS § 140 eesmärk on kõrvaldada ilmne ebaõiglus ja seda on võimalik kohaldada olukorras, kus kahjuhüvitis on kahju hüvitama kohustatud isiku jaoks mingil põhjusel ilmselgelt ebaõiglaselt suur. 500 euro suurune kohtueelne õigusabikulu ei ole vaidluse olemust ja tulemust arvestades sedavõrd suur, et see oleks kostja jaoks ilmselgelt ebaõiglane. V
67.Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, siis ei ole põhjust muuta maakohtu otsust ka menetluskulude jaotust puudutavas osas. Maakohtu otsusega kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude suurust kostja apellatsioonkaebuses vaidlustanud ei ole.
68.Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 kohaselt kostja kanda.
siis
jäävad
69.Hageja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskulu apellatsiooniastmes olnud kokku 5539 eurot 25 senti, millest lepingulise esindaja kulu on olnud 5536 eurot 25 senti (ilma käibemaksuta) ja kinnistusraamatu väljavõtte saamise kulu 3 eurot.
70.Kokku on hagejale osutatud õigusabi 24,75 tundi. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindaja teinud järgmisi toiminguid ja neile kulunud aeg on olnud järgmine:
09.08.2022
Apellatsioonkaebuse ja kohtumääruse 0,25 vastuvõtmine e-toimikust, e-kiri
Vastuse kooskõlastamine, redigeerimine, 1,50 lõplik vormistamine ja esitamine kohtule
240,00
360,00
27.09.2022
Päringud äriregistris, kinnistusraamatus 0,25 (kontroll kostja ja vara olemasolu kohta)
240,00
60,00
30.03.2023
Toimiku nummerdamine leheküljenumbritega
digitoimiku 2,25
85,00
191,25
03.04.2023
Istungi ettevalmistamine
3,00
265,00
795,00
03.04.2023
Menetluskulude nimekirja koostamine
1,00
85,00
85,00
04.04.2023
Osalemine kohtuistungil
1,00
265,00
265,00
tutvumine
Kokku:
24,75
5536,25
Kohtuistungil palus hageja, et kohtuistungil osalemise ajana arvestatakse ühe tunni asemel kaks tundi. Hageja kinnitab menetluskulude nimekirjas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.
71.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 kohaselt. Hagejat on apellatsioonimenetluses esindanud vandeadvokaat.
72.Hageja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu on olnud menetluse alguses 240 ja hiljem 265 eurot (ilma käibemaksuta). Mõnede tehnilise iseloomuga toimingute (toimiku nummerdamine
digitoimiku lehekülgedega ja menetluskulude nimekirja koostamine) tunnitasu on olnud ka 85 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja vaidleb vastu hageja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu suurusele ja leiab, et see on ebamõistlikult kõrge. Ringkonnakohus nõustub kostjaga osaliselt ja leiab et käesolevas asjas saab põhjendatud ja vajalikuks tunnitasu suuruseks TsMS § 175 lg 1 ehk teiselt poolelt väljamõistetavuse mõttes pidada 240 eurot ilma käibemaksuta.
73.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja apellatsiooniastme õigusabi maht mõnevõrra ülepaisutatud. Apellatsioonkaebuse ning kohtumääruse vastuvõtmisele ja vastamise tähtaja pikendamise taotluse esitamisele kokku kulunud põhjendatud ja vajalik aeg on 0,5 tunni asemel 0,25 tundi. Apellatsioonkaebusega tutvumisele, analüüsile ja vastuse koostamisele kulunud aeg on hageja menetluskulude nimekirja järgi 16,5 tundi, mis on ülepaisutatud. Tegu on küll keskmisest mõnevõrra keerukama vaidlusega, kuid vaidluse ese on apellatsiooniastmes olnud sama, mis maakohtus ja ka poolte seisukohad on üldjoontes olnud muutumatud. Seega on põhjendatud ja vajalik kulu nende toimingute eest 8 tundi. Kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulust on põhjendatud ja vajalik 2 tundi, menetluskulude nimekirja koostamise eest 0,25 tundi, kohtuistungil osalemise eest 2 tundi. Kokku on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu ringkonnakohtus 12,5 tundi. Sellest 12,25 tundi on tunnitasuga 240 eurot ehk kokku 12,25 × 240 = 2940 eurot ja 0,25 tundi tunnitasuga 85 eurot ehk kokku 0,25 × 85 = 21 eurot 25 senti. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2940 + 21,25 = 2961 eurot 25 senti.
74.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud ja vajalik kulu toimiku nummerdamine digitoimiku lehekülgedega ega kostja kohta registripäringute tegemisega seotud kulu. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindaja viidatud päringud teinud
29.septembril 2022 ehk ajal, mil hageja oli juba kostja kaebusele vastanud ja ringkonnakohus ei olnud veel kohtuistungit määranud, seega ei olnud need vajalikud kulud ehk sellised, mille hüvitamist saaks hageja kostjalt nõuda. Samal põhjusel ei mõista ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja ka kinnistusraamatu päringu kulu 3 eurot.
75.TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellise taotluse ka esitanud ja seega tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.