Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
27. november 2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-17233
Tsiviilasi
B2 Impact osaühingu hagi V S vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja B2 Impact osaühing (registrikood 11542046); hageja lepinguline esindaja P M (e-post xxx); kostja V S (isikukood xxx).
I.
Kinnitada hageja B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) ja kostja V S (isikukood xxx) vaheline kompromiss järgmiselt:
2-25-17233 tasumiseni. Kostja poolt kohustus(t)e rikkumise hetkeks tasutud summad arvestatakse võlgnevusest maha vastavalt seadusele.
Lõpetada menetlus seoses kompromissi saavutamisega B2 Impact osaühingu hagis V S vastu võla nõudes.
III.
Tagastada hagejale B2 Impact osaühingule käesoleva kohtumääruse jõustumisel pool hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust, s.o 192.50 eurot, mis kanda B2 Impact osaühingu arvelduskontole xxx, viitenumbriga xxx.
IV.
Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on B2 Impact osaühingu hagi V S vastu võlgnevuse nõudes. 19.11.2025 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi. Juhindudes TsMS §-dest 428 lg 1 p 4 ja 430 lg 1 paluvad hageja ja kostja, et kohus kinnitaks kompromissi määrusega ja lõpetaks menetluse. Pooled kinnitavad, et nad on TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud. Pooled lühendavad TsMS § 661 lg-s 4 alusel määruskaebuse esitamise tähtaega 1 päevani. Hageja taotleb tasutud riigilõivust poole (385 eurot) tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Tagastamisele kuuluva riigilõivu palub hageja tasuda kompromissis märgitud makserekvisiitide alusel. 21.11.2025 jättis kohus kompromissi käiguta. Kohtu esialgsel hinnangul on krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu palus kohus hagejal esitada nõude ümberarvestus hiljemalt 01.12.2025. Hagiavaldusest nähtub, et kostjale on väljastatud laen 6965.99 eurot ja kostja on teinud tagasimakseid 5314.71 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel loetakse intressimääraks VÕS § 94 sätestatud intressimäär ja enamtasutud summad arvestatakse põhivõla katteks. Kui hageja ei nõua ümberarvestuse esitamisel seadusjärgset intressi, on põhivõla suuruseks 1651.28 eurot. Kompromissiga nõuab hageja põhivõla 2275.93 euro tasumist. Kohus palub kostjal kinnitada, et ta on nõus kompromissiga tasuma suurema põhivõla kui vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral. 26.11.2025 kinnitas kostja kohtule, et ta on nõus kompromissiga tasuma suurema põhivõla kui vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral.
2
2-25-17233
Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 486 lg 1 p 3 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. TsMS § 486 lg 4 sätestab, et kohus menetleb kompromissilepingut sama seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses sama seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt. Kompromissi kinnitamine Harju Maakohtu menetluses on B2 Impact osaühingu hagi V S vastu võlgnevuse nõudes. 19.11.2025 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi. Juhindudes TsMS §-dest 428 lg 1 p 4 ja 430 lg 1 paluvad hageja ja kostja, et kohus kinnitaks kompromissi määrusega ja lõpetaks menetluse. Pooled kinnitavad, et nad on TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud. Pooled lühendavad TsMS § 661 lg-s 4 alusel määruskaebuse esitamise tähtaega 1 päevani. 21.11.2025 jättis kohus kompromissi käiguta. Kohtu esialgsel hinnangul on krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu palus kohus hagejal esitada nõude ümberarvestus hiljemalt 01.12.2025. Hagiavaldusest nähtub, et kostjale on väljastatud laen 6965.99 eurot ja kostja on teinud tagasimakseid 5314.71 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel loetakse intressimääraks VÕS § 94 sätestatud intressimäär ja enamtasutud summad arvestatakse põhivõla katteks. Kui hageja ei nõua ümberarvestuse esitamisel seadusjärgset intressi, on põhivõla suuruseks 1651.28 eurot. Kompromissiga nõuab hageja põhivõla 2275.93 euro tasumist. Kohus palub kostjal kinnitada, et ta on nõus kompromissiga tasuma suurema põhivõla kui vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral. 26.11.2025 kinnitas kostja kohtule, et ta on nõus kompromissiga tasuma suurema põhivõla kui vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral.
3
2-25-17233 Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kohus on kontrollinud hagiavalduse alusel nõude aluseks olevaid asjaolusid ning on seisukohal, et on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja on kohtule kinnitanud, et ta on nõus kompromissiga tasuma suurema põhivõla kui vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral. Kohus märgib, et pooled on leppinud kokku võla tasumises 36 osamaksena, kuid pooled ei ole leppinud kokku maksekuupäevas, mistõttu märgib kohus käesoleva kohtumääruse resolutsiooni I osa punktis 1, et osamakse tuleb tasuda hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks, alates 2025. a detsembrist. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Kohus ei jätka asja menetlemist, kuivõrd kinnitab kompromissi ja lõpetab sellega asja menetluse. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt jäävad menetluskulud poolte enda, kuid pool riigilõivust jääb kostja kanda. Riigilõivu tagastamine TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja taotleb tasutud riigilõivust poole (192.50 eurot) tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Tagastamisele kuuluva riigilõivu palub hageja tasuda kompromissis märgitud makserekvisiitide alusel. Hageja on tasunud riigilõivu 385 eurot.
4
2-25-17233 Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale tagastada hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust (385 eurost) pool, s.o 192.50 eurot. Riigilõiv tuleb kanda hageja kompromissis märgitud makserekvisiitidele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.