võlgnik E. M. (ik XXX ; viibimiskoht XXX); usaldusisik A. M. (ik XXX; elukoht XXX) võlausaldajad: I kohtutäitur Ivi Kalmet ([email protected]) II kohtutäitur Jane ([email protected])
5.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade E. M. i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 21.01.2021 määrusega kuulutati välja E. M. i pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Vladimir Kutšmei. Tartu Maakohus lõpetas 10.12.2021 määrusega E. M. i pankrotimenetluse raugemise tõttu ning algatas E. M. i suhtes kohustustest vabastamise menetluse.
2.Tartu Maakohtu 17.06.2020 määruse kohaselt oli E. M. i võlausaldajate tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud, järgmised: kohtutäitur Ivi Kalmet 36 eurot, kohtutäitur Jane Rumjantseva 19,16 eurot, AS SEB Pank 128 231,83 eurot ja kohtutäitur Jaanika Pajuste 57,48 eurot.
3.E. M. i kohustustest vabastamise menetluses nimetati usaldusisikuks A. M. . Usaldusisikut kohustati tegema võlausaldajatele väljamakseid üks kord aastas, iga aasta 15. detsembril, ja esitama kohtule võlgniku kohustuste täitmise kohta aruandeid iga aasta 1. juulil ja 1. jaanuaril.
4.Usaldusisik esitas kohtule aruanded 29.09.2022 ja 08.02.2023. Enne esimese aruande esitamist edastas usaldusisik kohtule informatsiooni, et E. M. sõitis juuni keskel Venemaale enda ema külastama. Olles Venemaal varastati ära kõik tema dokumendid ning võlgnik on Venemaal "kinni", seega pole võimalik esitada nõuetekohast aruannet koos konto väljavõtetega, kuna ligipääs pangakontole puudub.
5.Esimese aruande kohaselt töötas võlgnik autojuhina marsruudil Eesti-Norra-Eesti, kuid alates veebruarist ei olnud tööandjal tööd pakkuda. Võlgnik proovis leida uut tööd veoautojuhina ja ehitajana, kuid keeleoskuse puudumise tõttu ta tööd ei leidnud. Võlausaldajate nõuete kattes eraldisi tehtud ei ole.
6.Teise aruande kohaselt oli võlgnik ajavahemikul 01.07.2022-31.01.2023 ametlikult tööl ettevõttes EL&ZU BEREKAT OÜ, kuid seoses ema tervise halvenemisega lõpetas E. M. töösuhte alates 10.07.2022 ning ei ole veel naasnud tööle. Aruande kohaselt on võlgnik alates 10.07.2022 viibinud kodumaal ning kandnud hoolt oma ema eest. E. M. on püüdnud tuua enda ema Eestisse elama, et saaks jätkata tööga, kuid seoses poliitilise olukorraga on see hetkel võimatu.
7.Kohus määras võlgniku ja usaldusisiku ärakuulamiseks kohtuistungi 01.03.2023, kuhu kumbki ei ilmunud. A. M. teatas 28.02.2023 e-kirjaga, et E. M. ei saa osaleda kohtuistungil, kuna viibib Venemaal koduarestis teadmata aja.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmine
8.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
9.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
10.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
2/4
11.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
12.Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14).
13.PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. E. M. it ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos.
14.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
15.Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Riigikohus on 17.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p-s 11 selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Seega on kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine kooskõlas füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise regulatsiooni (PankrS §-d 169-177) eesmärgiga põhjendatud üksnes juhul, kui võlgnikul on reaalne võimalus menetluses osaleda ja teha kõik endast sõltuv võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
16.Kohus leiab, et võlgnikul puudub Venemaal viibimise tõttu reaalne võimalus osaleda menetluses ning täita PankrS § 175 lõigetest 1-3 tulenevaid kohustusi. Samuti puudub antud olukorras kohtul võimalus teostada järelevalvet võlgniku kohustuste täitmise üle. Võlgnik ei ole senises menetluses näidanud üles tahet ja huvi täita võlausaldajate nõudeid. Väide, et võlgnik ei ole saanud tööle veoautojuhina või ehitussektorisse puuduva keeleoskuse tõttu, on põhjendamatu, kuna nende tööülesannete täitmine ei eelda keelteoskust. Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõigetest 1-3 tulenevaid kohustusi. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning ei ole isikuks, kellele pankrotiseadus näeb ette võimaluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabanemiseks.
17.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et E. M. i kohustustest vabastamise menetluses on enne viie aasta möödumist ilmnenud PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on rikkunud tahtlikult oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Vastavalt PankrS § 175 lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne viie aasta möödumist lõpetada. 3/4
18.Kohus ei pea vajalikuks küsida võlausaldajate seisukohti, kuna nende õigusi võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega ei rikuta. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
19.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda E. M. it pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka E. M. i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
20.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab E. M. i kohustustest vabastamise menetluse, tuleb A. M. vabastada usaldusisiku kohustustest.
21.TsMS § 172 lg 1 II alt alusel jätab kohus menetluskulud E. M. i kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.