Hageja: OK Incure OĂ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Dmitri SantaĆĄev Kostja: A G (isikukood XXX, postiaadress XXX)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.MÔista A G OK Incure Oà kasuks vÀlja I AS-i ja kostja vahel 31. detsembril 2021 sÔlmitud krediidikontolepingust nr 5306244 tulenev pÔhinÔue 1000 eurot.
3.JÀtta hagi rahuldamata intressi 145,05 euro, viivise 141,67 euro ja sissenÔudekulude 40 euro nÔudes.
4.JÀtta hageja pÔhjendatud menetluskulud 80% ulatuses kostja kanda.
MÔista A G OK Incure Oà kasuks vÀlja menetluskulud 224 eurot.
6.MĂ”ista A G OK Incure OĂ kasuks vĂ€lja viivis protsendina menetluskuludelt (224 eurot) alates kohtulahendi jĂ”ustumisest kuni tĂ€itmiseni vĂ”laĂ”igusseaduse (VĂS) § 113 lg 1 sĂ€testatud mÀÀras.
7.Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult tÀitmisele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Hageja vÔib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 pÀeva jooksul alates otsuse apellandile kÀttetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul Ôigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. 1(6)
Kostja vĂ”ib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mĂ”juvast pĂ”hjusest. Kaja vĂ”ib esitada sĂ”ltumata mĂ”juva pĂ”hjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale vĂ”i tema esindajale kĂ€tte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu ĂŒleandmisega vĂ”i elektrooniliselt vĂ”i kui tagaseljaotsust ei vĂ”inud seaduse kohaselt teha. Kajas peab sisalduma viide kĂ€esolevale tagaseljaotsusele; tahteavaldus kaja esitamiseks; samuti tuleb esile tuua asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle pĂ”histus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mĂ”juv pĂ”hjus vajalik). Kajast peab nĂ€htuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kĂ”ik asja ettevalmistamise lĂ”puleviimiseks, sh kostja vastus ja tĂ”endid. Kaja vĂ”ib esitada tagaseljaotsuse kĂ€ttetoimetamisest alates 30 pĂ€eva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kĂ€tte avalikult, vĂ”ib kaja esitada 30 pĂ€eva jooksul alates pĂ€evast, kui kostja sai tagaseljaotsusest vĂ”i selle tĂ€itmiseks algatatud tĂ€itemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilĂ”ivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vĂ€hem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada ĂŒksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks mÀÀrati. Kui koos menetluskulude jaotusega mÀÀrati kindlaks hĂŒvitatavate menetluskulude suurus, saab hĂŒvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmÀÀramise mÀÀruse vĂ”i selle tĂ€iendamise mÀÀruse peale vĂ”ib esitada mÀÀruskaebuse menetluskulude kindlaksmÀÀramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ĂŒletab 280 eurot.
ASJAOLUD
1.Hagiavalduse kohaselt sĂ”lmisid A G (kostja) ja I AS 31. detsembril 2021 krediidikontolepingu nr 5306244, mille jĂ€rgi on kostja kasutanud limiiti kuni 1000 eurot. Krediidikonto on kliendile avatav limiit, mille raames saab klient raha vabalt kasutusse vĂ”tta, selle tagastada ja uuesti kasutusse vĂ”tta. Krediidiandja on teinud kostja arvelduskontole vĂ€ljamakseid 31. detsembrist 2021 kuni 9. juunini 2022 kokku 2358,17 eurot. Kostjal oli kohustus koos intressidega tagastada minimaalne kuumakse 60 kuu jooksul. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimÀÀras 41,04%. Krediidi kulukuse mÀÀr on 50,55% aastas, mis on arvestatud eeldusel, et kogu krediidilimiit vĂ”etakse kasutusse viivitamata ja tĂ€ies mahus ĂŒhe vĂ€ljamaksega ning makstakse tagasi vĂ”rdsetes osades 12 kuu jooksul vĂ”i minimaalse kuumakse arvutamise aja jooksul, kui see on lĂŒhem kui 12 kuud. Lepingu kohaselt vĂ”rdub viivisemÀÀr intressiga, seetĂ”ttu on ka viivisemÀÀr 41,04% aastas. Kostja rikkus oma kohustusi, olles viivituses vĂ€hemalt kolme ĂŒksteisele jĂ€rgneva maksega. Krediidiandja andis 19. septembril 2022 kostjale tĂ€iendava tĂ€htaja rikkumise kĂ”rvaldamiseks ning pakkus ka vĂ”imalust lĂ€birÀÀkimisteks, kuid see ei andnud soovitud tulemust, mistĂ”ttu ĂŒtles krediidiandja 10. oktoobril 2022 lepingu ĂŒles ja loovutas nĂ”ude hagejale.
2.Hageja palub kostjalt vĂ€lja mĂ”ista lepingust nr 5306244 tuleneva pĂ”hivĂ”lgnevuse 1000 eurot, intressi 145,05 eurot, sissenĂ”utavaks muutunud viivise 141,67 eurot ja sissenĂ”udmiskulu 40,00 eurot, samuti menetluskulud 280 eurot ja vĂ€ljamĂ”istetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jĂ”ustumisest alates kuni tĂ€itmiseni viivise tasumata summalt VĂS § 113 lĂ”ike 1 teises lauses ettenĂ€htud ulatuses.
3.Hagiavalduses esitas hageja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1. 2(6)
4.Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nÔudis kirjalikku vastust ning palus kostjal teavitada kohut, kas kostja soovib olla kohtus Àra kuulatud. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tÀhtajaks andmata jÀtmise korral on kohtul Ôigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kÀtte isiklikult 29. mÀrtsil 2023. Kostja on 7. mÀrtsil 2023 e-kirja teel teatanud, et vastab kohtule, kuid ei ole vastanud.
KOHTU PĂHJENDUSED
5.Kohus leiab, et asjas on Ôiguslikult pÔhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivÔrd kostja ei ole kohtu nÔudmisele vaatamata hagiavaldusele tÀhtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tÀhtpÀevaks andmata jÀtmise korral on kohtul Ôigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
6.Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt Ôiguslikult pÔhjendatud ja tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole Ôiguslikult pÔhjendatud, jÀtab kohus hagi TsMS § 407 lg-st 6 juhindudes rahuldamata.
7.TsMS § 444 lg 3 alusel jÀtab kohus otsusest vÀlja kirjeldava osa ja esitab pÔhjendused osaliselt.
8.TsMS § 407 lg 1 nÀeb ette, et kohus vÔib hageja nÔusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses mÀrgitud ja asjaoludega Ôiguslikult pÔhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on mÀÀranud vastamise tÀhtaja, ei ole tÀhtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised vÀited omaks vÔtnud. Sama paragrahvi kuues lÔige sÀtestab, et kui hageja on nÔus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses mÀrgitud ulatuses ja asjaoludega Ôiguslikult pÔhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jÀtab hagi rahuldamata. Kohus on seisukohal, et kÀesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sÀtestatud tagaseljaotsuse tegemist vÀlistavad asjaolud.
9.VĂS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- vĂ”i kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab vĂ”i kohustub andma tarbijale krediiti vĂ”i laenu.
10.Vaidlust ei ole, et I AS ja kostja vahel on 31. detsembril 2021 sĂ”lmitud krediidikontoleping nr 5306244, mille alusel sai kostja kasutada krediidilimiiti 1000 eurot, intressimÀÀraga aastas 41,04% (pĂ€evas 0,11%), krediidi kulukuse mÀÀr 50,55% (dtl 32). Pooled ei vaidle selle ĂŒle, et fĂŒĂŒsilisest isikust kostja vĂ”ttis krediiti vĂ€ljaspool majandustegevust, st vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VĂS § 402 lg 1 mĂ”ttes. Puudub ka vaidlus, et 31. detsembrist 2021 kuni 9. juunini 2022 kasutas kostja krediiti 2358,17 eurot (dtl 41).
11.VĂS § 399 lg 1 p 1 kohaselt vĂ”ib laenuandja laenulepingu ĂŒles öelda ja nĂ”uda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega vĂ”i ĂŒhe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VĂS § 416 lg 1 sĂ€testab, et krediidiandja vĂ”ib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tĂ”ttu ĂŒles öelda ĂŒksnes juhul, kui tarbija on tĂ€ielikult vĂ”i osaliselt viivituses vĂ€hemalt kolme ĂŒksteisele jĂ€rgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vĂ€hemalt kahenĂ€dalase tĂ€iendava tĂ€htaja puudujÀÀva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ĂŒtleb selle tĂ€htaja jooksul tagasimaksete tasumata jĂ€tmise korral lepingu ĂŒles ja nĂ”uab kogu vĂ”la tasumist. Krediidiandja ĂŒlesĂŒtlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist vĂ”imaldavas vormis, mille jĂ€rgimata jĂ€tmisel loetakse ĂŒlesĂŒtlemine tĂŒhiseks.
12.19. septembril 2022 on krediidiandja edastanud kostjale teate tÀiendava tÀhtaja andmise kohta kohustuse tÀitmiseks ja selgitanud nÔude tÀitmata jÀtmisega kaasnevaid tagajÀrgi. Krediidiandja 3(6)
on selgitanud, et kui nĂ”uet ei tĂ€ideta, siis ĂŒtleb krediidiandja lepingu ĂŒles ja loovutab nĂ”ude hagejale (dtl 42).
13.VĂS § 164 lg 1 kohaselt vĂ”ib vĂ”lausaldaja oma nĂ”ude vĂ”lgniku nĂ”usolekust sĂ”ltumata anda lepingu alusel tervikuna vĂ”i osaliselt ĂŒle teisele isikule (nĂ”ude loovutamine). Sama paragrahvi lĂ”ike 2 alusel astub nĂ”ude loovutamisega uus vĂ”lausaldaja senise asemele. VĂS § 170 sĂ€testab, et kui vĂ”lausaldaja teatab vĂ”lgnikule, et on nĂ”ude loovutanud uuele vĂ”lausaldajale, loetakse, et loovutamine on vĂ”lgniku suhtes toimunud, isegi kui nĂ”uet tegelikult ei loovutatud vĂ”i kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui vĂ”lausaldaja on nĂ”ude loovutamise kohta vĂ€lja andnud dokumendi ja uus vĂ”lausaldaja esitab dokumendi vĂ”lgnikule. I AS on loovutanud oma nĂ”ude hagejale.
14.Vaidlust ei ole, et kostja on kasutanud krediiti 1000 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu tĂ€itmisest vĂ”lgnevus, millise tĂ€itmist hageja antud vaidluses nĂ”uab. Tegu on rahalise kohustuse tĂ€itmise nĂ”udega VĂS § 108 lg 1 mĂ”ttes.
15.VĂ”laĂ”igusseaduse tarbijakrediidiregulatsioon pĂ”hineb EL direktiivil nr 2008/48/EĂ, mis kĂ€sitleb tarbijakrediidilepinguid, seega tuleb Eesti seaduse sĂ€tteid tĂ”lgendada Euroopa Liidu Ă”igusega kooskĂ”laliselt. Euroopa Kohus on leidnud, et tarbijat tuleb kaitsta ja liikmesriigi kohtud peavad omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on hinnanud laenuvĂ”tja krediidivĂ”imekust (EKo C-679/18, OPR-Finance s.r.o. v GK). Seega on kohtutel omal algatusel kohustus kontrollida tarbija kaitseks kehtestatud direktiividega ettenĂ€htud nĂ”uetest kinnipidamist. Juhul kui rikkumine on tuvastatud, peab siseriiklik kohus ilma tarbija taotlus ootamata tegema kindlaks sellisest rikkumisest tulenevad tagajĂ€rjed siseriiklikus Ă”iguses (C377/14, Radlinger ja RadlingerovĂĄ v Finway a.s., p 64).
16.VĂS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediiti andes jĂ€rgima vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tet. Vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tte jĂ€rgimiseks peab krediidiandja enne lepingu sĂ”lmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis vĂ”imaldab hinnata tarbija krediidivĂ”imelisust.
17.VĂS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivĂ”imelisuse hindamisel nĂ”uetekohase hoolsusega, koguma igakĂŒlgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lĂ€htudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lĂ”ike 1 punktides 1â7, lĂ”ike 2 punktides 1â3, lĂ”ike 3 punktides 1â3 ja lĂ”ikes 7 sĂ€testatust. VĂS § 4034 lg 6 kohaselt vĂ”ib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sĂ”lmida ĂŒksnes juhul, kui ta on krediidivĂ”imelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analĂŒĂŒsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivĂ”imeline. VĂS § 4034 lg 13 jĂ€rgi tĂ”endab vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tte jĂ€rgimiseks vajalike kohustuste tĂ€itmist vaidluse korral krediidiandja.
18.Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 2 sĂ€testab, et krediidiandjal ja vahendajal tuleb tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: - arvesse vĂ”tta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud fĂŒĂŒsilisest isikust ettevĂ”tja tegevusest, tulud ettevĂ”tlusest, ĂŒĂŒritulu, hĂŒvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sĂ”ltuvalt tarbija töölepingu vĂ”i muu lepingu vormist; - aluseks vĂ”tta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; - teha mĂ”istlikke pingutusi, et kontrollida kĂ”igi asjakohaste dokumentide ja muude tĂ”endite Ă”igsust, mis on aluseks ning millel on tĂ€htsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel.
19.KAVS § 50 lg 3 alusel peab krediidiandja vÔi -vahendaja tegema mÔistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades seaduses sÀtestatud nÔudeid informatsiooni 4(6)
kogumisele ja tuginedes vÔimaluse korral talle iseseisvalt kÀttesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt kontrollib krediidiandja vÔi -vahendaja tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes vÔimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto vÀljavÔttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivÔimelisuse hindamiseks.
20.Riigikohus on enne KAVSi kehtima hakkamist krediidiasutuste kohta jĂ€reldanud, et krediidiandja pĂ”hikohustuse sisuks on hinnata krediidisaaja krediidivĂ”imekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tĂ”enĂ€oline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust vĂ”i muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvĂ”tja ei satu krediidi tĂ”ttu âlaenuorjusseâ, mille tulemusena vĂ”ib ta olla sunnitud vĂ”tma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejĂ”uetuks (Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3â2â1â169â13, p 21).
21.VĂS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivĂ”imelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks kĂŒsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VĂS § 4034 lg 6 kohaselt vĂ”ib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sĂ”lmida ĂŒksnes juhul, kui ta on krediidivĂ”imelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analĂŒĂŒsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivĂ”imeline.
22.VĂS § 4034 lg 7 sĂ€testab, et kui krediidiandja rikub paragrahvi lĂ”ikes 6 sĂ€testatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimÀÀraks seaduse §-s 94 sĂ€testatud intressimÀÀr, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimÀÀrast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei vĂ”lgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti mÀÀrama, arvestades intressimÀÀra ja muude kulude vĂ€hendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Seda ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jĂ€tnud teabe esitamata vĂ”i vĂ”ltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajĂ€rjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivĂ”imelisust valesti.
23.Hageja ei ole hagiavalduses kirjeldanud ega tÔendanud vastutustundliku laenamise pÔhimÔtte jÀrgimist. Kohus on 16. veebruari 2023 mÀÀrusega andnud hagejale tÀiendava vÔimaluse selgitada nÔude aluseks olevaid asjaolusid, eelkÔige vastutustundliku laenamise pÔhimÔtte jÀrgimist, ning selgitanud, et pÔhjenduste ja tÔendite esitamata jÀtmisel eeldab kohus, et krediidiandja ei ole kohustusi tÀitnud. KohtumÀÀrus on hageja lepingulisele esindajale kÀtte toimetatud e-toimiku kaudu 16. veebruaril 2023. Hageja kohtule tÀiendavaid selgitusi ja tÔendeid esitanud ei ole.
24.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivĂ”imelisuses ning on rikkunud VĂS § 4034 lg-s 6 sĂ€testatud kohustust. Vastavalt VĂS § 4034 lg-le 7 on selle tagajĂ€rjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimÀÀraks loetakse VĂS §-s 94 sĂ€testatud intressimÀÀr ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei vĂ”lgne. Nimetatud sĂ€ttest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tĂŒhine, vaid ĂŒksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sĂ”lmimise tasu, lepingu hooldustasu). VĂS § 94 lg 1 sĂ€testab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele vĂ”i lepingule tasuda intressi, on intressimÀÀraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga pĂ”hirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimÀÀr enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses vĂ”i lepinguga ei ole ette nĂ€htud teisiti. Vastavalt Eesti Panga avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuheteintressimaar) on kogu laenulepingu kehtivuse jooksul olnud vastav intress 0,00%. Seega lepingu kehtivuse jooksul kostja intressi tasuma ei pidanud.
25.KuivĂ”rd hageja saab vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tte jĂ€rgimata jĂ€tmise tĂ”ttu nĂ”uda kostjalt ĂŒksnes pĂ”hivĂ”la tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa hageja kostjale laenulepingu jĂ€rgi laenas ja kui suure summa on kostja selle laenulepingu jĂ€rgi tagasi maksnud. Hagiavaldusest nĂ€htub, et kostja sai krediidiandjalt krediiti 1000 eurot ega ole 5(6)
kohustuse katteks tagasimakseid teinud ei esialgsele krediidiandjale ega hagejale. Seega mÔistab kohus kostjalt hageja kasuks vÀlja pÔhivÔla 1000 eurot.
26.VĂS § 113 lg 1 alusel vĂ”ib rahalise kohustuse tĂ€itmisega viivitamise korral vĂ”ib vĂ”lausaldaja nĂ”uda vĂ”lgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenĂ”utavaks muutumisest kuni kohase tĂ€itmiseni. Viivise mÀÀraks loetakse seaduse §-s 94 sĂ€testatud intressimÀÀr, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nĂ€htud kĂ”rgem intressimÀÀr kui seadusjĂ€rgne viivisemÀÀr, loetakse viivise mÀÀraks lepinguga ettenĂ€htud intressimÀÀr. Vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tte jĂ€rgimata jĂ€tmise tĂ”ttu oli laenulepingu intressimÀÀraks 0%, seega on pĂ”hjendatud viivist arvestada VĂS § 113 lĂ”ike 1 teises lauses sĂ€testatud mÀÀras. Viivist on vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tte rikkumise korral pĂ”hjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja uuesti mÀÀratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimÀÀra ja muude kulude vĂ€hendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistĂ”ttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenĂ”utavaks muutunud viivise nĂ”ue tuleb seega jĂ€tta rahuldamata. Edasiulatuva viivise vĂ€ljamĂ”istmiseks ei ole hageja kohtule nĂ”uet esitanud.
27.Hageja nĂ”uab kostjalt sissenĂ”udekulusid 40 eurot. Vastavalt VĂS § 4034 lg-le 7 ei vĂ”lgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna vĂ”tta ka lepingus kokkulepitud sissenĂ”udekulu. Lisaks on sissenĂ”udekulud pĂ”hjendamatud selle tĂ”ttu, et vastavalt eelmistes punktis vĂ€ljatoodule ei olnud kostja sattunud sissenĂ”udetoimingute tegemise ajal maksetega viivitusse. Hageja nĂ”ue sissenĂ”udekulude hĂŒvitamiseks tuleb jĂ€tta seega rahuldamata.
28.Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt hageja kasuks vĂ€ljamĂ”istmisele pĂ”hivĂ”lg 1000 eurot ning hagiavaldus jÀÀb ĂŒlejÀÀnud osas rahuldamata.
Menetluskulud
29.TsMS § 163 lg 1 sÀtestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud vÔrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid vÔrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega vÔi ei jÀta menetluskulusid tÀielikult vÔi osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hageja nÔude rahuldamise ulatust jÀtab kohus pÔhjendatud menetluskulud 80% ulatuses kostja kanda ning 20% ulatuses hageja kanda.
30.TsMS § 174 lg 1 ja 2 jÀrgi mÀÀrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilÔiv 280 eurot. RiigilÔivust 80% ehk 224 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks vÀlja mÔista.
31.Hageja palub kostjalt vĂ€lja mĂ”ista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jĂ”ustumisest kuni tĂ€itmiseni VĂS § 113 lg 1 sĂ€testatud mÀÀras vastavalt TsMS § 177 lg 2. Kohus mĂ”istab kostjalt vĂ€lja viivise taotletud mÀÀras.
(digitaalallkiri) Anneli Alekand Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.