Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. mai 2023, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-101143
Tsiviilasi
Margus Püvi hagi iSauna OÜ vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
2302 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 18. oktoobri 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
iSauna OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
24. jaanuar 2023 ja 11. aprill 2023
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): iSauna OÜ (rk: 12398775), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erki Siht ja seaduslik esindaja Veimo Beilmann Vastustaja (hageja): Margus Püvi (ik: XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Marko Paabumets
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 18. oktoobri 2022 otsus osas, milles maakohus määras kindlaks hageja õigusabikulude suuruse 2304 eurot ületavas osas ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 3791,20 eurot.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata hageja õigusabikulude suuruseks 2304 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 2063,20 eurot. Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi ning
täpsustab maakohtu otsuse resolutsiooni poolte vastastikuste kohustuste täitmise ning menetluskulude väljamõistmises osas selliselt, et tasaarvestab poolte menetluskulude nõuded, mille tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1699,20 eurot.
5.1.Rahuldada hagi osaliselt ning mõista iSauna OÜ-lt Margus Püvi kasuks välja 2302 eurot.
5.2.iSauna OÜ on kohustatud tasuma Margus Püvile 2302 eurot kahe nädala möödumisel kohtuotsuse jõustumisest tingimusel, et Margus Püvi on võimaldanud iSauna OÜ-l saada kätte eelnevalt demonteeritud klaaslahendused samal aadressil, kuhu iSauna OÜ need paigaldas (s.o XXXXXXXXXXXX talu).
5.3.Jätta menetluskuludest 80% iSauna OÜ kanda ja 20% Margus Püvi kanda.
5.4.Määrata Margus Püvi menetluskulude suuruseks 2579 eurot, sh riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud 2304 eurot (koos käibemaksuga) ja välja mõista iSauna OÜ-lt Margus Püvi kasuks 2063,20 eurot.
5.5.Määrata iSauna OÜ menetluskulude suuruseks 1820 eurot ning mõista Margus Püvilt iSauna OÜ kasuks välja 364 eurot.
5.6.Tasaarvestada käesoleva otsuse p-s 5.4 nimetatud Margus Püvi menetluskulude nõue käesoleva otsus p-s 5.5 nimetatud iSauna OÜ menetluskulude nõudega kattuvas ulatuses ning mõista tasaarvestuse tulemusena iSauna OÜ-lt Margus Püvi kasuks välja menetluskuluna 1699,20 eurot.
5.7.Väljamõistetud menetluskuludelt 1699,20 eurot peab iSauna OÜ tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus 80% ulatuses iSauna OÜ kanda ja 20% ulatuses Margus Püvi kanda.
7.Määrata Margus Püvi menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus 1932 eurot ja mõista iSauna OÜ-lt Margus Püvi kasuks välja 1545,60 eurot.
8.Määrata iSauna OÜ menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus 4620,25 eurot ja mõista Margus Püvilt iSauna OÜ kasuks välja 924,05 eurot.
9.Tasaarvestada käesoleva otsuse p-s 7 nimetatud Margus Püvi menetluskulude nõue käesoleva otsuse p-s 8 nimetatud iSauna OÜ menetluskulude nõudega kattuvas ulatuses ning mõista tasaarvestuse tulemusena iSauna OÜ-lt Margus Püvi kasuks välja menetluskuluna ringkonnakohtus 621,55 eurot.
10.Väljamõistatud menetluskuludelt 621,55 eurot peab iSauna OÜ tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Margus Püvi (hageja) esitas 15.01.2021 iSauna OÜ (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna kostja esitas nõudele vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus 16.02.2021 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu 2931,38 euro saamiseks üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 15.03.2021 maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja 2846 eurot, sh tasutud 1502 eurot ja kahjuhüvitise 1344 eurot. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja 16.09.2019 kostjale e-kirja teel päringu klaasseina lahenduse saamiseks koos ukse ja paigaldusega. Hageja nõustus 17.09.2019 kostja hinnapakkumisega ning märkis, et kindlasti on paigaldajal vaja kohapeal ise mõõdud võtta. Kostja kinnitas 02.10.2019, et paigaldusfirma on kohal käinud ja mõõdud võtnud. Kostja esitas hagejale tööde eest arveid summas 1502 eurot. Hageja eest tasus arved Osaühing Graborg. 27.12.2019 teatas hageja kostjale, et klaasukse paigaldus ebaõnnestus. Ust ei ole võimalik kinni panna, hingi ei saa reguleerida vastavalt avale, ukse äärtest on ca 1 cm vahe, st uks ei toimi. Hageja pakkus välja, et kostja kas taastab endise olukorra ja maksab raha tagasi või paneb klaasavadele korralikult sulguva ukse. 13.01.2020 saatis hageja kostjale fotod olukorrast. Kostja teatas 22.01.2020, et saunade klaaslahendused ei saa olla hermeetilised, tavapäraselt on klaaside servade vahe 6–10 mm. Fotode põhjal ei ole võimalik leida lahendust, et uks oleks suletud asendis ja klaaside servade vahed mõistlikud. Lahendus on arvestatud 135/45 nurkadele ning kõrvalekalded ei ole võimalikud. Kostja nägi ainsa võimalusena konstrueerida täiendav puit- või alumiiniumraamistik. Hageja nõustus tingimusel, et lahendus on töötav. 11.03.2020 tegi hageja kostjale müügilepingust taganemise avalduse põhjusel, et tellimusest on möödunud viis kuud ja mõistlik aeg puuduste kõrvaldamiseks on möödunud. Hageja palus tagastada 1502 eurot OÜ Graborg kontole ning taastada objektil endine olukord. Kuna kostja avaldusele ei reageerinud, pöördus hageja 20.04.2020 tarbijavaidluste komisjoni. Komisjon rahuldas 05.11.2020 otsusega avalduse, tunnistas tarbija õigust kostjaga sõlmitud töövõtulepingust taganemiseks, mõistis kostjalt välja 1502 eurot ja märkis, et objektil tuleb taastada algne olukord. Kostja ei ole komisjoni otsust täitnud. Hageja võetud hinnapakkumise kohaselt on endise olukorra taastamiseks vajalike tööde maksumus 1344 eurot.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Poolte vahel puudub lepinguline suhe. Kostjaga sõlmis müügilepingu OÜ Graborg oma majandus- ja kutsetegevuses. Hageja on OÜ Graborg osanik ja juhatuse liige. Objekt, mille jaoks kostja klaasid tootis, ei kuulu hagejale, objekti arendas OÜ Graborg. OÜ Graborg on deklareerinud arvete tasumise ettevõtluskuluna. Sõltumata sellest, kas lepingu pooleks oli hageja või OÜ Graborg, ei ole tegemist tarbijalepinguga. Alust lepingust taganemiseks ei ole. Kostja tootis klaasid vastavalt tellija joonisele, mõõtudele ja soovidele. Hageja ei ole tõendanud, et toode ei vasta lepingu tingimustele, on puudustega ja seda ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. Kostja teavitas, et paigaldust kostja ei paku, seda teostab kostja koostööpartner. Seega ei olnud paigaldus lepingu osaks. 26.09.2022 esitas kostja vastuväite kohtu tegevusele kostja taotluste rahuldamata jätmisel. Kohus ei ole võimaldanud kostjal tõendeid koguda ja on seeläbi pooli erinevalt kohelnud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 18. oktoobri 2022 otsusega hagi osaliselt ja mõistis iSauna OÜ-lt välja M. Püvi kasuks 2302 eurot. Maakohus määras, et kostjal ei ole kohustust tasuda hagejale
2302 eurot enne, kui hageja on võimaldanud kostjal kätte saada paigaldatud klaaslahendused sellisel kujul, nagu kostja need paigaldas. Maakohus jättis hageja menetluskulud 80% ulatuses kostja kanda ja ülejäänud ulatuses hageja enda kanda ning kostja menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda ja ülejäänud ulatuses kostja enda kanda. Maakohus määras hageja menetluskulude suuruseks 4454 eurot (käibemaksuga), sh riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud 4189 eurot, ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks menetluskulude katteks 3791,20 eurot. Kostja menetluskulude suuruseks määrati 1820 eurot (käibemaksuta) ja mõisteti hagejalt välja kostja kasuks menetluskulude katteks 364 eurot. Pooltel tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjalt telliti klaaslahendus sauna leili- ja pesuruumi eraldamiseks. Tegemist on töövõtulepinguga. Viiteid sellele, et töö oleks tellinud OÜ Graborg, ei ole. Kostja poole on pöördunud hageja, arved on kostja adresseerinud eraisikule M. Püvi vastavalt M. Püvi ostutellimusele. Arveid on esitatud nii toodete kui paigaldustööde eest. Kostja väited, et hageja on kinnisvaraarendaja ning OÜ Graborg osanik ja juhatuse liige, ei oma asjas tähtsust. Asjaolu, et hageja omab ehitusettevõtet, kes on tema eest arveid tasunud, et muuda ettevõtet lepingu pooleks. VÕS § 78 järgi on võimalik lepingust tuleneva kohustuse täitmine kolmanda isiku poolt. Hageja ja OÜ Graborg kokkulepped ning kuidas need kajastuvad OÜ Graborg raamatupidamises, ei oma menetluses tähtsust. OÜ-t Graborg ei muuda lepingupooleks ka see, et objekt ei kuulunud hagejale. Kostja tegutses klaasuste valmistajana ja paigaldusteenuse vahendajana majandus- ja kutsetegevuses. Seega pooled sõlmisid klaaslahenduse valmistamiseks ja paigaldamiseks tarbijatöövõtulepingu VÕS § 635 lg 4 mõistes. Hageja on saatnud kostjale joonise mõõtudega ja selgitanud, et paigaldajal on vaja kindlasti kohapeal mõõdud võtta. Esialgse hinnapakkumise järgi kostja paigaldusteenust ei paku, seda pakub koostööpartner. 02.10.2019 on kostja hagejat teavitanud, et paigaldusfirma on mõõdud võtnud ja tehnilised joonised on valmimisel. Seega on objektil kostja juhiste alusel käinud professionaalne paigaldaja, kes on vajalikud mõõdud võtnud. Järelikult ei ole asjakohased kostja väited, et paigaldus ei olnud lepingu osa, uksed valmistati vastavalt hageja joonisele ja kostja sai eeldada, et hageja kui professionaalse kinnisvaraarendaja antud mõõdud on täpsed. Hageja fotodelt nähtub, et klaasustel on nii ülaääres kui hingede juures 1–1,3 cm vahed ja uksepoolte vahe on ca 13 cm. Kostja hinnangul on vahe 0,6–1 cm ulatuses normaalne. Seda, millised vahed on lubatavad, kostja tõendanud ei ole. Fotodelt nähtub, et osaliselt on vahed ka suuremad kui 1 cm. Kostja sõnul (22.01.2020 e-kiri) on lahendus arvestatud 135/45 kraadi nurga jaoks ja kõrvalekalded ei ole võimalikud, kuid tegelikkuses erineb see nurk objektil olulisel määral. Seega on kostja möönnud, et valmistatud klaaslahendust ei ole võimalik nõuetekohaselt paigaldada ja sihipäraselt kasutada. Ebatäpsused on lahenduse konstruktsioonis. Kohus leidis, et kostja ei ole töövõtulepingut nõuetekohaselt täitnud. Kostjal oli kohustus mõõta klaaslahendus sellise täpsusega, et uksi oleks võimalik kasutada vastavalt otstarbele, sh et klaaside vahed oleksid mõistlikud ja uks sulguks. Kui kostja koostööpartner on võtnud kohapeal mõõdud ning kostja probleemide ilmnemisel avaldab, et lahendus on 135/45 nurkade jaoks, kuid objektil on nurk tegelikult teine, ei saa olla tegemist lepingu kohase täitmisega. Kostja ei ole tuginenud asjaolule, et ruumis oleks pärast mõõtmist tehtud ehituslikke muudatusi. Hageja on kostjat puudustest teavitanud õigeaegselt ja on korduvalt andnud tähtaja töö ümbertegemiseks vastavalt VÕS § 646 lg-le 1. Kostja on avaldanud, et võimalik oleks konstrueerida puit- või alumiiniumraamistik. Hageja on puitraamistikuga nõustunud, kuid kostja ei ole astunud samme puuduste parandamiseks. Kuivõrd hageja on lepingust 11.03.2020 kehtivalt taganenud, peab kostja VÕS § 189 kohaselt hagejale tagastama 1502 eurot ja hageja peab kostjale tagastama saadud klaaslahenduse.
Täidetud on ka kahju hüvitamise eeldused. Hagejast mitteolenevatel põhjustel on kostja koostööpartner paigaldanud klaaslahenduse, mis ei ole tehniliselt sobilik ega täida eesmärki takistada leiliruumist soojuse väljumist pesuruumi. Kostja ei ole puudustega tööd parandanud. Hageja esitatud hinnapakkumise kohaselt on endise olukorra taastamiseks vajalike tööde maksumus 1344 eurot. Ka siis, kui arvestada hinnapakkumisest maha utiliseerimise kulud 180 eurot (pooltel tuleb lepingu alusel saadu tagastada), on hageja esitatud hinnapakkumine kostja esitatud hinnapakkumisest (692 eurot) 59% kallim ja annab alust arvata, et tegemist on ülepaisutatud kuludega. Arvestades üldist hinnatõusu ja seda, et hinnapakkumiste esitamisest on möödunud üle 1,5 aasta, pidas kohus põhjendatuks vähendada kahjuhüvitist 800 euroni. Seega rahuldas kohus hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2302 eurot, sh lepingu alusel saadud 1502 eurot ja kahjuhüvitis 800 eurot. Kohus rahuldas kostja taotluse kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks ja määras, et kostjal ei ole kohustust tasuda hagejale 2302 eurot enne, kui hageja on võimaldanud kostjal kätte saada paigaldatud klaaslahendused sellisel kujul nagu kostja need paigaldas. Kohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 80% kostja kanda ja 20% hageja enda kanda ning kostja menetluskuludest 80% kostja enda kanda ja 20% hageja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks on 5747 eurot, sh riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud 5472 eurot (tunnihind 120 eurot (lisandub käibemaks), ajakulu 38 tundi). Tunnitasumäär on mõistlik, kuid ajakulu ei ole põhjendatud. Nõupidamine kliendiga (5 tundi) on toiming, mis peaks olema hõlmatud kohtule sisulise menetlusdokumendi esitamisega. Ülepaisutatud on ka dokumentide koostamise aeg. Vaidlus ei ole õiguslikult keerukas. Kohtuistung kestis 36 minutit, mitte 1 tund. Kohus pidas põhjendatuks ajakulu 31 tundi, s.o 4464 eurot (käibemaksuga). Koos riigilõivuga on hageja põhjendatud menetluskulud 4739 eurot. Kostja menetluskulude suuruseks on 2080 eurot (õigusabi tunnihind 130 eurot (käibemaksuta), ajakulu 16 tundi). Tunnitasumäär on mõistlik. Arvestades esindaja koostatud dokumentide mahtu ja sisu, samuti asjaolu, et kohus on kostja taotlused jätnud rahuldamata, pidas kohus põhjendatuks kostja esindaja ajakulu 14 tundi, s.o 1820 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude jaotust arvestades mõistis kohus kostjalt hageja menetluskulude katteks välja 3791,20 eurot (80% hageja põhjendatud kuludest) ja hagejalt kostja menetluskulude katteks 364 eurot (20% kostja põhjendatud kuludest). Lisandub viivis TsMS § 177 lg 4 alusel.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.iSauna OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 18. oktoobri 2022 otsuse tühistamist osas, milles kohus hagi rahuldas, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Juhul kui kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise, jätta jõusse maakohtu otsus osas, millega määrati, et kostjal ei ole kohustust tasuda hüvitist enne, kui hageja on võimaldanud kostjal kätte saada paigaldatud klaaslahendused sellisel kujul, nagu kostja need paigaldas. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus ebaõigesti leidnud, et pooltevaheline leping on tarbijatöövõtuleping. VÕS § 635 lg 4 järgi on tarbijatöövõtuleping vaid selline leping, mille ese on vallasasi. Kohtu arvates oli lepingu esemeks klaaslahenduse valmistamine, paigaldamine ja ehitamine. Ehituse töövõtulepingu esemeks on teenuse osutamine tellija kinnisasja suhtes, kas maatükile ehitise rajamine või selle remontimine. Ehitise töövõtuleping ei saa olla tarbijatöövõtuleping.
Kohus ei ole võtnud otsuses seisukohta kostja 03.06.2021 taotluses toodud vastuväidete osas. Hageja on pikaaegne ehitusettevõtja, st ehituses eriteadmisi omav isik. Hageja on väitnud, et OÜ Graborg ei arendanud kinnistut. Samas on hageja jätnud selgitamata, miks tasus OÜ Graborg hageja eest arved ning miks arendas hageja, kes on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev kinnisvaraarendaja, kolmanda isiku kinnistut. Ühtlasi puuduvad tõendid, et OÜ Graborg oleks tasutud arved deklareerinud erisoodustusena. Kostja on 03.06.2021 taotluses teinud piisavalt usutavaks, et hageja tellimus ei olnud seotud tema erasfääriga ning kui lepingupooleks ei olnud OÜ Graborg, on leping sõlmitud hageja majandus- ja kutsetegevuses. Kostja arvates ei saa lepingut käsitleda tarbijatöövõtulepinguna. Kui kostja esitab vastuväidetes oma tõendid, on ka hagejal TsMS § 230 lg 1 järgi kohustus omapoolset vastuväidet tõendada. Hageja seda ei teinud. Seetõttu palub kostja rahuldada 03.06.2021 taotlus ning kohustada maksu- ja tolliametit esitama kohtule teave, mis kinnitaks, et hagiavalduse lisades 6, 7 ja 8 esitatud maksekorraldustelt nähtuvad maksed on deklareeritud kui OÜ Graborg ettevõtlusega mitteseotud tehingud hagejale kui seotud isikule varalise hüvena ning neilt on tasutud erisoodustusmaks TuMS § 48 lg-te 1, 4 ja SMS § 2 lg 1 p 7 alusel; 2) on kohus ebaõigesti leidnud, et hageja on tõendanud, et toode on puudustega ja kostja vastutab puuduste eest. Kohus jättis põhjendamatult rahuldamata kostja 21.06.2021 taotlused. Hageja fotodelt ei ole võimalik tajuda, et ust ei ole võimalik sihipäraselt kasutada (seejuures ei ole tõendatud, et fotod on tehtud vaidlusalusest klaaslahendusest). Paikvaatluse abil tõendite kogumine on menetluslikult ökonoomseim viis teha kindlaks, kas uks ust on võimalik sihipäraselt kasutada. Arvestades, et hageja tellis klaaslahenduse oma majandus- ja kutsetegevuse raames, on kohus jätnud põhjendamatult tähelepanuta VÕS § 641 lg-st 3 tuleneva vastutuse välistuse. Hageja on ehitusettevõtja, kes koos tellimusega edastas tööprojekti joonise ning kinnitas, et avad on viimistletud ja täpse mõõduga. Projektjooniselt on näha, et nurk on 135/45. Kostja lähtus hageja kui professionaali juhistest (kuna tööprojekt on koostatud väliselt asjatundlikult, puudus alus projektis kahelda). Kostja koostööpartner on käinud kohal ning võtnud mõõdud, seega on kostja täitnud eeltööde kontrolli kohustuse VÕS § 641 lg 3 tähenduses. Hageja fotodelt on näha, et silma järgi pole võimalik öelda, et tegelik nurk erineb oluliselt nurgast 135/45. Kostja tootis lepingutingimustele vastava ukse, vastavalt tellija joonisele, mõõtudele ja juhistele. VÕS § 101 lg 3 sätestab, et võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Hageja kui ehitusettevõtja kinnitas, et mõõdud on täpsed, ja soovis tööd vastavalt müügitellimuse osaks olevale joonisele. Seega puudus tulenes hageja enda tegevusest. Kostja kinnitas kohe alguses, et paigaldus ei ole lepingu osaks, vaid soovi korral saab kostja paigalduse korraldada; 3) ei ole hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud õiglases korrelatsioonis hageja osaga kahju tekkimisel. Maakohus pidanuks jätma menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Hageja menetluskulud ületasid kostja kulusid enam kui kaks korda. Vaidluse ese ja asjaolud olid juba leidnud käsitlemist tarbijavaidluste komisjonis. Hageja on hagis korranud töövaidluskomisjonis esitatud seisukohti. Hageja õigusabi maht ei olnud seega põhjendatud. Igal juhul tuleks vähendada kostjalt väljamõistetavate menetluskulude suurust kostja põhjendatud kulude suuruseni (14 h, 1820 eurot).
5.M. Püvi vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta menetluskulud apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt on VÕS § 635 lg 4 kohaldamine kooskõlas hagis esitatuga. Kohus on õigesti leidnud, et tähtsust ei oma asjaolud, et hageja on ehitusettevõtja ja arved tasus
OÜ Graborg. Hageja ei tellinud klaaslahendust oma majandus- ja kutsetegevuse raames. Samuti on kohus õigesti tuvastanud, et toode on puudustega ning kostja vastutab puuduste eest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada osas, milles maakohus määras kindlaks hageja õigusabikulude suuruse 2304 eurot ületavas osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 6) ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 3791,20 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 7). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega määrab hageja õigusabikulude suuruseks 2304 eurot ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 2063,20 eurot. Ühtlasi muudab ringkonnakohus osaliselt maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi. Ringkonnakohus täpsustab maakohtu otsuse resolutsiooni vastastikuste kohustuste täitmise (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3) ning menetluskulude väljamõistmise osas selliselt, et tasaarvestab poolte menetluskulude rahalised nõuded, mille tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 1699,20 eurot. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
7.Asja materjalide kohaselt tellis hageja kostjalt klaaslahenduse sauna leili- ja pesuruumi eraldamiseks. Tegemist on töövõtulepinguga VÕS § 635 lg 1 tähenduses. Samas on maakohus ekslikult leidnud, et tegemist on tarbijatöövõtulepinguga VÕS § 635 lg 4 järgi. VÕS § 635 lg 4 kohaselt on tarbijatöövõtuleping oma majandus-või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes. Seega peab tarbijatöövõtulepingu esemeks olema teenuse osutamine tarbijale kuuluva vallasasja suhtes või tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Tarbijatöövõtu mõiste alla ei kuulu tööd, mis seonduvad kinnisasjade või nende osadega, eelkõige tarbijast tellijale kuuluva hoone või selle osade ehitus- ja remonditööd, st ehituse töövõtuleping ei saa olla tarbijatöövõtuleping (vt Riigikohtu 28.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 15). Üksnes sellest, et kostja tegutses klaasuste valmistajana ja paigaldusteenuse vahendajana majandus- ja kutsetegevuses, ei piisa, et kvalifitseerida vaidlusalust lepingut tarbijatöövõtulepinguna. Seetõttu tuleb maakohtu otsuse põhjendustest jätta välja maakohtu seisukoht, mille kohaselt on vaidlusalune leping kvalifitseeritav tarbijatöövõtulepinguna.
8.VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Hageja tellis kostjalt klaaslahenduse sauna leili- ja pesuruumi eraldamiseks ning rõhutas 17.09.2019 e-kirjas, et kindlasti on vaja paigaldajal kohapeal ise mõõdud võtta. Kostja on 02.10.2019 e-kirjas kinnitanud, et paigaldusfirma on kohapeal käinud, mõõdud võtnud ja koheselt valmivad kõik tehnilised joonised. Seega soovis hageja klaaslahendust sauna leili- ja pesuruumi eraldamiseks vastavalt kostja koostööpartneri poolt võetud mõõtudele ning eelmärgitud e-kirjadest nähtuvalt on kostja sellega ka nõustunud. Kuna eriteadmistega isiku arvamuse kohaselt klaasseina tellija poolt esitatud joonisel märgitud nurgakraad ja tegelik nurgakraad erinevad teineteisest 9,5 kraadi, sellest tingituna on klaasseina ja ukseklaasi esiservade vahe 105 mm ning sulatuna seisab uks ainult „sunnitud“ asendis, siis ei ole klaaslahendusel kokkulepitud omadusi. Ringkonnakohtu arvates on üldteada, et kui sauna leilija pesuruumi eraldamiseks tellitud klaaslahendusel (uksel) on esiservade vahe 105 mm ning uks seisab suletuna ainult „sunnitud“ asendis, siis ei sobi see leili- ja pesuruumi eraldamiseks. Kokkulepitud omadustele mittevastavuse tõttu on kostja tehtud töö VÕS § 641 lg 2 p 1 alusel puudustega.
9.Vastavalt VÕS § 642 lg 1 esimesele lausele vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale üleandmise ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Nimetatud sättest tuleneb, et töö lepingutingimustele mittevastavuse korral järgneb alati töövõtja vastutus, st VÕS § 642 lg 1 näeb ette kõrgendatud vastutuse ning on erinormiks VÕS § 103 suhtes. VÕS § 641 lg 3 sätestab erandliku töövõtja vastutusest välistava asjaoluna juhtumid, mil töö lepingutingimustele mittevastavus tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt on kostja peamiseks vastuväiteks see, et tema kui töövõtja vastutus on VÕS § 641 lg 3 alusel välistatud, kuna ta juhindus klaaslahenduste tegemisel hageja antud joonisest, mis on käsitletav tellija juhisena. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja sellkohane vastuväide ei ole põhjendatud. Asja materjalide kohaselt esitas hageja 16.09.2019 e-kirjaga kostjale päringu klaaslahenduse saamiseks, millele lisas enda tehtud joonise. Pärast kostjalt vastuse saamist, milles kostja muu hulgas teatas, et paigalduse teostab eraldi tasu eest nende koostööpartner, teatas hageja 17.09.2019 e-kirjaga, et kindlasti on paigaldajal vajalik kohapeal ise mõõdud võtta. Kostja kinnitas 02.10.2019 e-kirjas, et paigaldusfirma on kohal käinud, mõõdud võtnud ja koheselt valmivad kõik tehnilised joonised. 07.10.2019 esitas kostja hagejale tasumiseks esimese arve. Eelnimetatud e-kirjavahetusest nähtub üheselt, et hageja sooviks oli tellida selline klaaslahendus, mille täpsed mõõdud on võtnud töövõtjast kostja. Kostja seisukoht, mille kohaselt valmistati klaaslahendus vastavalt hageja esialgsel joonisel märgitud mõõtudele ning seetõttu on kostja vastutus VÕS § 641 lg 3 alusel välistatud, on põhjendamatu. TsÜS § 132 lg 2 järgi vastutab kostja tema koostööpartneri käitumise või temast tulenevate asjaolude eest ning asjakohane ei ole kostja seisukoht, et ta lähtus hageja kui ehitusettevõtja esitatud mõõtudest. Kostja ei ole põhjendanud, milline tähendus oli tema koostööpartneri poolt kohapeal võetud mõõtudel ega esitanud asja materjalide juurde ka koostööpartneri poolt võetud mõõtusid. Ringkonnakohus märgib, et ainuüksi sellest, et hageja on tegev kinnisvara arendusega (vt osaühing Graborg registrikaart), ei saa järeldada hageja esialgsele päringule lisatud joonisel märgitud mõõtude õigsust. Vastasel korral ei oleks hageja kostjalt tasulist mõõtude võtmist ja paigaldust tellinud. Oluline on siinkohal rõhutada, et kuni klaaslahenduste paigaldamiseni ei olnud kostjale teada hageja taust ning hagejale kui ehitusettevõtjale, kelle esitatud joonisel märgitud mõõtusid kostja usaldas, tugines kostja alles hagile vastuväiteid esitades. VÕS § 641 lg 3 alusel vastutusest vabanemiseks peab kostja tõendama ka selle, et ta tellija juhist (antud juhul hageja esialgset joonist) piisavalt kontrollis. Seega pidanuks kostja koostööpartner kontrollima, kas hageja esialgsel joonisel märgitud ukseava kaldenurk vastab tegelikkusele või mitte, selle fikseerima ning sellest hagejat teavitama. Nimetatud asjaolusid ei ole kostja tõendanud ning seetõttu kannab ta ebaõigetest mõõtudest (kaldenurgast) tingitud töö lepingutingimustele mittevastavuse riski. Eriteadmistega isiku arvamusest nähtub veel see, et sauna karniis on puudulikult ehitatud ning tavapärase ülevaatuse käigus nurgakraadide täppismõõtmist ei teostata. Ringkonnakohus märgib, et vastutusest vabanemiseks VÕS § 641 lg 3 järgi oleks kostja (või kostja koostööpartner) pidanud hagejale selgitama, et täppismõõtmist (ukse kaldenurka) tema ei teosta ning puudulikult ehitatud karniisi tõttu võib klaasseina ja ukseava vahele jääda tuntava suurusega vahe. Eelmärgitud e-kirjavahetusest nähtuvalt ei ole kostja sellistele asjaoludele hageja tähelepanu juhtinud ning asunud tellimust täitma. Lisaks märgib ringkonnakohus, et nimetatud kahele asjaolule on kostja esmakordselt tuginenud pärast eriteadmistega isiku arvamuse saamist.
11.03.2020 e-kirjaga taganes hageja lepingust, kuna klaaslahenduste paigaldamisest möödunud viie kuu jooksul ei ole kostja puuduseid kõrvaldanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tegemist oli olulise lepingurikkumisega VÕS § 116 lg 2 p 1 tähenduses ning hageja taganemine lepingust oli kehtiv. Seetõttu on põhjendamatu kostja tuginemine eriteadmistega isiku arvamuses märgitule, mille kohaselt on pärast lisareguleerimist võimalik saunaust sihtotstarbeliselt kasutada. Samas ei nähtu arvamusest, milliseks jääb klaasseina ja ukseklaasi esiservade vahe pärast ukse reguleerimist.
10.VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Kuna taganemisega kaasnevad tagastamiskohustused mõlemapoolsed ja vastastikused, siis pool peab täitma oma kohustuse vaid siis, kui teine pool täidab oma tagastamiskohustuse. Praeguses asjas määras maakohus kostja taotlusel otsuse täitmise korra ja viisi kindlaks selliselt, et kostjal ei ole kohustust tasuda hagejale 2302 eurot enne, kui hageja on võimaldanud kostjal kätte saada paigaldatud klaaslahendused sellisel kujul, nagu kostja need paigaldas (vt kohtuotsuse resolutsiooni p 3). Kuigi nimetatud osas ei ole kohtuotsust eraldi vaidlustatud, võib selliselt sõnastatud kohtuotsuse resolutsioon tekitada täitmise käigus vaidlusi. Seetõttu peab ringkonnakohus vajalikuks täpsustada kohtuotsuse täitmise korda ja viisi selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisest kahe nädala jooksul tuleb hagejal võimaldada kostjal kätte saada eelnevalt demonteeritud klaaslahendused samal aadressil, kuhu need paigaldati ning kostja on kohustatud klaaslahendused ära viima. Tähtaja möödumisel on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks. Sellise täpsustatud täitmise korrale pooled ringkonnakohtu istungil vastuväiteid ei esitanud.
11.Kostja vaidlustas maakohtu otsuse mh temalt väljamõistetud hageja õigusabikulude suuruse (töötundide) osas. Maakohus leidis, et hageja õigusabikulud on põhjendatud 31 tunni ulatuses ja kostja õigusabikulud 14 tunni ulatuses. Seega erineb poolte õigusabikulude ajaline maht enam kui kaks korda ning ringkonnakohtu arvates on õige kostja seisukoht, et sellist erinevust ei ole maakohus piisavalt põhjendanud. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koostas hageja lepinguline esindaja hagiavalduse; seisukoha kostja vastusele; osales maakohtu 10.06.2021 istungil kestusega 36 minutit; samuti tutvus ja koostas vastuse kostja 03.06.2021, 21.06.2021 ja 11.11.2021 taotlustele ning koostas menetluskulude nimekirja. Pooled ei ole vaidlustanud maakohtu seisukohta, et tegemist ei olnud õiguslikult keeruka vaidlusega. Hageja on kõikidele kostja taotlustele vastu vaielnud ning vastused on lakoonilised. Eeltoodud põhjendusi arvestades ei ole hageja õigusabikulud 31 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Arvestades vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi toiminguid, on ringkonnakohtu arvates hageja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud 16 tunni ulatuses. Koos riigilõivuga 275 eurot moodustavad hageja menetluskulud kokku (16x120x1,2+275) 2579 eurot. Arvestades eeltoodut tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus määras hageja õigusabikulude põhjendatud suuruseks 4464 eurot (kohtuotsuse resolutsioonis ekslikult märgitud 4189 eurot). Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega määrab hageja õigusabikulude põhjendatud suuruseks 2304 eurot. Maakohus jättis hageja menetluskuludest 80% kostja kanda ja kostja menetluskuludest 20% hageja kanda. Sellist menetluskulude jaotust ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud. Hageja menetluskuludest 2579 eurot moodustab 80% 2063,20 eurot ning kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 2063,20 eurot. Kostja menetluskuludest 1820 eurot 20%, s.o 364 eurot, jääb hageja kanda ja hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 364 eurot. Tegemist on rahaliste nõuetega ning ringkonnakohtu arvates
on mõistlik need TsMS § 445 lg 1 alusel tasaarvestada kattuvas ulatuses. Tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1699,20 eurot. Tasaarvestuse tegemise osas tuleb kohtuotsuse resolutsiooni täpsustada.
12.Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt ning sellest tulenevalt jätab menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel sarnaselt maakohtuga 80% ulatuses kostja ja 20% ulatuses hageja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud õigusabikuludest 1932 eurot. Vastavalt kostja menetluskulude nimekirjale koosnevad kostja menetluskulud õigusabikuludest 2586 eurot, riigilõivust 350 eurot, kohtutäituri tasust 278 eurot ja asjatundja tasust 1406,25 eurot, kokku 4620,25 eurot. Pooled ei ole õigusabikulude suurusele vastuväiteid esitanud ning TsMS § 175 lg 11 alusel lähtub ringkonnakohus menetluskulude nimekirjades esitatud kulude suurusest. Hageja menetluskuludest 1932 eurot moodustab 80% 1545,60 eurot ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 1545,60 eurot. Kostja menetluskuludest 4620,25 eurot jääb 20%, s.o 924,05 eurot, hageja kanda ning hagejalt tuleb kostja kasuks mõista menetluskulude katteks välja 924,05 eurot. TsMS § 445 lg 1 alusel tuleb väljamõistetud menetluskulud kattuvas ulatuses tasaarvestada ning selle tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 621,55 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.