2-23-2056/5 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-23-2056 rot; kahe tasulise kirja saatmine 5 eurot; kolme tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud kokku 50 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõlalt 10 145,61 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 29.04.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 3.02.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 19,9% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist 1554,34 eurot. Hageja esitab viivise arvestuse lisana. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue 1554,34 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 10145,61 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 4.02.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 19,9% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 10145,61 eurot x 19,9% aastas = 2018,97 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 10 145,61 eurot, intress 872,73 eurot, haldustasu 12 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1554,34 eurot ning viivised alates 4.02.2023 kuni põhinõude 10145,61 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 19,9% aastas. Hagiavalduses esitas hageja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega. Kuna hageja nõue kosja vastu tuleneb tarbijakrediidilepingust kohustas kohus hagejat 16.02.2023 määrusega esitama kohtule detailsed andmed ning neid kinnitavad tõendid selle kohta 1) kas tarbija poolt saadi laen kätte; 2) andmed krediidi kulukuse määra arvutamise kohta; 3) selgitada laenuhooldustasu nõuet; 4) andmed kas lepingu ülesütlemise avaldus on kostja poolt kätte saadud ning 5) selgitada, kuidas on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenu kättesaamist kostja poolt Hageja esitab maksekorralduse, millest nähtub, et kostjale oli 5.11.2019 tehtud laenu väljamakse summas 14 700 eurot. Lepingu kohaselt on kostja saanud laenu summas 15 000 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt on krediidiandjal õigus üleantavast krediidisummast kinni pidada teistest krediidiandja ja krediidisaaja vahel sõlmitud krediidilepingutest tulenevad õigeaegselt täitmata kohustused. 300 eurot tasaarvestatakse krediidisaaja lepingu sõlmimise tasu maksmise kohustusega krediidiandja ees. Hageja selgitab krediidi kulukuse määra Laenuandja üldtingimuste kohaselt krediidi kulukuse määr on 23.18%. Lepingu sõlmimise ajal s.t 5.11.2019 tarbimislaenude krediidi kulukuse määraks oli 19,37% (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102 ) Eesti Vabariigis on maksimaalne laenudele lubatud krediidi kulukuse määr kolmekordne Eesti Panga keskmine, mis lepingu sõlmimise ajal oli 58,11%. Lepinguhaldustasu nõue

2-23-2056 Lepinguhaldustasu on lepingu haldamisega seotud tasu. Tarbijakrediidilepingu üldtingimuste punkti 1.1 kohaselt kohustub krediidisaaja tasuma krediidisumma, intressi ja lepinguhaldustasu vastavalt maksegraafikule, mida krediidisaajal on lepingu kehtivusaja jooksul õigus tasuta nõuda ja punkti 5.3 järgi on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tasumata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi ja lepinguhaldustasu, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Kokkuleppe lepingu haldustasu maksmise kohta sisaldub lepingu põhi- ja üldtingimustes ning on välja toodud maksegraafikus. Lepingu ülesütlemise teatise kättesaamist kostja poolt Teatised olid saadetud kostja poolt lepingus märgitud aadressile. Viimane teatis oli saadetud kostjale 28.04.2022 ning hagiavaldus kohtule oli esitatud 3.02.2023 seega kostjal oli piisavalt aega sellega tutvumiseks ning võlgnevuse likvideerimiseks. Kostja seda teinud ei ole. Teated loetakse kättesaaduks kuna kostjal oli mõistlik aeg nendega tutvumiseks. Vastutustundliku laenamise põhimõte Bigbank AS on omandanud teabe lähtudes VÕS § 403 prim 4 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Kuivõrd VÕS § 403 prim 4 lg 4 kohustab krediidiandjat teavitama krediidivõtjale, milline teave tuleb krediidivõtjal krediidiandjale krediidivõimelisuse hindamiseks esitada, siis tuleb krediidivõtjal täita sellekohane standardne laenutaotlus Panga veebilehel, milles nõutakse vajalike andmete esitamist ning mis on laenu väljastamise aluseks. Vastavalt VÕS § 403 prim 4 lg-le 2 omandas Bigbank AS muuhulgas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete ja kliendi arvelduskonto väljavõtte ajaloo alusel. VÕS § 403 prim 4 lg 3 kohaselt peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Info kliendi andmete tõepärasuse ja varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas Pank lisaks eelnevale veel ka vastavalt VÕS §-le 403 prim 4 lg 3 teavet avalikest andmebaasidest, mh Maksu ja Tolliameti andmebaasist, E-krediidiinfo andmebaasist ja Rahvastikuregistrist. Bigbank AS on hinnanud tarbija krediidivõimelisust vastavalt VÕS § 403 prim 4 lg-le 2 ja 4 ning KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Bigbank AS kontrollis kliendi esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete, arvelduskonto väljavõtte ja avalike andmebaaside põhjal. KAVS § 49 ja § 50 ning vastavalt panga sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale analüüsis Pank eelnevalt nimetatud teavet kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust. Laenuvõtja laenukoormuse arvutamisel võetakse arvesse kõiki laenuvõtja poolt esitatud andmeid ja avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid. Laenuandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata. Samuti on Pank selgitanud kliendile laenulepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult Kliendile (laenuleping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Klient on allkirjastanud nimetatud lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu tingimused on temale arusaadavad. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsuse4

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS § 407) lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kosja vastu tarbijakrediidilepingust. Tarbijakrediidilepingu puhul on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu 17. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12). Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt on kohtul omal algatusel kohustus kontrollida, kas tarbijaga sõlmitud lepingu teatavad tingimused on ebaõiglased (nt 21.12.2016 otsus kohtuasjas nr C 154/15, 17.05.2018 otsus kohtuasi nr C-147/16). Samuti tuleb kohtul omal algatusel kontrollida kohustusliku teabe esitamise kohustuse täitmist ning teha järeldused, mis tulenevad siseriikliku õiguse alusel selle kohustuse rikkumisest (nt 21.04.2016 otsus kohtuasjas nr C 377/14). Kohtul on ka kohustus omal algatusel kontrollida, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja toimida vastavalt riigisiseses õiguses selle kohustuse rikkumise puhuks ettenähtule (nt 05.03.2020 otsus kohtuasjas nr C 679/18). Kohtu hinnangul täitis laenuandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Puuduvad ka muud tehingu tühisuse alused. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole hagi üle vaidlust ning hagi tuleb rahuldada kogu haginõude ulatuses. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p-dega 1 ja 6, VÕS §-ga 94, VÕS § 108 lg-ga 1, VÕS § 113 lg-ga 1 ja VÕS § 113-2 lg 2 p-dega 2 ja 3 ning TsMS §-ga 367. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg-test 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.