Kohus
Viru Maakohus
Tsiviilasja number
2-23-3055
Lahendi tegemise aeg ja koht
27. aprill 2023, Narva kohtumaja
Kohtunik
Kohtuistungi toimumise aeg
Andres Hallmägi Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse hagi N I vastu vara tagastamise nõudes või alternatiivselt vara väärtuse hüvitamise nõudes Kirjalik menetlus
Hagihind
939,16 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (rk 70003566); Astangu 27, 13159 Tallinn, tel (372) 687 7211
Kohtuasi
Hageja seaduslik esindaja K V (asutuse esindusõiguslik isik) Kostja N I (ik x); elukoht x
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19).
2-23-3055
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (edaspidi hageja) esitas 23.02.2023 Viru Maakohtule hagiavalduse N I (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt lõppes kostjaga 24.08.2020 sõlmitud tööleping töölepingu seaduse § 85 lõike 1 alusel 31.05.2022 ning see kuupäev oli ka kostja viimane tööpäev. Tööülesannete teostamiseks oli kostja valdusesse antud sülearvuti Lenovo ThinkPad X13 (varakoodiga x, seeria nr x). Töölepingu lõppedes pidi kostja sülearvuti tagastama, kuid pole seda senini teinud. Hageja ei ole sülearvuti omanik. Hagejale pakub info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatuge Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi TEHIK), kes tagab hageja töötajatele tööks vajaliku arvuti. Kuna kostja sülearvutit ei tagastanud, pidi hageja hüvitama TEHIK-le sülearvuti maksumuse 939,16 eurot (makse teostatud 27.07.2022, SAP aruanne lisatud). Kostja oli teadlik kohustusest talle antud vara tagastada, kuna antud kohustus sisaldub töölepingu punktis 7.2. Kostja pidi sülearvuti üle andma viimasel tööpäeval, milleks oli 31.05.2022. Kostja arvutit ei tagastanud. Lisaks ei ilmunud kostja maikuus pärast töölepingu lõpetamise avalduse esitamist tööülesandeid täitma. Lisaks sellele, et vara tagastamise kohustus oli töölepingus selgelt kirjas, saatis haldus- ja arendusosakonna asjaajamistalituse juht K V kostjale 23.05.2022 meeldetuletuse nii kostja töökoha eposti aadressil x) kui teadaoleval isiklikul aadressil (x). Samadel e-posti aadressidel pöördus kostja poole 30.05.2022 teel tema vahetu juht K T (kuni 31.12.2022 õppeosakonna infotehnoloogia õppesuuna juht), kes oli eelnevalt püüdnud telefoni teel kostjat ka telefoni teel püüdnud kätte saada. Hageja püüdis kostjaga ühendust saada läbi ettevõtte OÜ x (RK x), mille juhatuse liige kostja on. Hageja edastas OÜ x e-posti aadressil x 11.11.2022 kirja nr 3.1-3/369-1. Samuti saadeti kiri kõigile kostja ülaltoodud e-posti aadressidele ning postiga kostja registreeritud elukoha aadressile koos kättetoimetamise kinnitusega, kuid kiri tagastati kätte toimetamiseta. 11.11.2022. a kirja nr 3.1-3/369-1 sisuks oli nõue tagastada sülearvuti või hüvitada sülearvuti maksumus hagejale. Seni ei ole kostja tööarvutit tagastanud ega võtnud ühendust seadme tagastamise arutamiseks. Hageja nõuab, et kostja tagastaks talle tööülesannete täitmiseks üleantud töökorras vara või hüvitaks vara maksumuse 939,16 eurot. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja sai kohtudokumendid kätte 27.03.2023 AET-i kaudu. Kohtu määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 10.04.2023, kostja kirjalikku vastust kohtule ei esitanud.
Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise 2(3)
2-23-3055 tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hageja nõuab, et kostja tagastaks talle tööülesannete täitmiseks üleantud töökorras vara või hüvitaks vara maksumuse 939,16 eurot. TsMS § 442 lg 8 viies lause sätestab, et kohus ei pea alternatiivse nõude rahuldamisel teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Seega ei pea kohus hindama ja võtma kohtuotsuse resolutsioonis seisukohta teiste alternatiivsete nõuete kohta juhul, kui vähemalt üks hageja järjestamata alternatiivne nõue on põhjendatud. Sama põhimõte peaks kohaldatav ka tagaseljaotsuse tegemisel. See tähendab, et kohus saab tagaseljaotsusega hagi rahuldada juhul, kui tagaseljaotsuse muude eelduste olemasolu korral on õiguslikult põhjendatud kas või üks hagis esitatud järjestamata alternatiivne nõue. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vara väärtuse hüvitamise nõude osas. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-ga 101 lg 1 p 1, VÕS §-ga 1027 ja VÕS §-ga 1037 lg 1 ja 3. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on riigilõiv 245 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 245 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Hageja osales menetluses seadusliku esindaja kaudu, mistõttu ei saa tal olla lepingulise esindaja kulusid. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et hageja oleks teinud muid toiminguid, millega kaasnevad hagejale kohtukulud. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 245 eurot.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.