Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. aprill 2023, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-113609
Tsiviilasi
AS-i PlusPlus Capital hagi Kaideli Jürissoni vastu põhivõla, intresside, sissenõudmiskulu ja viivise väljamõistmiseks 687 eurot 96 senti
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 22. detsembri 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i PlusPlus Capital apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant: AS PlusPlus Capital (hageja), rk 11919806; esindaja Carlo Kask
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja: Kaideli Jürisson (kostja), ik XXXXXXXXXXXX; esindaja Riina Libe
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
AS ESTO rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. ESTO AS ei hinnanud enne lepingu sõlmimist, kas kostja on võimeline krediidi kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Kostja sattus liiklusõnnetusse ega saanud enda kohustusi täita. Kui lepingu rikkumine esines, on see vabandatav.
Dokumendi andmete pinnalt ei ole võimalik tuvastada, et tegemist oleks ESTO AS-i süsteemi väljavõttega. Dokumendist „Transactions for XXXXXXXXXX“ ei ole aru saada, kelle kontole on krediidikonto põhiosa väljamaksed tehtud. Dokumendis „Transactions for XXXXXXXXXX“ on viimases tulbas numbrid. Arvestades numbrite kuju ja muutumise sagedust, ei ole ilmselt tegemist kostja pangakonto numbritega. Dokumendis „Transactions for XXXXXXXXXX“ esitatud andmete põhjal ei saa lugeda tõendatuks, et kostja võttis krediidi kasutusele ja millises ulatuses kostja seda tegi. Teine hageja esitatud tõend, millest võiks nähtuda kostja poolt krediidi kasutusele võtmine, on fail „XXXXXXXXXX outstanding“. Faili avamisel (File, Properties, Description) nähtub, et selle autor on Carlo Kask, see loodi 25. augustil 2021, seda muudeti 25. augustil 2021. Dokumendi andmete pinnalt ei ole võimalik tuvastada, et tegemist oleks ESTO AS-i süsteemi väljavõttega. Sellest dokumendist ei ole samuti aru saada, kelle kontole on krediidikonto põhiosa väljamaksed tehtud. Selle dokumendi põhjal ei saa samuti lugeda tõendatuks, et kostja võttis krediidi kasutusele ja millises ulatuses kostja seda tegi. Hageja ei esitanud kostja poolt krediidi kasutusele võtmise kohta muid tõendeid. Kostja väidetest ja kostja pangakonto väljavõttest saab järeldada, et kostja ikkagi võttis krediidi mingis summas kasutusele, sest kostja on teinud ESTO AS-le ülekandeid. Kostja väidetest ja kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja tegi ESTO AS-le makseid kokku 288 eurot. Hageja väitel sai kostja krediiti 3215 eurot 80 senti ja maksis sellest tagasi 1318 eurot 35 senti. Ainuüksi kostja pangakonto väljavõttelt nähtuvate tagasimaksete (kogusummas 288 eurot) alusel ei saa tuvastada kogu summat, mille ulatuses kostja krediidi kasutusele võttis ja tagastamata jättis. Kostja esitas kohtule ka poolte kohtuvälise kirjavahetuse. Selles kajastuvad üksnes hageja väited krediidi kasutusele võtmise kohta. Hageja väited ainuüksi ei ole aga piisavad selleks, et tõendada summat, mille ulatuses kostja krediidi kasutusele võttis ja tagastamata jättis. Kuna hageja ei tõendanud lepingu ega selle lisa rikkumist, ei saa hageja nõuda kostjalt lepingu, selle lisa ja VÕS § 108 lg 1 alusel krediidi tagastamist ega intressi maksmist. Hageja ei tõendanud lepingu ega selle lisa rikkumist, seetõttu ei ole tõendatud ka VÕS § 416 lõikes 1 sätestatud tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused. Kuna lepingu ega selle lisa ülesütlemise eeldused ei ole tõendatud, ei saa hageja nõuda kostjalt VÕS § 195 lg 5 alusel krediidi tagastamist. Hageja ei tõendanud, et kostja on kohustusi rikkunud ja ta ei saa nõuda kostjalt VÕS § 115 lg 1 alusel võla sissenõudmise kulude hüvitamist ega VÕS § 113 lg 1 alusel viivise tasumist. Isegi juhul, kui hageja oleks kostjapoolse kohustuste rikkumise tõendanud, ei oleks hageja nõuete rahuldamine tervikuna põhjendatud, kuna ESTO AS rikkus kostjale krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei saa tugineda sellele, et tegemist on lihtmenetlusega ning ta ei pea nõude tõendamiseks tõendeid esitama. Hagejal oli võimalik esitada kohtule tõendeid, sh konto väljavõtteid kostjale laenu ülekandmise kohta. Hageja ei teinud seda, kuigi kostja seda järjepidevalt nõudis.
31,22 eurot ning menetluskulud. Apellatsioonkaebusele on lisatud uued tõendid (makskorraldused 14. juuni 2019 kuni 13. märts 2020). Maakohus jättis olulises osas täitmata eelmenetluse ülesanded, sealhulgas jättis välja selgitamata hageja nõude kujunemise. Olukorras, kus hageja juhtis tähelepanu, et krediidilepinguga suurendati kostja varasemast krediidilepingust tulenevaid kohustusi ja vastustaja vaidles kohustuste olemasolule vastu, oleks maakohus pidanud antud vaieldavale asjaolule viitama, et hageja oleks saanud selgelt nõude kujunemise aluseks olevaid asjaolusid täiendavalt selgitada ja esitada neid kinnitavad tõendid. Maakohtu otsus ei ole piisavalt põhjendatud. Hageja ei vaidlusta, et ta rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja palub mõista kostjalt välja ainult põhivõlg ja viivis. Hageja on tõendanud lisatud maksekorraldusetega, et tegi kostjale ülekandeid kokku summas 2890,97 eurot (lisad 1-24, uued tõendid). Kostja on tasunud hagejale kokku 2234,23 eurot, mille saab hageja arvestada põhiosa katteks ja kostjal tuleks tagastada põhiosana hagejale 656,74 eurot.
rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Tulenevalt TsMS § 652 lg-st 4 peab pool uue asjaolu ja/või tõendi esitamise lubatavust põhjendama. Ilma tõendi esitaja poolt seadusekohaste põhjendusteta esitatud uute tõendite vastuvõtmine eeldab TsMS § 652 lg 4 järgi teise menetlusosalise nõusolekut. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. TsMS § 238 lg 1 järgi võtab kohus vastu ainult asjakohaseid tõendeid. Hageja ei ole veenvalt põhjendanud, miks ta ei saanud ringkonnakohtule esitatud tõendeid esitada maakohtu menetluses. Hageja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik, kelle tegevusalaks on laenu andmine. Hagejat esindab menetluses õigusteadmistega esindaja, kellele pidi olema teada üldine tõendamiskoormis (TsMS 230 lg 1), sealjuures ka see, et hageja peab tõendama enda nõude suurust ja laenu andmist. Maakohtus vaidles kostja hageja nõudele vastu ja juhtis tähelepanu tõendite puudumisele, kuid vaatamata sellele ei pidanud hageja vajalikuks tõendeid esitada. Ringkonnakohus märgib, et hageja on võrreldes varasemaga apellatsioonimenetluses enda nõuet oluliselt vähendanud, mis viitab asjaolule, et hageja võib olla sihikult jätnud maakohtu menetluses nõude suurust puudutavad tõendid esitamata. Asja materjalidest nähtub, et hageja tegi kostjale kohtumenetluse väliselt kompromissi ettepaneku tasuda 4 873,05 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses märkis hageja nõude suuruseks 2 645,85 eurot, hagimenetluses aga 1986,03 eurot ja apellatsioonkaebuses on nõude suurus 687 eurot. Algselt oluliselt suurema nõude esitamine nii kohtueelselt kui ka kohtus võib praegusel juhul tähendada vähemalt hea usu põhimõtte vastast käitumist (TsÜS § 138 lg 1 ja 2). Kohtueelses kompromissis märgitud nõude suurus viitab teadlikule ebaõigete andmete esitamisele. Ringkonnakohus jätab hageja taotluse uute tõendite juurdevõtmiseks rahuldamata TsMS § 652 lg 4 alusel.
Hageja esitas kostja menetluskulude suurusele vastuväite. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindaja ajakulu ülepaisutatud. Apellatsioonkaebuses vaidlustati maakohtu lahend väidetavate menetlusnormide rikkumise tõttu ning taotleti uute tõendite asja juurde võtmist. Ringkonnakohus ei pea kaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele kulunud ajakulu täies ulatuses põhjendatuks. Menetlusdokument „täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekiri“ sisaldab varasemalt avaldatu kordust ja kulude nimekirja. Ringkonnakohus leiab, et õigusteadmistega esindaja, arvestades tema teadmisi ja esindusõiguse täitmiseks vajalikke kutseoskusi, vajalik ja vastaspoole poolt hüvitamisele kuuluv õigusabi kulu on 6 tundi, seega loeb ringkonnakohus vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks 792 eurot sh käibemaks. Lisaks peab hageja tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS §177 lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
/digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.