Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi K. J. i vastu põhivõla 1897 euro 45 sendi, intresside 340 euro 34 sendi, sissenõudmiskulu 35 euro ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2513 eurot 17 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital; registrikood 11919806; asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn, 10115, Harju maakond. Hageja esindaja: C. K. e-post XXX Kostja: K. J. , isikukood XXX; elukoht XXX Kostja seaduslik esindaja: eestkostja A. J. Kostja lepingulised esindajad: I. I., R. L. e-post XXX
Kohtuistungi toimumise aeg
25. november 2021
RESOLUTSIOON
1.Jätta aktsiaselts PlusPlus Capital hagi K. J. i vastu põhivõla 1897 euro 45 sendi, intresside 340 euro 34 sendi, sissenõudmiskulu 35 euro ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Toimetada otsus pooltele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud aktsiaselts PlusPlus Capital kanda.
4.Mõista aktsiaseltsilt PlusPlus Capital K. J. i kasuks välja menetluskulu 861 eurot.
5.Mõista aktsiaseltsilt PlusPlus Capital K. J. i kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
6.Jätta K. J. i taotlus kohustada aktsiaseltsi PlusPlus Capital tasuma menetluskulud Anne Jürissoni arvelduskontole nr XXX rahuldamata.
Apellatsioonkaebuse esitamine Pooled võivad esitada otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV OSA
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi K. J. i (kostja) vastu põhivõla 1897 euro 45 sendi, intresside 340 euro 34 sendi, sissenõudmiskulu 35 euro ja viivise väljamõistmiseks. Kostja esitas 29. mail 2019 kell 11:20:22 laenutaotluse. Tegemist oli kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotlusega. Kostja ei pidanud seda allkirjastama. Kostja esitas taotluse ESTO AS keskkonnas. Kostja pidi taotluse ESTO AS keskkonnas esitamiseks end tuvastama ja ESTO AS keskkonda sisse logima. ESTO AS ja kostja sõlmisid 29. mail 2019 krediidikonto nr XXX lepingu (edaspidi: leping). ESTO AS võimaldas lepingu kohaselt kostjal arvelduskrediidi limiidi 500 euro kasutamist kostja jooksvate vajaduste finantseerimiseks. ESTO AS ja kostja sõlmisid 12. mail 2020 arvelduskrediidilepingu nr XXX lisa (edaspidi: lepingu lisa), mille alusel ESTO AS võimaldas kostjal arvelduskrediidi limiidi 2000 euro kasutamist. Kostja kohustus kasutatud krediidi tagastama ja tasuma igakuist intressi
15.kuupäevaks. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli intressimäär 41,90% aastas. Lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,61 % aastas. Kolmekordne määr oleks 61,83 % aastas. Leping ei ole võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lõike 1 alusel tühine. Kostja kasutas arvelduskrediiti summas 1897 eurot 45 senti. Kostja rikkus lepingut ega tasunud tagasimakseid alates 15. juuni 2020 osamaksest. Kostja jättis tasumata intressi alates
16.juunist 2020 kuni 16. novembrini 2020 määras 41,90% kokku summas 340 eurot 34 senti. ESTO AS andis 30. oktoobril 2020 kostjale tähtaja võla tasumiseks. Kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmise korral öeldakse leping üles. Kostja ei pidanud nimetatud tähtajast kinni. ESTO AS ütles 13. novembril 2020 lepingu üles. Lepingu ülesütlemisega muutusid tagastamata krediidisumma 1897 eurot 45 senti ja tasumata intress 340 eurot 34 senti sissenõutavaks. Hageja arvestab 1897 euro 45 sendi tasumisega viivitamise eest viivist alates
14.novembrist 2020 kuni 18. juunini 2021 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kokku summas 88 eurot 58 senti. Hageja soovib 1897 euro 45 sendi tasumisega viivitamise eest viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras ka alates
19.juunist 2021 kuni võla tasumiseni, ent kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte suuremas summas kui põhivõlg. Hageja nõudis kostjalt korduvalt võla tasumist ja pakkus kompromisse. Kostja ei tasunud võlga pika aja jooksul. Viivise nõue on seega põhjendatud. ESTO AS loovutas 18. detsembril 2020 oma nõuded hagejale. Hageja teavitas kostjat nõuete loovutamisest kirjalikult. ESTO AS andis nõude loovutamise kohta tõendi. See edastati kostjale. Hageja esindaja saatis 29. detsembril 2020, 8. jaanuaril 2021 ja 8. aprillil 2021 kostjale aadressil Kalda tee 4-111, Tartu võlateatise. Hagejal tekkis sellest võla sissenõudmiskulu 35 eurot. ESTO AS ei rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja märkis laenutaotluses oma netosissetulekuks 750 eurot ning igakuisteks kohustusteks 150 eurot. ESTO AS ei pidanud eeldama, et kostja esitatud andmed on valed. Arvestades kostja esitatud andmeid enda töökoha, sissetuleku ja kohustuste suuruse kohta, ei saa teha järeldust, et ESTO AS oleks pidanud arvelduskrediidilepingu sõlmimise ajal leidma, et kostja ei suuda enda sissetulekust tasuda 2000 euro suurust krediidilimiiti 60 igakuise osamaksega kasutusse võetud krediidist. Kui kostja esitas ESTO AS-le valeandmeid, kannab ta sellest tulenevat riski. ESTO AS-il ei olnud võimalik tööandjatelt ega teistelt krediidiandjatelt andmeid kontrollida, sest need andmed on andmekaitsega kaitstud. ESTO AS analüüsis enne krediidi väljastamist kostja pangakontol toimunud laekumisi ja väljaminekuid. Instantor AB väljavõtte kohaselt oli kostja keskmine sissetulek ajavahemikul juuni 2018 kuni mai 2019 kokku 302 eurot 74 senti kuus. Maksehäireregistri (Creditinfo) ja taust.ee andmetest nähtub, et kostjal puudusid kehtivad maksehäired. Kostjal lõppes Creditinfo andmetel viimane maksehäire 8. veebruaril 2019 ja taust.ee andmetel 29. jaanuaril 2019.
2.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei vaidle vastu sellele, et ESTO AS ja kostja sõlmisid 29. mail 2019 ja 12. mail 2020 lepingud ning et ESTO AS ütles lepingu üles. Kostja ei vaielnud esialgu vastu ka sellele, et ESTO AS loovutas nõude hagejale. Kostja märkis hiljem aga, et hageja ei esitanud dokumenti, mis tõendaks, et ESTO AS teatas kostjale nõude loovutamisest kirjalikult. Hageja nõuded on tõendamata. Hageja ei tõendanud, et kostja kasutusse oleks krediiti antud. Hageja ei tõendanud kas, millal, millistes summades ja millise lepingu alusel kostja sai AS-ilt ESTO krediiti, millal ja millistes summades kostja krediidi tagastas ning kuidas AS ESTO liigitas kostjalt laekunud makseid. Hageja ei tõendanud, kuidas hageja poolt kostjale esitatud nõude summa kujunes erinevate kuude lõikes. Hageja koostatud tabelid ei tõenda, et kostjale oleks ülekandeid tehtud. Hageja esitatud tabelid ei ole ka omavahel kooskõlas. Tegemist ei ole usaldusväärsete tõenditega. Hageja nõue tuleneb 29. mail 2019 sõlmitud lepingust. Lepingu tingimuste kohaselt on krediidi liik krediit krediidilimiidi piires ning krediidilimiidiks on 500 eurot. Lepingu kohaselt saab klient kasutusse võtta vaid sellise krediidi, mis on võrdne krediidilimiidi ja kliendi poolt kasutusele võetud krediidi vahega. ESTO AS ei saanud anda lepingu alusel kostja kasutusse krediiti rohkem kui 500 euro ulatuses. Selle lepingu alusel ei saa põhinõue ületada 500 eurot. Hageja väidetest nähtuvalt ületati kokkulepitud krediiti aga juba 25. juunil 2019. Hageja ei tõendanud, et ESTO AS ja kostja oleksid sõlminud krediidilimiidi muutmise kohta vorminõuetele vastava lepingu. ESTO AS ja kostja allkirjastasid alles 12. mail 2020 lepingu krediidilimiidiga 2000 eurot. Kuna arvelduskrediidileping jõustub alles pärast selle allkirjastamist, jõustub arvelduskrediidilepingu muutmine krediidilimiidi tõstmiseks lepingu allkirjastamisest. Kostja ei kasutanud pärast 13. märtsi 2020 enam krediiti. Kostja ei kasutanud 12. mai 2020 lepingu alusel seega krediiti. Alates 29. maist 2019 kuni 11. maini 2020 üle 500 euro suuruse krediidilimiidi väljastamise kohta ei sõlmitud seega kokkuleppeid või need on
vorminõude rikkumise tõttu tühised. Hageja ei saa seega nõuda kostjalt arvelduskrediidilepingu alusel 500 euro suurust krediidilimiiti ületavaid summasid tagasi ega neilt summadelt intressi. Kui hageja väidab, et 12. mai 2020 leping on esialgse lepingu lisa või täiendus, on 12. mai 2020 leping tühine, kuna selle krediidi kulukuse määr 60,73% ületab esialgse lepingu krediidi kulukuse määra rohkem kui kolm korda. 29. mai 2019 lepingus on märgitud, et krediidi ülemmäär on 500 eurot ja krediidi kogukulu on 512 eurot 40 senti. See on vale. Krediidi kogukulu ei saa olla 512 eurot 40 senti, kui intressimäär on 41,90%. See on lepingu tühistamise aluseks pettuse tõttu. 29. mai 2019 lepingus on krediidi kulukuse määr 53,09% valesti arvutatud. Juhul, kui krediidi kulukuse määr on tegelikkusest suurem, tuleb vähendada intressimäära. Kui arvelduskrediidilepingu kehtivusaeg ei ole teada, arvutatakse krediidi kulukuse määr, eeldades, et arvelduskrediidilepingu kestus on kolm kuud. AS ESTO rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. ESTO AS ei hinnanud enne lepingu sõlmimist, kas kostja on võimeline krediidi kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Hageja ei esitanud kostja laenutaotlust, millest nähtuksid kostja poolt antud kinnitused kostja majandusliku seisundi kohta ega kostja pangakonto väljavõte. Hageja poolt kostja krediidivõimelisuse tõendamiseks esitatud dokumentidest nähtub, et need on koostatud pärast kostjaga lepingu sõlmimist. Kostjal lõppes vähem kui neli kuud enne lepingu sõlmimist pikaajaline maksehäire suuruses 640 – 3200 eurot. Kostjal oli alaealine laps, so ülalpeetav. Kostja ei olnud seega krediidivõimeline. ESTO AS ei oleks pidanud kostjaga lepingut sõlmima. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine väljendub lisaks selles, et ESTO AS andis kostjale krediiti üle esialgse krediidilimiidi ilma, et selle kohta oleks sõlmitud kokkulepe või leping. ESTO AS oleks pidanud enne krediidilimiidi suurendamist kostja krediidivõimelisust uuesti hindama, kuid ta ei teinud seda. Kuna hageja ei tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõte järgimist, saab hageja nõuda intressi üksnes seaduses sätestatud määras. Hagejal puudub õigus nõuda kostjalt muid tasusid. Hagejal on eeltoodust tulenevalt õigus nõuda kostjalt intressi seaduses sätestatud määras, so 0% aastas. Hageja väitel tasus kostja hagejale intressi 779 eurot 1 sent. Kui kohus hageja nõuded mingis osas rahuldab, palub kostja tasaarvestada hageja nõude kostja vastu kostja poolt hagejale alusetult tasutud intressi tagastamise nõudega 779 euro 1 sendi ulatuses, väljavõtte tasude tagastamise nõudega 101 euro 70 sendi ulatuses, meeldetuletustasu tagastamise nõudega 5 euro ulatuses ja muude tasude nõudega 15 euro 20 sendi ulatuses (kokku 900 eurot 91 senti). Kuna hageja esitas kostja vastu nõude nii, et ta ei esitanud nõude arvutuskäiku ega alusdokumente, pidi kostja kasutama oma õiguste kaitseks õigusabiteenust. Sellega tekkis kostjal kahju 264 eurot. Kostjale osutati õigusabi kahe tunni ulatuses tunnihinnaga 132 eurot. Kui kohus hageja nõuded mingis osas rahuldab, palub kostja tasaarvestada hageja nõue kostja vastu kostja poolt hageja vastu esitatava õigusabi kulude hüvitamise nõudega 264 euro ulatuses. Kostja tasus 12. mail 2020, 3. juulil 2020 ja 20. juulil 2020 ESTO AS-le vastavalt 115 eurot, 102 eurot ja 71 eurot, kokku 288 eurot. Hageja ei tõendanud, et kostja poolt tasutud summad on arvestatud lepingust tulenevate kohustuste katteks lepingus sätestatud kohustuste täidetuks lugemise järjekorras. Kostja sattus liiklusõnnetusse ega saanud oma kohustusi täita. Kui hageja esindaja teavitas kostja eestkostjat nõudest, ei esitanud hageja esindaja nõude arvutuskäiku ega nõude aluseks olevaid dokumente. Kostja eestkostjal ei olnud seega võimalik nõude põhjendatuses veenduda. Kostja kohustuse rikkumine on vabandatav. Hageja viivisenõue on seega põhjendamatu.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Hageja väitel sõlmisid ESTO AS ja kostja 29. mail 2019 krediidikonto nr XXX lepingu ja
12.mail 2020 lepingu nr XXX lisa. Lepingu p III 13 järgi jõustub arvelduskrediidileping, kui klient on selle allkirjastanud ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil ja krediidiandja on pannud sellele oma juhatuse liikme allkirja mehhaanilise jäljendi. Kostja allkirjastas lepingu 29. mail 2019 (dtl 78 jj). Lepingul on krediidiandja juhatuse liikme allkirja mehhaaniline jäljend (dtl 86). Leping on seega 29. mail 2019 sõlmitud. Lepingu lisast nähtub, et tegemist on lepingu muutmisega. Lepingu lisa on sõlmitud samade poolte vahel. Selles on viidatud algse lepingu numbrile XXX. Lepingu lisas on muudetud krediidilimiiti ning sellest tulenevalt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusummat ja krediidikulukuse määra. Lisaks tõsteti krediidi kliendi pangakontole kandmise tasu ja muudeti lepingule kohaldatavaid tüüptingimusi. Muud tingimused, sh intressimäär ja krediidi tagastamise tingimused, jäid samaks. Lepingule kohalduvate arvelduskrediidilepingu teenusetingimuste p VI 1 ja lepingu lisale kohalduvate teenusetingimuste p II ja VII 1 järgi peab ESTO AS süsteemi vahendusel sõlmitud lepingu muudatus olema selle jõustumiseks sõlmitud samas vormis nagu algne leping. Kostja allkirjastas lepingu lisa 12. mail 2020 (dtl 99 jj). Lepingul lisal on krediidiandja juhatuse liikme allkirja mehhaaniline jäljend (dtl 109). Lepingu lisa on seega sõlmitud 12. mail 2020. Lepingu lisas ei ole märgitud, et lepingu lisa sõlmimisega oleks poolte varasemaid tahteavaldusi heaks kiidetud. Vastupidiselt, lepingu lisale kohalduvate teenusetingimuste p II ja X p 1 järgi ei loeta lepingu lisa osaks varasemaid kokkuleppeid ja tahteavaldusi, mis ei sisaldu lepingu lisas. Lepingu lisas märgitud tahteavaldused jõustusid seega alates lepingu lisa sõlmimisest, so alates
12.maist 2020.
4.Lepingu p III 1 järgi annab krediidiandja kliendile kasutusse võtmata krediidilimiidi piires krediiti. Lepingu p III 5 näeb ette, et klient saab võtta krediidi kasutusele igal ajal, kuid seda ainult (i) kliendile väljastatud virtuaalse kaardi vahendusel (kui klient on sõlminud lepingu taolise kaardi saamiseks) kauba või teenuse eest tasumiseks (kaupmeeste juures, kes sellist kaarti aktsepteerivad) või (ii) paludes krediidi ülekandmist enda pangakontole, mis on märgitud lepingus või mille klient on krediidiandjale teatanud krediidiandja kodulehel kliendialas (kuhu sisenemiseks peab klient end identifitseerima ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil). Klient saab konkreetsel ajahetkel kasutusele võtta vaid sellise krediidi, mis on võrdne lepingu punktis II sätestatud krediidilimiidi ja selleks ajahetkeks kliendi poolt juba kasutusele võetud krediidi vahega. Lepingu p II järgi peab klient minimaalse tagasimaksena tasuma 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Klient peab tasuma ka intressi igakuise tagasimakse tegemise päevaks. Lepingu lisale kohalduvate teenusetingimuste punktides XIV p 1 ja 5 ja lepingu lisa põhitingimuste punktist II tulenevad sama sisuga kohustused. Lepingu alusel ei toimunud kostjale krediidi väljastamine seega kostja maksekonto jäägi ületamisega, so tegemist ei ole olukorraga, kus kostja konto saldo muutuks negatiivseks. Tegemist ei ole VÕS § 407 lg 1 tähenduses seega arvelduskrediidilepingu, vaid VÕS § 402 lg 1 järgse tavalise tarbijakrediidilepinguga (vt P. Varul jt. Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019, § 407, p 3.1.1).
5.Tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1; vt ka P. Varul jt. Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne, § 404, p 3.1.). Kostja on nii lepingu kui ka selle lisa allkirjastanud. Kostja tahteavaldus lepingust ja selle lisast tulenevate kohustuste võtmiseks on seega kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis. Leping ega selle lisa ei ole vorminõude rikkumise tõttu VÕS § 408 lg 1 alusel tühine. Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9 järgi tarbijale enne lepingu sõlmimist teatada kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma ja krediidi kulukuse määr aasta kohta. Kostja väitel ei ole lepingus märgitud andmed krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma ning krediidikulukuse määra kohta õiged. Hageja väitel võttis kostja lepingu alusel krediidi kasutusele. Kostja väitel on kostja teinud ESTO AS-le lepingust tulenevate nõuete katteks tagasimakseid. Tagasimaksete tegemine nähtub ka kostja pangakonto väljavõttelt (dtl 113 jj). Kostja hakkas lepingu alusel seega krediiti kasutama. Kuna kostja asus lepingu alusel krediiti kasutama, ei ole leping eespool nimetatud andmete puudulikkuse tõttu VÕS § 408 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt tühine. Lepingu põhitingimuste p II järgi on krediidikulukuse määr 53,09% aastas. Lepingu lisa põhitingimuste p II järgi on krediidikulukuse määr 60,73% aastas. Kostja väitel ei ole lepingus märgitud krediidikulukuse määr õige. Arvestades lepingus ja selle lisas krediidikulukuse määra arvestamise aluseks olevaid andmeid, ei saa väita, et krediidikulukuse määrad oleksid ilmselgelt valed. Kostja ei toonud välja, milline on õige krediidikulukuse määr ega ühtegi arvutuskäiku, mille alusel õige määr peaks olema arvutatud. Kohus lähtub seega lepingutes märgitud krediidikulukuse määradest. Eesti Panga andmetel oli enne lepingu sõlmimist eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,01% aastas ja enne lepingu lisa sõlmimist 20,61% aastas. Leping ega selle lisa ei ole VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine.
6.Lepingu p-de III 1 ja 5 ja II ning lepingu lisa p-de XIV p 1 ja 5 ja põhitingimuste p II kohaselt (vt täpsemalt otsuse põhjenduste p 4) tekkis kostjal krediidi tagasimaksmise ja intresside tasumise kohustus juhul, kui kostja võttis krediidi kasutusse, so tasus kostjale väljastatud virtuaalse kaardi vahendusel kauba või teenuse eest või kandis krediidi üle enda pangakontole. Lepingu ja selle lisa põhitingimuste järgi tuli kasutusele võetud krediidist 1/60, kuid mitte vähem kui 10 eurot, ja kasutusele võetud krediidilt arvestatud intress tagastada hiljemalt järgneva kuu 15. kuupäevaks. Kostja on lepingu, selle lisa ja VÕS § 100 kohaselt rikkunud lepingust ja selle lisast tulenevat krediidi tagasimaksmise ja intressi tasumise kohustust seega juhul, kui kostja 1) kostja võtab lepingu või selle lisa alusel krediidi kasutusele, 2) kuid ei täida krediidi tagasimaksmise ja intresside tasumise kohustust lepingus selleks ettenähtud tähtaja jooksul. Kuna hageja tugineb krediidi tagastamise ja intresside tasumise nõuete alusena kostjapoolsele lepingurikkumisele, peab hageja TsMS § 230 lõikest 1 tulenevalt vaidluse korral tõendama, et kostja rikkus lepingut või selle lisa, sh et kostja võttis lepingu või selle lisa alusel krediidi kasutusele.
6.1.Hageja väitel on kostjal tagastamata krediidisumma kokku 1897 eurot 45 senti. Kostja väitel ei ole hageja tõendanud, kui palju krediiti kostja käsutusse anti (vt nt dtl 92). Hageja peab seega tõendama, et kostja võttis krediidi kasutusele ja summa, mille ulatuses kostja võttis krediidi kasutusele. Hageja selgitab nõude kujunemist 25. augusti 2021 menetlusdokumendis. Hageja märgib, et kostja võttis ajavahemikul 29. mai 2019 kuni 13. märts 2020 kasutusele krediidi kokku summas 3215 eurot 80 senti ja maksis alates 10. juunist 2019 kuni 20. juulini 2020 krediiti tagasi kokku 1318 eurot 35 senti. Hageja 25. augusti 2019 menetlusdokumendis märgitud tabelist nähtub, et peaaegu iga väljamakse järgselt on arvestatud väljavõtte tasu. Lepingu ja selle lisa tingimuste kohaselt kuulub väljavõtte tasu arvestamisele juhul, kui klient võtab krediidi kasutusele nii, et
krediit kantakse üle kliendi pangakontole (vt lepingu hinnakiri ja lepingu lisa põhitingimuste p II). Hageja väitel võttis kostja krediidi kasutusele seega nii, et krediit kanti kostja pangakontole. Hageja esitas kostja poolt krediidi kasutusele võtmise tõendamiseks pdf-faili „Transactions for XXX“. Faili avamisel (File, Properties, Description) nähtub, et selle autor on C. K., see loodi 25.08.2021 15:25:49, seda muudeti 25.08.2021 15:25:49. Dokumendi andmete pinnalt ei ole võimalik tuvastada, et tegemist oleks ESTO AS süsteemi väljavõttega. Lepingu ja selle lisa tingimuste kohaselt kantakse krediidi kliendi pangakontole kandmisel krediit sellele pangakontole, mis on märgitud lepingus või mille klient on krediidiandjale teatanud krediidiandja kodulehel kliendialas (kuhu sisenemiseks peab klient end identifitseerima ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil). Lepingus ei ole kostja konto numbrit märgitud. Lepingu lisas on kostja konto number märgitud. Dokumendist „Transactions for XXX“ ei ole aru saada, kelle kontole on krediidikonto põhiosa väljamaksed tehtud, so kas need tehti kostja poolt krediidiandjale teatatud kontole. Dokumendis „Transactions for XXX “ on viimases tulbas numbrid. Arvestades numbrite kuju ja muutumise sagedust, ei ole ilmselt tegemist kostja pangakonto numbri(te)ga. Dokumendis „Transactions for XXX “ esitatud andmete põhjal ei saa seega lugeda tõendatuks, et kostja võttis krediidi kasutusele ja millises ulatuses kostja seda tegi. Teine hageja esitatud tõend, millest võiks nähtuda kostja poolt krediidi kasutusele võtmine, on pdf-fail „XXX outstanding“. Faili avamisel (File, Properties, Description) nähtub, et selle autor on CarloKask, see loodi 25.08.2021 14:33:32, seda muudeti 25.08.2021 14:33:32. Dokumendi andmete pinnalt ei ole võimalik tuvastada, et tegemist oleks ESTO AS süsteemi väljavõttega. Sellest dokumendist ei ole samuti aru saada, kelle kontole on krediidikonto põhiosa väljamaksed tehtud, so kas need tehti kostja poolt krediidiandjale teatatud kontole. Selle dokumendi põhjal ei saa seega samuti lugeda tõendatuks, et kostja võttis krediidi kasutusele ja millises ulatuses kostja seda tegi. Hageja ei esitanud kostja poolt krediidi kasutusele võtmise kohta muid tõendeid. Kostja väidetest ja kostja pangakonto väljavõttest saab järeldada, et kostja ikkagi võttis krediidi mingis summas kasutusele, sest miks kostja muidu teeks lepingu alusel ESTO AS-le makseid. Kostja väidetest ja kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja tegi ESTO AS-le makseid kokku 288 eurot. Hageja väitel sai kostja krediiti 3215 eurot 80 senti ja maksis sellest tagasi 1318 eurot 35 senti. Ainuüksi kostja pangakonto väljavõttelt nähtuvate tagasimaksete (kogusummas 288 eurot) alusel ei saa seega tuvastada kogu summat, mille ulatuses kostja krediidi kasutusele võttis ja tagastamata jättis. Kostja esitas kohtule ka poolte kohtuvälise kirjavahetuse. Selles kajastuvad üksnes hageja väited krediidi kasutusele võtmise kohta. Hageja väited ainuüksi ei ole aga piisavad selleks, et tõendada summat, mille ulatuses kostja krediidi kasutusele võttis ja tagastamata jättis.
6.2.Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus lepingut või selle lisa, st et kostja võttis lepingu või selle lisa alusel krediidi kasutusele hageja poolt väidetud ulatuses ning kostjal tekkis sellest tulenevalt krediidi tagasimaksmise ja krediidilt intressi tasumise kohustus. Kuna hageja ei tõendanud lepingu ega selle lisa rikkumist, ei saa hageja nõuda kostjalt lepingu, selle lisa ja VÕS § 108 lg 1 alusel krediidi tagastamist ega intressi maksmist. Kuna hageja ei tõendanud lepingu ega selle lisa rikkumist, ei ole tõendatud ka VÕS § 416 lõikes 1 sätestatud tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused. Kuna lepingu ega selle lisa ülesütlemise eeldused ei ole tõendatud, ei saa hageja nõuda kostjalt VÕS § 195 lg 5 alusel krediidi tagastamist. Kuna hageja ei tõendanud, et kostja on kohustusi rikkunud, ei saa hageja nõuda kostjalt VÕS § 115 lg 1 alusel võla sissenõudmise kulude hüvitamist ega VÕS § 113 lg 1 alusel viivise tasumist. Hagi tuleb jätta seega tervikuna rahuldamata.
7.Kohus märgib täiendavalt, et isegi juhul, kui hageja oleks kostjapoolse kohustuste rikkumise tõendanud, ei oleks hageja nõuete rahuldamine tervikuna põhjendatud, kuna ESTO AS rikkus kostjale krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus põhjendab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist alljärgnevalt.
7.1.Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidivõimelisuse hindamiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 2 ja 4 kohaselt omandama ennekõike tarbijalt endalt aga ka muudelt isikutelt või asutustelt teabe asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas andmed tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, varaliste kohustuste, regulaarsete majapidamiskulude ja varasemate maksekohustuste täitmise kohta. Tarbija peab VÕS § 4034 lg 3 järgi esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidiandja ei saa tarbija krediidivõime kontrollimisel VÕS § 4034 lg 4 kohaselt tugineda üksnes tarbija väidetele, vaid ta peab nende õigsust ka kontrollima. Tarbija andmete kontrollimiseks peab krediidiandja VÕS § § 4034 lg 4 ja krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lõigete 3 ja 4 kohaselt tegema mõistlikke pingutusi, arvestades krediidiandjate ja -vahendajate seaduse ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral krediidiandja iseseisvalt kättesaadavale teabele, ning, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks, tuginema võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist peab VÕS § 4034 lg 13 järgi vaidluse korral tõendama krediidiandja, st antud juhul hageja.
7.2.Hageja väitel kontrollis ESTO AS kostja krediidivõimelisust 29. mail 2019, kui kostja esitas laenutaotluse (dtl 226 jj). Hageja väitel võeti kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse järgmised andmed: kostja laenutaotluses märgitud kostja sissetulekute, töötamise ja kohustuste andmed, krediidiinfo ja taust.ee raportid kostja maksehäirete kohta, pensionikeskuse andmed. Hageja väitel küsiti kostjalt laenutaotluses rohkem andmeid, kuid kostja esitas üksnes andmed oma sissetuleku, tööandja ja kohustuste kohta. Hageja väitel ei küsitud kostjalt andmeid juurde. Piirduti sellega, mida kostja otsustas esitada. Hageja väitel esitas kostja laenutaotluse 29. mail 2019 kell 11:20. Leping sõlmiti 29. mail 2019 kell 14:41 (vt kostja digitaalallkirja kellaaeg). Kostja krediidivõimelisuse hindamine toimus seega 29. mail 2019 kolme tunni ja 21 minuti jooksul. Hageja soovib kostja poolt oma sissetulekute, töötamise ja kohustuste kohta andmete edastamist tõendada pdf-failiga „Credit file for loan #XXX “. Sellest dokumendist ei ole aru saada, kuidas ja millal on tekkinud selles kajastatud andmed. Fail on loodud 16. augustil 2021 kell 15:58:53 (File, Properties, Description). Dokumendist nähtub, et kostja netosissetulek on 750 eurot kuus ja kostja kohustused on 150 eurot kuus. Dokumendis on kirjas, et tegemist on kostja poolt antud andmetega, aga dokumendist ei nähtu, et kostja oleks need andmed andnud. Dokumendis on väga palju erinevaid kuupäevi. Samas ei ole selgelt märgitud, mis kuupäevast kostja sissetuleku, töötamise ja kohustuste andmed pärinevad. Creditinfo (dtl 170) väljavõtte kohaselt pärineb
väljavõte aastast 2021. Väljavõttelt on näha, et see on tehtud kostja kohta. Creditinfo (dtl 212) ja taust.ee (dtl 213) väljavõttelt nähtub aga, et esimene päring maksehäirete kohta tehti siiski juba 29. mail 2019. Creditinfo (dtl 212) ja taust.ee (dtl 213) väljavõtetelt ei nähtu, et tegemist oleks kostjat puudutavate andmetega, kuid arvestades, et neil väljavõtetel olevad andmed kattuvad omavahel ja Creditinfo 2021. aasta väljavõttel olevate andmetega, mis on kostjaga seostatavad, saab järeldada, et need käivad siiski kostja kohta. Pensionikeskuse raportist (dtl 209) nähtub samuti, et esimene päring andmete saamiseks tehti 29. mail 2019 kell 14:15. Sellelt ei nähtu samas, et tegemist on kostja kohta tehtud päringu vastusega. Instantor AB raportist nähtub, et kostja konto rahavoo kohta tehti päring 29. mail 2019 kell 14:20. Instantor AB raportist ei nähtu samuti, et päring oleks tehtud kostja andmete saamiseks. Eeltoodu põhjal saab seega lugeda tõendatuks, et ESTO AS hankis enne kostjale esimest korda krediidi andmist kostja krediidivõimelisuse hindamiseks kostja maksehäirete kohta info. Samas ei saa lugeda tõendatuks, et ülejäänud andmed pärineksid kostjalt või oleksid kogutud kostja kohta.
7.3.Samas isegi, kui lugeda, et kostja väitis lepingu sõlmimisel, et tema sissetulek on 750 eurot kuus ja kohustused 150 eurot kuus ja et kõik eelnimetatud raportides märgitud andmed käivad kostja kohta, pidi ESTO AS-l, arvestades kostja väiteid oma majandusliku olukorra kohta ja ESTO AS-i poolt väljaselgitatud asjaolusid, tekkima kahtlus, et kostja andmed ei pruugi olla õiged. Instantor AB raportist nähtub, et kostjale laekus enne lepingu sõlmimist keskmiselt 302 eurot 74 senti kuus. Kostja keskmised väljaminekud olid 303 eurot 98 senti kuus. Instantor AB raportist nähtub samas ka, et kostjale laekus samade kuude lõikes ka 1762 eurot 85 senti ja kostja keskmised väljaminekud olid samal ajal 1771 eurot 82 senti kuus. ESTO AS-i poolt kostja sissetulekute ja igakuiste kohustuste kohta kogutud andmed on seega väga vastuolulised. Nende andmete pinnalt ei ole võimalik üheselt järeldada, kui suur on kostja püsiv regulaarne sissetulek, regulaarsed majapidamiskulud ning kohustused. Creditinfo ja taust.ee väljavõtete kohaselt ei olnud kostjal lepingu sõlmimise ajal küll kehtivaid maksehäireid, kuid kostja viimased maksehäired lõppesid jaanuaris - veebruaris 2019, so üksnes ligikaudu neli kuud enne lepingu sõlmimist. Tähelepanu väärib, et tegemist oli pikaajaliste maksehäiretega. Kohus leiab, et olukorras, kus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel kogutud andmed on omavahel olulises vastuolus, peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 - 4 ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg 3 ja 4 järgi selgitama välja, millised andmed on õiged. Krediidiandja saab pöörduda selleks tarbija poole ning kohustada tarbijat esitama oma sissetulekute ja väljaminekute tõendamiseks nt kontoväljavõtte. ESTO AS ei teinud seda. ESTO AS ei toiminud kostja krediidivõimelisuse hindamisel VÕS § 4034 lg 2 sätestatud nõuetekohase hoolsusega. Kostja pidi lepingu ja selle lisa järgi iga kuu tagasi maksma 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, ja kasutusele võetud krediidisummalt intressi 41,90% aastas. Kostja pidi lepingu alusel seega tasuma maksimaalselt 27 eurot 46 senti kuus [10 + (500 *41,9 / 100 /12)] ja lepingu lisa järgi maksimaalselt 103 eurot 17 senti [(2000*1/60) + (2000 *41,9 / 100 / 12)]. Arvestades kostja krediidivõimelisuse kohta kogutud andmeid, nende vastuolulistust ning asjaolu, et ligikaudu neli kuud enne lepingu sõlmimist oli kostjal pikaajaline maksehäire, ei saanud ESTO AS nimetatud andmete kogumis analüüsimise tulemusena jõuda veendumusele, et kostja on võimeline lepingust tulenevaid kohustusi täitma. Hageja väitel ei kontrollitud lepingu lisa sõlmimisel kostja krediidivõimelisust eraldi, vaid lähtuti algsetest andmetest. Kostja krediidivõimelisust tuleb VÕS § 4034 lg 9 järgi enne krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmist uuesti hinnata. ESTO AS rikkus kostjaga lepingu ja selle lisa sõlmimisel seega VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatud kohustust sõlmida kostjaga leping ja selle lisa üksnes juhul, kui ta on kostja krediidivõimelisuse
hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et kostja on krediidivõimeline.
7.4.Kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast (VÕS § 4034 lg 7). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär on Eesti Panga andmetel alates 1. juulist 2016 0% aastas. Tarbija ei võlgne VÕS § 4034 lg 7 järgi krediidiandjale ka muid tasusid. Hageja intressi nõue ei ole seega põhjendatud. Kuna kostja ei pidanud eeltoodust tulenevalt ESTO AS-ile lepingu ega selle lisa alusel intressi ega muid tasusid maksma, on kostjal VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 alusel ESTO AS vastu nõue ESTO AS-le alusetult tasutud intressi ja muude tasude tagastamiseks. Kuna kostja ei esitanud õigusabikulude tõendamiseks ühtegi tõendit, ei ole tõendatud, et kostjal oleks ESTO AS poolt vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kohtuväliste õigusabi kulude vormis kahju. Kostjal ei ole ESTO AS-i vastu seega VÕS § 115 lg 1 järgset kahju 264 euro hüvitamise nõuet. Kostja saab VÕS § 197 lg 1 ning § 171 lg 1 ja 3 järgi seega oma alusetult tasutud intressi ja kulude nõude ESTO AS vastu tasaarvestada hageja nõudega kostja vastu kattuvas ulatuses. Tasutud intressi ja kulude suuruse kohta ei ole tõendeid esitatud. Hageja aga kinnitas, et kostja tasus lepingute alusel intressi 779 euro 1 sendi ulatuses, väljavõtte tasusid 93 euro 48 sendi ulatuses, meeldetuletuse tasusid 5 eurot ja muid tasusid 15 euro 20 sendi ulatuses. Hageja põhinõue ja tasaarvestamiseks kasutatav nõue kattuvad seega 892 euro 69 sendi ulatuses. Hageja põhinõue oleks juhul, kui see oleks tõendatud, VÕS § 197 lg 2 järgi tasaarvestuse tulemusena kattuvas osas lõppenud ega kuuluks selles ulatuses rahuldamisele.
8.Kohus märgib täiendavalt, et asjaolu, et tegemist on lihtmenetlusega, ei vabasta hagejat tõendite esitamise kohustusest nende asjaolude osas, mida hageja peab tulenevalt tõendamiskoormusest tõendama ja mille osas on pooltel vaidlus. Kohus võib TsMS § 405 lg 1 p 5 järgi kalduda lihtmenetluses kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, mh menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Tegemist on kohtu õigusega. Kohus ei ole nimetatud lihtsustuse rakendamisest pooli teavitanud, kuna selle rakendamine ei ole vaidluse asjaolusid arvestades põhjendatud. Hageja ei saa ise tugineda sellele, et tegemist on lihtmenetlusega ja et tema ei esita seetõttu tõendeid. Hagejal oli võimalik esitada kohtule tõendeid, sh konto väljavõtteid kostjale krediidi ülekandmise kohta. Hageja ei teinud seda, kuigi kostja seda järjepidevalt nõudis. Kuna hagi jäi eeltoodust tulenevalt rahuldamata, ei analüüsi kohus hageja tõendeid lepingu ülesütlemise tahteavalduste kostjale edastamise ega nõude hagejale loovutamise kohta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Kohus jätab menetluskulud hagi rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
10.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulu esindajatasu 1617 eurot (dtl 230 - 231). Kostja esindajal kulus hagiavaldusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele neli tundi, hageja seisukohaga tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele neli tundi, hageja istungieelse seisukohaga tutvumisele ja kohtuistungiks ettevalmistumisele kaks tundi, Tallinnast Tartusse kohtuistuistungile ja tagasi sõidule neli tundi ja menetluskulude nimekirja koostamisele 15 minutit. Kostja esindaja tunnitasu on 132 eurot koos käibemaksuga.
11.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavaldus esitati tarbijakrediidilepingust tuleneva põhivõla, intressi, võla sissenõudmiskulude ja seadusjärgse viivise saamiseks. Pooled vaidlesid põhiliselt krediidi tagasimaksmise kohustuse rikkumise ja vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmise üle. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Hageja esitas hagiavalduse ja kaks sisulist seisukohta. Kostja esitas vastuse ja lisaks ühe sisulise seisukoha. Arvestades asja materjalide mahtu, ei ole tegemist ka mahuka vaidlusega. Kostja tõi oma vastuses kohe välja, et hageja peaks tõendama vastutustundliku laenamise nõuete järgimist. Hageja esitas selle kohta tõendeid jupiti, so kahes järgnevas menetlusdokumendis. Kostjal oli sellest tulenevalt pärast kostja vastuse esitamist vaja esitada täiendavaid seisukohti hageja tõendite osas ning tutvuda ka enne istungit esitatud uute tõenditega. Kostja esindaja poolt täiendava seisukoha esitamist ega ka enne istungit esitatud uute materjalide läbitöötamist ei saa pidada põhjendamatuks. Menetluskulude nimekirja koostamise ja esitamisele kulunud 15 minutit on kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud (vt Riigikohtu 27. mai 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 15). Kohus leiab sellest tulenevalt, et kostja esindaja ajakulu on menetluses tehtud toimingute osas vajalik ja põhjendatud kokku 6 tunni 15 minuti ulatuses. Kostja esindaja tunnitasu 132 eurot koos käibemaksuga ei ületa keskmist sarnastes asjades tasumisele kuuluvat tunnitasu. Hageja poolt enda esindajale makstud tunnitasu on samas suurusjärgus. Kostja esindaja tunnitasu on seega vajalik ja põhjendatud. Kostja esindaja poolt istungile sõitmiseks kulutatud aja eest makstud tasu on tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel hüvitatav. Riigikohus leidis 29. septembri 2021 lahendis tsiviilasjas nr 2-14-63261, et kuna alates 1. augustist 2016 on advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord muutunud, saab alates sellest ajast analoogia korras sõidukulude hüvitamisel lähtuda justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast (kord). Kuna kostja lepinguline esindaja taotleb hüvitist tema tegevuskohaks oleva büroo asukohast (Tallinna linn) õigusteenuse osutamise kohta (Tartu linn) ja tagasi sõitmisele kulutatud aja eest ning õigusabi osutamise koha kaugus lepingulise esindaja tegevuskohast jääb ühte suunda arvestades vahemikku 151-200 kilomeetrit, peab hageja korra § 151 lg 1 p 4 järgi hüvitama kostjale esindaja kohtuistungile sõitmise aja eest 30 eurot. Kuna kostja kinnitas, et ta ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada (dtl 231), tuleb kostja esindajakulu TsMS § 174 lg 10 alusel hüvitada koos käibemaksuga. Kostja esindajakulud on põhjendatud 861 euro ulatuses (koos käibemaksuga) [(6 tundi 15 minutit * 132 eurot) + (30 eurot * 1,2)].
12.Vastavalt kostja taotlusele (dtl 231) ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
13.Kostja palub kohustada hagejat kandma menetluskulud kostja eestkostja pangakontole. Kohus võib TsMS § 445 lg 1 järgi poole taotlusel määrata otsuses kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra. Kostja kui eestkostetava kasuks väljamõistetud menetluskulude eestkostja kontole kandmine on siiski piiratud perekonnaseadusest tulenevate normide alusel. Kostja ei ole selgelt välja toonud, kas esindajale on esindajatasu makstud kostja enda või kostja eestkostja vara arvel. Kui esindajatasu on esindajale makstud kostja enda vara arvel, ei saa perekonnaseaduse (PKS) § 202 ja § 183 lõikest 3 tulenevalt menetluskulusid kostja eestkostja kontole kanda, kuna kostja ja tema eestkostja vara tuleb hoida eraldi. Sama kehtib ka siis, kui esindajakulud
alles kavatsetakse maksta kohtu poolt kostja kasuks väljamõistetud summa arvel. Kui kostja eestkostja tasus menetluskulud ise, so tegi oma kohustuste täitmiseks kulutusi, saab ta PKS § 202 ja § 191 lg 1 kohaselt nõuda nende hüvitamist käsundi kohta kehtivate sätete järgi. Kostja taotlus tuleb seega jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.