Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.04.2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-4823
Kohtuasi
Angel Investments OÜ hagi Coop Pank AS vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.09.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Angel Investments OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
4836.94 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Angel Investments OÜ (registrikood 12127214), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Lepp Kostja Coop Pank AS (registrikood 10237832), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Silvia Urgas, Martti Peetsalu
Menetluse liik
Kohtuistung 05.04.2023
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 28.09.2022 otsus tühistada.
2.Teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jaotada mõlema kohtuastme menetluskulud.
3.Mõista Coop Pank AS-ilt välja Angel Investments OÜ kasuks kahjuhüvitis 4465.06 eurot ja ringkonnakohtu otsuse kuupäeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 430.85 eurot.
Mõista Coop Pank AS-ilt välja Angel Investments OÜ kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.04.2023 kuni põhivõlgnevuse 4465.06 eurot kohase täitmiseni.
5.Menetluskulud maakohtus ja apellatsioonimenetluses jätta Coop Pank AS-i kanda.
6.Apellatsioonkaebus rahuldada.
2-22-4823 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hüvitatavad menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul peale ringkonnakohtu lahendi jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.01.04.2022 hagiavalduse kohaselt on Angel Investments OÜ-l (hageja) ning Asset House TF OÜ-l, Asset House OÜ-l, Indefinite Assets OÜ-l ja Skyway Capital Arendus OÜ-l (edaspidi äriühingud, ühingud, panga kliendid) sõlmitud Coop Pank AS-iga (kostja) arvelduslepingud arvelduskontode pidamiseks. Lepingutele kohalduvad Coop Pank AS-i üldtingimused (edaspidi üldtingimused; ÜT) ja arvelduslepingu tüüptingimused (edaspidi tüüptingimused; TT). Äriühingud kuuluvad samale omanikule (C), kes on ka kõigi ühingute juhatuse liikmeks.
2.03.01.2022 esitas kostja C-le päringu teabe esitamiseks, nõudes mh 14 päeva jooksul määratlemata sisuga ja mahus ülevaadet isiku enam kui 20 aasta pikkuse majandustegevuse kohta. Nõudes viidati, et kui infot ei esitata, lõpetab kostja äriühingutega (v.a Skyway Capital Arendus OÜ, keda teabenõudes ei olnud nimetatud) arvelduslepingud. 17.01.2022 vastas C, et on korduvalt kogu kostjat huvitava info esitanud, sh võimaldanud juurdepääsu äriühingute raamatupidamisele, ta ei saa aru päringu sisust ega eesmärgist.
3.Kostja saatis 20.01.2022 lepingute ülesütlemisteated Angel Investments OÜ-le, Asset House TF OÜ-le, Asset House OÜ-le, Indefinite Assets OÜ-le ja Skyway Capital Arendus OÜ-le, lõpetades alates 04.02.2022 ühepoolselt nendega sõlmitud arvelduslepingud ja sulgedes arvelduskontod. Kostja andis teada, et klientidel on aega kuni 04.02.2022, et kanda kontodel olevad summad teistesse pankadesse. 31.01.2022 kandsid ühingud internetipanga kaudu arvelduskontodelt raha teistele kontodele. Kontode kasutamisele sel päeval piiranguid ei esinenud. Alates 04.02.2022 olid kontod kadunud – neid ei näinud internetipangast, nendega seonduvaid teenuseid ei osutatud.
4.Äriühingud ei nõustunud ülesütlemisteadetega ja tellisid ühiselt õigusabi. Advokaadibüroo Arvisto & Partnerid OÜ esitas kõigi nimel 04.02.2022 kostjale vastuväited, millega 02.03.2022 kostja nõustus ja luges teated tühisteks. 02.03.2022 taastas kostja arvelduskontod ja jätkas nendega seonduvate teenuste osutamist, sh tekitati internetipanga keskkonnas uuesti kasutajanimed / profiilid, kasutajaõigused, ligipääsud jne.
2-22-4823 House OÜ, Indefinite Assets OÜ ja Skyway Capital Arendus OÜ kahjunõuded kostja vastu hagejale.
6.Kuna lepingute lõpetamiseks ja kontode sulgemiseks alust ei olnud, siis teenuse osutamise lõpetamisega ja kontode sulgemisega rikkus kostja lepinguid ja peab hüvitama rikkumisega kaasnenud kahju. Kõrvaldamaks kostja rikkumise, olid äriühingud sunnitud kasutama õigusabi. Kuna 04.02.2022 kontosid internetipangas enam ei eksisteerinud, vastab olukord arvelduslepingute tüüptingimuste punktidele 10.3.5 ja 11.4 ning ülesütlemisteadete pealkirjadele ja sisule, mille kohaselt arvelduslepingu lõpetamisel kontod suletakse. Seega blokeerimist, mis on üldtingimuste kohaselt ajutine takistuse tegemine konto kasutamisel, aset ei leidnud.
7.Advokaadibüroo on esitanud hagejale seoses ülesütlemisteadete vaidlustamisega arve nr 2022018 summas 3986.67 eurot (4784 eurot käibemaksuga). Vastavalt kokkuleppele kohustus iga vaidlustaja tasuma õigusteenuse eest võrdse osa. Kuna hageja ja Asset House OÜ on käibemaksukohuslased ja saavad kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, on nende kahjuks summa käibemaksuta ehk 797.33 eurot (neto 797.33 + käibemaks 159.47 eurot = 956.80 eurot). Asset House TF OÜ, Indefinite Assets OÜ ja Skyway Capital Arendus OÜ ei ole käibemaksukohuslased, mistõttu tuleb nende osas arvestada kahjusummat käibemaksuga, seega 956.80 eurot. Hageja palub eelnevat arvestades mõista kostjalt kahjuhüvitisena välja kokku 4465.06 eurot.
8.Kuna kostja ei ole kahjusummat tasunud, on hagejal õigus nõuda viivist. Kahjunõue esitati 10.03.2022 tasumise tähtajaga 18.03.2022. Seega võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 2 kohaselt on kostja kohustatud tasuma viivist alates 19.03.2022. Hageja palub mõista viivis välja seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
9.Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
10.Kostja vaidles hagile vastu. Seoses rahapesu tõkestamise nõuetega ning pangale kohustusliku rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest (RahaPTS) tulenevate hoolsusmeetmetega palus kostja 03.01.2022 C-l esitada täiendavat infot oma vara kujunemise tausta kohta, ühingute omavaheliste laenude kohta. Kirjas hoiatas kostja, et piisava info mittesaamisel on pank sunnitud kliendisuhted lõpetama. Vaatamata sellele, et C ja kostja peale 03.01.2022 suhtlesid, ei jõutud esitatavate andmete osas mõistmiseni. Kostja hinnangul ei olnud selgitused piisavad. Pank hindas enda hoolsuskohustuse korrektse täitmise võimatuks ega saanud klientidega ärisuhet jätkata. 20.01.2022 väljastas kostja arvelduslepingute ülesütlemisteated tüüptingimuste punkti 10.3.4 ja üldtingimuste punktide 13.1, 13.2.1.3, 13.2.2 alusel ning teavitas, et loeb lepingud lõppenuks 04.02.2022.
11.04.02.2022 sai kostja äriühingute esindajalt vastuväited ja kuna lepingute lõpetamine oli vaidlustatud, blokeeris kontode kasutamise. Olukorras, kus pank on jõudnud järeldusele, et ärisuhted klientidega kuuluvad lõpetamisele, kuid esitatud on vaidlustused, mida pank hakkab läbi vaatama, ei saanud pank asuda seisukohale, et kontod tuleb võimaliku uue info läbivaatamise ajaks jätta avatuks. Seetõttu oli kontode blokeerimine õigustatud. 02.03.2022 teatas kostja, et loeb teated tühisteks ja taastas endise olukorra, st eemaldas kontodelt blokeeringud.
2-22-4823
12.Kostja tugineb üldtingimuste punktidele 7.1.4.2 ja 7.1.5, RahaPTS §-le 20. Kuna nii ärisuhte seire, vara kujunemine kui tehingute läbipaistvus ja selgus on kogumis hinnanguline protsess ning panga klientide riskitasemed on erinevad, jõudis pank peale kõikide argumentide kaalumist seisukohale, et võimaldab äriühingutel kliendina jätkata, luges ülesütlemisteated tühisteks ning taastas teenuste osutamise. Vastavalt üldtingimuste punktile 7.1.7 ei vastuta pank kahju eest, mis tuleneb konto või teenuse blokeerimisest.
13.Pank ei rikkunud klientidega sõlmitud arvelduslepinguid ega jätnud lepingulisi kohustusi täitmata. Teadete esitamise põhjustas puudulik infovahetus, mitte panga õigusvastane käitumine. On klientide vaba valik, kui suhtluseks soovitakse kasutada kutselist esindajat. Suhtlus pangaga ei ole sedavõrd keeruline, et majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik peaks olema sunnitud pöörduma kutselise esindaja poole. Rahapesu tõkestamiseks teostavad kontrolli ning erineval tasemel hoolsusmeetmeid väga paljud erinevad osapooled – pangad, notarid, advokaadid, Maksu- ja Tolliamet jne. Seega peab ettevõtja arvestama, et äritegevuses on vajalik osata selgitada kolmandatele osapooltele tegevuse sisu.
14.Alternatiivselt palub kostja lähtuda kahjunõude väljamõistmisel asjaolust, et esitatud viis vaidlustust olid sisult analoogsed ja kahju suurust tuleb vähendada kohtu äranägemisel. Maakohtu otsus ja põhjendused
15.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
16.Kohus luges tuvastatuks, et hagejal, Asset House TF OÜ-l, Asset House OÜ-l, Indefinite Assets OÜ-l ja Skyway Capital Arendus OÜ-l on igal ühel sõlmitud kostjaga arveldusleping arvelduskonto pidamiseks, milledele kohalduvad nii üld- (dtl 9–19) kui tüüptingimused (dtl 20–25).
17.TT punkt 1.1 sätestab, et lepingu alusel avatakse kliendile maksetehingute teostamiseks ja raha hoidmiseks konto ning lepitakse kokku selle pidamise tingimustes. Punkti 1.2 kohaselt reguleerib leping panga ja kliendi vahelisi suhteid konto kasutamisel ja maksetehingute teostamisel. Punkt 2.1 sätestab, et kliendil on õigus hoida kontol Eesti Vabariigis kasutusel olevat valuutat ja panga poolt aktsepteeritavat ja noteeritavat muud valuutat. Punkt 2.2 sätestab, et kliendil on õigus kontot kasutada erinevate toimingute tegemiseks erinevatel viisidel ja erinevate maksevahendite kaudu, valides panga poolt pakutavate makseteenuste hulgast sobiva ning sõlmides pangaga vastava makseteenuse lepingu. Kliendil on õigus kontot kasutada ka vastavat tegevusluba omavate kontoteabe või makse algatamise teenuse pakkujate vahendusel. Pank võib keelduda kontoteabe või makse algatamise teenuse pakkujale kontole juurdepääsu andmisest põhjendatud juhtudel, eelkõige siis, kui juurdepääs on saadud või seda on taotletud autoriseerimata või pettuse teel, sh makse algatamise teenuse kaudu autoriseerimata või pettuse teel algatatud maksejuhise korral.
18.Kohus asus seisukohale, et arvelduslepingud on olemuselt makseteenuse lepingud. VÕS § 709 lõige 1 sätestab, et makseteenuse leping on leping, millega seaduse kohaselt makseteenuse pakkumise õigust omav käsundisaaja (edaspidi makseteenuse pakkuja) kohustub tegema käsundiandja (edaspidi maksja) korraldusel makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses MERAS) nimetatud maksetehinguid, makseteenuse pakkuja klient aga maksma selle eest tasu.
19.Pooled ei vaidle, et 20.01.2022 saatis kostja nii hagejale kui teistele äriühingutele lepingute ülesütlemisteated, tuginedes TT punktile 10.3.4 ning ÜT punktidele 13.1, 13.2.1.3 ja 13.2.2. Kostja teavitas, et loeb lepingud lõppenuks 04. veebruarist 2022 (dtl 29–42). Ühingud esitasid
2-22-4823 advokaadi vahendusel 04.02.2022 vastuväited (dtl 45–84), mille tulemusel luges kostja 02.03.2022 teated tühisteks (dtl 85). 10.03.2022 saatsid kliendid kostjale kirja, milles palusid hüvitada teadete vaidlustamisega kaasnenud õigusabikulud (dtl 89–91). 17.03.2022 vastuses kostja teatas, et ei nõustu kahju hüvitama (dtl 93–94). Asset House TF OÜ, Asset House OÜ, Indefinite Assets OÜ ja Skyway Capital Arendus OÜ loovutasid õigusabikulude nõuded hagejale (dtl 95). Kohus loeb nimetatud asjaolud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lõigete 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks.
20.Hageja esitas kostja vastu lepingurikkumisest tuleneva kahju nõude, paludes välja mõista hüvitise 4465.06 eurot. Hagiavalduse kohaselt on tegemist õigusabikuluga, mida hageja (koos teiste äriühingutega) pidi kandma seoses teadete vaidlustamisega.
21.Kohus märgib, et hageja võib VÕS § 115 lõike 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: kostja on lepingut rikkunud (§ 115 lõige 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (§ 115 lõige 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lõike 1 järgi vabandatav; hagejale on tekkinud või tekib kahju (§ 127 lõige 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (§ 127 lõige 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (§ 127 lõige 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (§ 127 lõige 4).
22.Hageja hinnangul rikkus kostja lepingut sellega, et pidi tagama võimaluse kontosid kasutada (teha makseid, võtta makseid vastu, hoida kontodel raha, teha raha sissemakseid ja väljamakseid jne), kuid sulges need 04.02.2022 seaduslikku alust omamata ja muutis klientide jaoks toimingute tegemise ning õiguste kasutamise võimatuks.
23.Kohus asub seisukohale, et nii hagejal kui Asset House TF OÜ-l, Asset House OÜ-l, Indefinite Assets OÜ-l ja Skyway Capital Arendus OÜ-l on õigus teostada tulenevalt nendega sõlmitud arvelduslepingutest (sh tuginedes TT-le) arvelduskontodega seotud kõiki toiminguid, sh makse- ja sularahatoiminguid ning kostja kohustuseks on tagada kontode kasutamise võimalus mh raha hoiustamiseks ja maksete tegemiseks vastavalt klientide soovile.
24.Puudub vaidlus, et hageja ega teised äriühingud ei saanud ajavahemikul 04.02.2022 kuni 02.03.2022 kontosid kasutada. Samas ei tähenda see kohtu hinnangul automaatselt, et kostja oleks oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Nimelt peavad krediidiasutused tegevuses lähtuma mh RahaPTS-s sätestatust ning tulenevalt TT-st on kostjal õigus ka teatud juhtudel kontod blokeerida. Tuginedes ÜT punktile 7.11 on blokeerimine tegevus, mille tulemusena on kliendi või panga algatusel peatatud kliendi õigus teha kõiki või osa tehinguid või muid toiminguid. ÜT punkti 7.1.4.2 kohaselt on pangal õigus blokeerida konto või teenus, kui klient ei esita panga hinnangul piisavalt dokumente ja andmeid seadusest tulenevate hoolsusmeetmete täitmiseks või ei ole pangal, hoolimata sellekohastest pingutustest, olnud võimalik mõistliku aja jooksul kontrollida kliendi identifitseerimiseks ja muude hoolsusmeetmete täitmiseks kasutatud andmeid ja dokumente. ÜT punkt 7.1.5 sätestab, et pank tühistab konto või teenuse blokeeringu, mille ta ise on algatanud, kui blokeerimise aluseks olnud asjaolu on kõrvaldatud.
25.Tulenevalt RahaPTS § 42 lõikest 4 on pangal kohustus kliendisuhe lõpetada, kui klient keeldub esitamast hoolsusmeetmete rakendamiseks vajalikku teavet või dokumente ehk sisuliselt, kui soovitud teavet ei saa, on pank kohustatud kliendisuhte lõpetama. Pangale kohustuslik ärisuhte seire peab hõlmama vähemalt järgmist (RahaPTS § 23 lõige 2): 1) ärisuhtes tehtud tehingute kontroll, tagamaks, et tehingud on kooskõlas kohustatud isiku
2-22-4823 teadmistega kliendist, tema tegevusest ja riskiprofiilist; 2) hoolsusmeetmete kohaldamise käigus kogutud asjaomaste dokumentide, andmete või teabe regulaarne ajakohastamine; 3) tehingus kasutatud vahendite allika ja päritolu tuvastamine; 4) majandus-, kutse- või ametitegevuses suurema tähelepanu pööramine ärisuhtes tehtavatele tehingutele, kliendi tegevusele ja asjaoludele, mis viitavad kuritegelikule tegevusele, rahapesule või terrorismi rahastamisele või mille seotus rahapesu või terrorismi rahastamisega on tõenäoline, sh keerukatele, suure väärtusega ja ebatavalistele tehingutele ja tehingumustritele, millel ei ole mõistlikku või nähtavat majanduslikku või õiguspärast eesmärki või mis ei ole konkreetse ärispetsiifika jaoks iseloomulik. Tuleb mh välja selgitada nende tehingute olemus, põhjus ja taust, samuti muu teave tehingute sisu mõistmiseks, ning nendele tehingutele suuremat tähelepanu pöörata. Pank kohustatud isikuna määrab rakendatavate hoolsusmeetmete kohaldamise ulatuse, täpse viisi ning vajaduse, lähtudes varem hinnatud või konkreetse ärisuhtega või juhuti tehtava tehingu, toimingu või isikuga seonduvatest rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidest ning arvestades mõistlikkuse põhimõtetega (RahaPTS § 20 lõige 6).
26.Käesoleval juhul on kostja 20.01.2022 avaldustes teavitanud, et loeb lepingud lõppenuks 04.02.2022 tugines ÜT punktidele 13.1, 13.2.1.3 ja 13.2.2. Nimetatud punktid sätestavad, et pangal on õigus leping erakorraliselt ühepoolselt etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, kui klient rikub oluliselt lepingust tulenevat kohustust või kui leiab aset muu sündmus, mis on mõjuvaks põhjuseks panga poolt lepinguga mittejätkamisele. Lepingust tuleneva kohustuse olulise rikkumisega või muu mõjuva põhjusega on tegemist eelkõige, kui panga nõudmisel piisavate ja õigete andmete ning dokumentide esitamine oma isiku, tegevuse (sh tehingud, omandisuhted, lepingupartnerid, majandustegevuse sisu), tegeliku kasusaaja ning raha või muu vara päritolu kohta. Andmed ja dokumendid loetakse piisavaks, kui võimaldavad pangal vastata seadusest tulenevate panga hoolsusmeetmete rakendamisel tekkinud küsimustele ning rakendada nõuetekohaselt seadusest tulenevaid hoolsusmeetmeid. Samuti on olulise rikkumisega tegemist, kui klient ei ole panga nõudmisel esitanud oma isiku, tegevuse (sh tehingud, omandisuhted, lepingupartnerid, majandustegevuse sisu), tegeliku kasusaaja, raha või muu vara päritolu kohta piisavalt andmeid või dokumente.
27.Kohus on seisukohal, et olukorras, kus pank jõudis eelnevalt järeldusele, et lepingulised suhted klientidega kuuluvad lõpetamisele, oli kostjal ÜT punkti 7.1.4.2 kohaselt vastuväidete läbivaatamise ajaks õigus ka kontod blokeerida. Pank peab olema hoolsusmeetmete täitmiseks kindel, et kliendid on esitanud piisavalt dokumente ja andmeid oma majandustegevuse kohta. Seega, kui eelnevalt on pank jõudnud järeldusele, et seda ei ole tehtud, on vajalik kohtu hinnangul ka vastuväiteid põhjalikumalt analüüsida ning kahtluse korral selleks ajaks kontod blokeerida. Tegemist ei olnud kohtu hinnangul hageja poolt viidatud kontode sulgemisega, kuna TT punktist 11.8 nähtub, et suletud kontot uuesti ei avata. Kostja aga võimaldas peale vastuväidete analüüsimist äriühingutel panga klientidena jätkata.
28.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei ole kostja oma kohustusi rikkunud, vaid on lähtunud RahaPTS-s sätestatud kohustustest ja õigusest kontod vajadusel blokeerida. Seega ei ole täidetud kahju hüvitamise esmane eeldus ning kohtul puudub vajadus hinnata muid kahju hüvitamise eeldusi. Kohus peab üksnes vajalikuks märkida, et isegi kui vaidlustajatel kahju tekkis, siis TT punkti 7.1.7 kohaselt ei vastuta pank kahju eest, mis tuleneb konto või teenuse blokeerimisest. Samuti on kohus seisukohal, et krediidiasutused ei pea ette nägema ega eeldama, et seadusest tuleneva kontrolli ja hoolsuskohustuse täitmine toob kaasa kahjunõude.
2-22-4823
29.Käsitamata väited ja tõendid ei ole kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohalt asjakohased.
30.Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. Apellatsioonkaebus
31.Hageja esitas apellatsioonkaebuse ja palub teha asja esimese astme kohtule tagasi saatmata uue otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.
32.Maakohus rikkus põhjendamiskohustust, jättes hageja tõendid ja väited kontode sulgemisest käsitamata ning jättes selgitamata, millistele tõenditele tuginevalt leidis, et toimus kontode blokeerimine. Oluline on, kas leidis aset kontode sulgemine (ja seega kostja poolt lepingute rikkumine) või blokeerimine, mida arvelduslepingute üldtingimused justkui lubaks. Kooskõlas kostja teadetega olid kliendisuhete lõpetamisest alates, s.o 04.02.2022 kell 00.00, kontod internetipangast kadunud. Kui juhatuse liige soovis ühingute nime all kontodele 04.02.2022 hommikul sisse logida, ei saanud ta seda teha, kuna puudusid ühingute profiilid. Kostja sellele vastu ei vaielnud. Seega oli alates 04.02.2022 kostja muutnud kontode kasutamise võimatuks. Selline tagajärg oli kooskõlas TT punktidega 10.3.5 ja 11.4, mille kohaselt lepingu lõpetamisel konto suletakse.
33.Kliendid esitasid vastuväited ajal, kui kontod olid juba suletud (04.02.2022 kell 18.38, reede õhtul pärast tööpäeva lõppu) ja kostja kinnitas kättesaamist 22.02.2022. Igal juhul ei hakatud nendega tegelema enne 07.02.2022 (uue nädala esmaspäeva), mistõttu ei saanud vastuväidete menetlemisega seonduvalt kontode blokeerimist 04.02.2022 toimuda. Kostja ei ole ka väitnud, et ta oleks blokeerimisest kliente teavitanud. Kontod olid kadunud 04.02.2022 kuni 02.03.2022.
34.Maakohus leidis ekslikult, et vastuväidete läbivaatamisel tegeles kostja tavapärase seadusest tuleneva hoolsuskohustuse täitmisel tehtava dokumentide kontrolliga, mille kestel on pangal õigus kontod blokeerida. Selleks ajaks, kui kostja hakkas vaidlustusi menetlema, olid kontod juba suletud ja rikkumine oli juba toime pandud. Hageja jaoks ei olnud vahet, kas kontod olid vaidlustuste läbivaatamise ajal suletud või blokeeritud, kuna tagajärg on sama – klient ei saanud tehinguid teha. Vaidlustuste läbivaatamine ei ole ÜT punkti 7.1.4.2 kohane kliendisuhte kestel rakendatav dokumentide läbivaatamine. Vaidlustuste esitamise ajaks olid kliendisuhted ja arvelduslepingud lõpetatud. Punkti 7.1.4.2 kohane kontroll pidi olema eelnevalt läbi viidud ja see viiski kliendisuhete lõpetamiseni. Vaidlustustes ei esitatud uusi sisulisi dokumente.
35.Maakohus sisustas ebaõigesti TT punkti 11.8, leides, et see välistab kontode sulgemise, kuna suletud kontot uuesti ei avata. Pooled menetluses sellele ei tuginenud. Kostja ei väitnud ega tõendanud, et tehniliselt ei saa suletud kontot uuesti avada. Vastava TT punkti mõtteks ei ole reguleerida olukordi, kus konto sulgemine on toimunud ebaõigesti, vaid juhtumeid, kus konto on korrektselt suletud ning hiljem soovitakse sama kontot uuesti avada.
36.Maakohus on sisuliselt vabastanud kostja blokeerimise väitega seonduvast tõendamiskoormisest. Hageja tõendas, et kostja lõpetas ühepoolselt kliendisuhted. Kostja ei esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et blokeerimine võis aset leida. Kostja üksnes väitis, et blokeerimine toimus. Ainult kostja omab kogu tehnilist andmestikku, mida kontodega tehti.
2-22-4823 Olukorras, kus kostja ei ole enda väidet tõendanud, on arusaamatu, et blokeerimine on tõendatud ja sulgemine tõendamata.
37.Nõue kuuluks rahuldamisele ka olukorras, kus kontosid ei oleks veel suletud, kuid sulgemisest kui kindlalt saabuvast tagajärjest oli teatatud. Nõue põhineb sellel, et kliendid olid sunnitud kaasama õigusabi selleks, et vältida lepingute ülesütlemise tagajärje (kontode alatise sulgemise) saabumist. Vajalik oli reageerida õigusnõustajat kasutades ja kõiki argumente koheselt esitades, kuna varasem suhtlus pangaga oli näidanud, et juhatuse liikme selgitusi ei aktsepteeritud. Riigikohus on korduvalt (nt otsuses nr 3-2-1-138-10, punktis 29) leidnud, et kohtueelses menetluses on õiguste kaitseks üldjuhul professionaalse õigusabi kasutamine mõistlik ning sellega kaasnevad kulud tuleb hüvitada. Antud juhul tagas kohtueelses menetluses õigusabi kasutamine, et kostja taganes tahteavaldustest ja suurem kahju jäi saabumata.
38.Maakohus leidis ebaõigesti, et hagetav kahju ei olnud kostjale rikkumise tagajärjena ettenähtav. Kahjunõue esitati tulenevalt sellest, et kostja ütles arvelduslepingud põhjendamatult üles, mitte tulenevalt sellest, et kostja nõudis kliendisuhte raames hoolsusmeetmete täitmiseks infot. Vastustaja seisukoht
39.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
40.Ringkonnakohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus rikkus asja lahendades oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme, mis tõi kaasa ebaõige otsuse tegemise. Ringkonnakohus tühistab maakohtu lahendi ja teeb ise uue otsuse, millega rahuldab hagi täies ulatuses ning jaotab menetluskulud mõlemas kohtuastmes (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2, § 173 lõige 1). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
41.TsMS § 652 lõike 1 punkti 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus on läbiviinud nõuetekohase eelmenetluse ja arutanud pooltega piisavas mahus nii tõendamiskoormust kui õiguse kohaldamisega seonduvat.
42.Eeltoodust tulenevalt võtab ringkonnakohus asja lahendamisel aluseks järgmised elulised asjaolud, millised maakohus tuvastas ja mille osas pooltel vaidlus puudub: äriühingud said 20.01.2022 kätte kostja teated (tl 16–25) arvelduslepingute ühepoolsest ülesütlemisest arvelduslepingu TT punkti 10.3.4 ning ÜT punktide 13.1, 13.2.1.3 ja 13.2.2 alusel, mille kohaselt luges pank lepingud lõppenuks 04. veebruarist 2022; teadetes selgitati mh, et hoolimata panga korduvatest päringutest (viimati jaanuaris 2022) ei ole saadud vajalikus mahus nõutavaid andmeid ega dokumente, millega pank peab tutvuma seadusest tuleneva hoolduskohustuse täitmiseks ja ka 17.01.2022 pöördumine nõutud andmeid ega dokumente ei sisaldanud; jaanuari 2022 päringu all peeti silmas kliendihalduri 03.01.2022 e-kirja kõigi
2-22-4823 äriühingute juhatuse liikmele (tl 15); ülesütlemisteadetes teatas pank mh, et lepingute lõppemise momendist lõppevad ka kõik muud lepingud, mis on kontoga seotud, ning palus kanda kontodel olev raha üle muu Euroopa Liidus asuva panga kontole; alates 04.02.2022 ei olnud klientidel juurdepääsu kontodele läbi internetipanga; 04.02.2022 esitas vandeadvokaadist lepinguline esindaja pangale iga kliendi nimel vastuväite (tl 27–50), millised pank 02.03.2022 rahuldas ja luges 20.01.2022 teated tühisteks (tl 51); 04.02.2022 kuni 02.03.2022 kostja äriühingutele arvelduslepingutega seotud teenuseid ei osutanud; 04.02.2022 vastuväidetega ei esitanud kliendid pangale mistahes uusi andmeid, dokumente vmt.
43.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses kostja tegevuse õigusliku kvalifikatsiooni üle. Ringkonnakohus nõustub, et hageja nõue tuleb kvalifitseerida makseteenuse lepingute (VÕS § 709 lõige 1) rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudeks, mis saab kuuluda rahuldamisele juhul, kui tõendatuks osutuvad kõik seadusest tulenevad eeldused: kostja on lepingut rikkunud ja vastutab rikkumise eest (VÕS § 115 lõige 1); hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lõige 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lõige 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lõige 3); lepingurikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lõige 4).
44.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus tuvastas ebaõigesti, et kahjuhüvise nõude rahuldamiseks vajalikud eeldused on praeguses asjas täitmata põhjusel, et kostja ei rikkunud nõude aluseks olevaid arvelduslepinguid sellega, et ei osutanud ajavahemikul 04.02.2022 kuni 02.03.2022 hagejale ja temale nõude loovutanud äriühingutele lepingutejärgseid teenuseid. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Hageja esitas lepingurikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude, heites kostjale ette järgmiste lepingute rikkumist: hagejaga sõlmitud lepingu arvelduskonto nr EE494204278602338908 pidamiseks, Skyway Capital Arendus OÜ-ga sõlmitud lepingu arvelduskonto nr EE484204278609844107 pidamiseks, Indefinite Assets OÜ-ga sõlmitud lepingu arvelduskonto nr EE024204278605707206 pidamiseks, Asset House OÜ-ga sõlmitud lepingu arvelduskonto nr EE704204278611467006 pidamiseks ja Asset House TF OÜ-ga sõlmitud lepingu arvelduskonto nr EE914204278611467404 pidamiseks. Mõlemad lepingupooled on seisukohal, et kõigi lepingute osaks olid saanud panga ÜT ja arvelduslepingu TT. ÜT arvelduslepingu lahutamatuks lisaks olemist käsitab ka TT punkt 1.5. Kolleegium märgib, et tegemist on VÕS § 35 mõttes tüüptingimustega, mille lepingute osaks saamise VÕS § 37 lõigete 1 ja 3 mõttes osas kahtlusi ei ole. Hageja heidab kostjale ette arvelduslepingute ebaseaduslikku ühepoolset lõpetamist alates 04.02.2022, millega kaasnes kontode kasutamise võimatus perioodil 04.02.2022 kuni 02.03.2022. Maakohus selgitas õigesti, et arvelduskonto lepingutest tulenes kostjale kui MERAS-i kohasele makseteenuse pakkujale kohustus teha hageja (ja vastavalt teiste äriühingute) kui maksja korraldusel MERAS-is nimetatud maksetehinguid (arvelduslepingute alusel avatud arvelduskontodel maksetoiminguid, sularahatoiminguid, raha hoiustamist jmt). Praeguses asjas ei ole vaidlust, et kostja vastavat kohustust hageja viidatud perioodil ei täitnud. Maakohus asus seisukohale, et kuigi kliendid ei saanud kontosid kasutada, ei olnud põhjuseks kostjapoolne lepingurikkumine, vaid kostja õigus keelduda ajutiselt lepingute täitmisest tulenes ÜT punktidest 7.1.4.2 ja 7.1.5. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu ja leiab, et vaidlustatud otsuses rikkus maakohus TsMS § 442 lõikest 8 tulenevat otsuse põhjendamise kohustust, mis viis ebaõige lahendi tegemiseni. Maakohus jättis arvestamata, et kostja oli 20.01.2022 teadete kohaselt alates 04.02.2022 arvelduslepingud ja nendega koos kõik muud lepingud, mis
2-22-4823 kontodega seotud olid, lõpetanud erakorralise ülesütlemise tagajärjel. Kostja 20.01.2022 tahteavalduste tõlgendamise üle pooltel vaidlust ei ole – nii kostja tahteavalduste tegijana kui kliendid nende saajatena mõistsid kostja tahet üheselt, s.t lepingulised suhted lõpetatakse ühepoolselt alates 04.02.2022. Konto sulgemine lepingute lõpetamise tagajärjena nähtub TT punktist 11.4 ja on kooskõlas VÕS § 186 punktiga 6, mille kohaselt lõpeb võlasuhe mh lepingu ülesütlemisega. ÜT punkti 7.1.1 kohaselt on blokeerimine tegevus, mille tulemusena on kliendi või panga algatusel peatatud kliendi õigus teha kõiki või osa tehinguid või muid toiminguid. ÜT punkti 7.1.5 põhjal tühistab pank konto või teenuse blokeeringu, mille ta ise on algatanud siis, kui selle aluseks olnud asjaolu on kõrvaldatud; tähtajalisena seatud blokeeringu tühistab pank tähtaja saabumisel või pikendab tähtaega vastavalt vajadusele. Seega on konto blokeeringu näol tegemist lepingulise suhte kehtivuse ajal selle osalise peatamisega, peale mida suhted jätkuvad täies mahus. Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium hagejaga, et kostja ei saa õigustada kontodega seotud teenuste mitteosutamist nende ajutise blokeerimisega RahaPTS-s sätestatud reeglite täitmise ajaks, sest sellesisulist tahet kostja tegevusest (03.01.2022 e-kiri C-le (tl 15), 20.01.2022 teated ülesütlemise kohta (tl 16-25), kostja 02.03.2022 vastus 04.02.2022 vastuväidetele (tl 51)) järeldada ei saa. Kuna kostja asus ise 02.03.2022 seisukohale, et tema 20.01.2022 tahteavaldustel ei olnud õiguslikku alust ning taastas pooltevaheliste arvelduskonto lepingute täitmise, ei ole praeguses vaidluses asjakohane tuvastada, kas ja kui, siis millises ulatuses, ei olnud hageja (ja teised äriühingud) andnud kostjale neilt nõutud infot. Kuna lepingu erakorraline ülesütlemine ei olnud kehtiv, on kostja rikkunud pooltevahelisi lepinguid ja esimene eeldus VÕS § 115 lõike 1 alusel kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks on täidetud. Kolleegium märgib, et Skyway Capital Arendus OÜ-ga lepingu lõpetamine ei olnud lisaks eelnevale põhjendatud ka seetõttu, et sellelt kliendilt 03.01.2022 e-kirjaga täiendavat infot ei soovitudki ega antud ka tähtaega info esitamiseks (VÕS § 114). Asjaolu, et kostjal on õigus kehtestada klientidele teenuste kasutamisel ajutisi või alalisi piiranguid või viivitada kliendi poolt või kliendi kasuks esitatud korralduste täitmisega ÜT punkti 12.3.7 alusel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil, ei oma praeguse vaidluse lahendamisel samuti tähtsust, sest ka neid abinõusid saab kostja kasutada kehtiva lepingusuhte ajal, kuid praeguses vaidluses lõpetas kostja lepingulise suhte ja sulges kontod. Kolleegium nõustub hagejaga ka selles, et asjaolu, et lepingutingimused ei näe ette juba suletud konto taasavamist muul juhul kui blokeerimise korral, ei anna alust tõlgendada konkreetset elulist olukorda kostjale sobivaks blokeerimiseks. Kolleegium märgib, et ei alahinda kuidagi makseteenuse osutajale RahaPTSst ja muudest õigusaktidest tulenevaid kohustusi seonduvalt rahapesu jmt tõkestamise vajadusega, kuid nende reeglite täitmine peab toimuma seaduslikult ega saa anda õigustust lepingurikkumiseks. Makseteenuse lepingust tulenevad kohustused kuuluvad sarnaselt muudest lepingutest tulenevatele kohustustele täitmisele vastavalt lepingule (VÕS § 76 lõige 1).
45.Järgnevalt tuvastab ringkonnakohus maakohtu poolt tuvastamata jäänud muud kahjuhüvitise nõude rahuldamise eeldused. Praeguses asjas ei ole kostja toonud kohtu ette asjaolusid, millest nähtuvalt oleks rikkumine olnud VÕS § 103 mõttes vabandatav. Viidatud sätte lõike 1 teise lause kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kuna tegemist ei olnud ÜT mõistes kontode blokeerimisega, ei ole asjakohane kostja vastuväide, et ta ei vastuta kontode blokeerimisega tekitatud kahju eest vastavalt ÜT punktile 7.1.7. ÜT punktid 2.4.7 ja 6.9 ei vabasta samuti kostjat vastutusest, kuna hageja poolt kahjuna nõutavad kulud ei tekkinud dokumentide panga nõuetele vastavusse viimisega ega täiendava info ja /või dokumentide esitamisega olukorras, kus pank oleks kahelnud kliendi antud korralduse
2-22-4823 õiguspärasuses. Praegusel juhul oli kvalifitseeritud õigusabi kasutatud põhjusel, et pank oli lõpetanud lepingud ühepoolselt seadusliku aluseta. Kuna kostja ei tõendanud, et ülesütlemine oli põhjustatud klientide lepingurikkumisest või nendest tulenevast asjaolust või sündmusest, mille toimumise riisikot nad kannavad, ei kohaldu ka VÕS § 101 lõige 3. Praegusel juhul puudub vaidlus, et kuigi 03.01.2022 oli nõutud täiendavat infot, siis 02.03.2022 tunnistas pank enda tahteavaldused, mille aluseks oli väidetavalt vajalikus mahus andmete ja dokumentide esitamata jätmine, tühiseks olukorras, kus mistahes täiendavat infot ega dokumente talle peale 17.01.2022 kontakteerumist ei olnud antud. 02.03.2022 möönis kostja, et esitatud info põhjal saab lugeda hoolsuskohustuse täidetuks. Seega vastutab kostja rikkumise eest. Kolleegium märgib, et isegi kui kostja tüüptingimustes oleks mh kehtestatud vabastus pangapoolse lepingurikkumise korral, oleks eelduslikult tegemist tühise tüüptingimusega VÕS § 42 lõike 1 ja § 44 alusel.
46.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja poolt esiletoodud kahju (04.02.2022 vastuväidete koostamiseks sõlmitud õigusabilepingu alusel makstud tasu vandeadvokaadi teenuse eest) ei ole põhjuslikus seoses kostja rikkumisega. Hageja on tõendanud, et äriühingud, kellele kostja saatis 20.01.2022 tahteavaldused arvelduslepingute erakorraliseks ülesütlemiseks, otsustasid järgmisel päeval ühiselt kasutada kvalifitseeritud õigusabi (sõlmida leping advokaadibürooga), et lepingute ühepoolne lõpetamine vaidlustada (kokkulepe tl 26). Seega kui kostja ei oleks 20.01.2022 tahteavaldusi klientidele saatnud, ei oleks neil olnud vajadust konkreetses mahus teenuse saamiseks lepingut advokaadibürooga sõlmida ega selle eest tasu maksta.
47.Ka ei nõustu kolleegium kostja seisukohaga, et ta ei pidanud sellise kahju tekkimist ette nägema. Praegusel juhul rikkus kostja kohustust täita endale arvelduslepingutega võetud kohustusi ja lõpetas lepingud selleks seaduslikku alust omamata. Sellises olukorras pidi kostja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik ette nägema vastutust teise lepingupoole ees, sh seda, et võib tekkida kohustus hüvitada lepingute ebaseadusliku lõpetamise vaidlustamiseks kasutatud kvalifitseeritud õigusabi maksumus, kui teine poolt kasutab seda selleks, et vaidlustada kohtueelselt tahteavalduste kehtivus ja saavutada seeläbi kohtumenetluseta lepingulise suhte jätkumine.
48.Hageja tõendas 21.01.2022 kokkuleppega, 04.02.2022 vastuväidetega, 10.03.2022 kahju hüvitamise nõudega (tl 54-56) ja 31.01.2022 arvega koos sellele lisatud spetsifikatsiooniga (tl 60), et hageja on kohustatud tasuma vastuväidete koostamise ja sellega seotud toimingute eest (kokku tööd 34 tundi 40 minutit; tunnitasu 115 eurot, mille lisandus käibemaks) koos käibemaksuga 4784 eurot. Tegemist on hageja otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lõike 3 mõttes. Nimetatud sätte kohaselt hõlmab otsene varaline kahju mh mõistlikke kulusid kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks. Riigikohus on selgitanud, et otsese varalise kahju tähenduses on käsitatavad ka lepingu rikkumise tõttu kantud kohtueelsed mõistlikus suuruses õigusabikulud, kui täidetud on kahju hüvitamise eeldused (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2021 otsus nr 2-18-13432, punkt 24). Kolleegium on seisukohal, et praeguses asjas on hagetav kahju mõistlikus ja vajalikus suuruses, arvestades vastuväidete tegemiseks vajalikku vandeadvokaadi töö mahtu. Vandeadvokaadi töö tulemusena koostatud ja kostjale edastatud dokumendid on küll nelja äriühingu osas sisult osaliselt kattuvad, kuid samas on nendest nähtav, et advokaat on vastuväidete koostamiseks pidanud tutvuma kõigi äriühingute ja panga kirjavahetusega, et veenduda, mida, millises ulatuses ja millal oli neilt nõutud, mida oli pangale varasemalt esitatud jne, et võtta seisukoht, kas lepingute lõpetamine oli õiguspärane. Seega suurendas advokaadi töö mahtu asjaolu, et kostja otsustas lepingud lõpetada kokku viie äriühinguga. Samuti pidi vandeadvokaat tegema
2-22-4823 seejuures endale selgeks pooltevaheliste lepingute tingimused, samuti oli asjakohane kohtupraktikaga tutvumine. Vandeadvokaadi tunnitasu 115 eurot (käibemaksuta) on kohtule teadaoleva sarnase teenuse turuhinnaga võrreldes pigem madalam kui ebamõistlikult kõrge. Ka ei väitnud kostja ega tõendanud, et sama teenuse oleksid tema kliendid võinud saada 2022. a kevadel Tallinnas oluliselt madalama tasu eest. Kahju suuruse arvestamisel on hageja võtta arvesse, et osad klientidest olid käibemaksukohuslased, osad mitte.
49.Kostja esitas maakohtus alternatiivse taotluse kahjuhüvitise vähendamiseks, arvestades asjaolu, et kõik vastuväited on sisult analoogsed ja nende kirjutamine ei nõua erialaseid eriteadmisi, piisab oskusest mõtteid väljendada ja teemaarendused filosoofiliselt kirja panna. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. VÕS § 139 lõigete 1 ja 2 kohaselt on kohtul alus kahju vähendada tulenevalt kahjustatud isiku osast kahju tekkimisel, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, samuti juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. VÕS § 140 lõike 1 kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui täies ulatuses hüvitamine oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu; seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda. Praeguses asjas oli poolte vahel tekkinud oluline õiguslik vaidlus selle üle, kas kostjal oli alus lepingud ennetähtaegselt üles öelda või mitte. Tegemist oli selgelt õigusliku vaidlusega, mitte filosoofilise kirjavahetusega. Kostja on ise maakohtumenetluses möönnud, et poolte esindajatel (panga töötajana kliendihaldur vs äriühingute juhatuse liige C) olid tekkinud lepingute täitmise käigus suhtlemisraskused (03.05.2022 vastus hagiavaldusele tl 78–81). Seega kui klientide esindaja oli saanud aru, et tema senine suhtlemine oli viinud lepingute lõpetamise tahteavalduste saamiseni, oli kohtu arvates mõistlik ja äriseadustiku (ÄS) § 315 lõikes 1 sätestatud osaühingu juhatuse liikmele omase korraliku ettevõtja hoolsusega kooskõlas kasutada kvalifitseeritud õigusabi äriühingute õiguste kaitsmiseks. Sellises olukorras ei saa ka asuda seisukohal, et kahjuhüvitise väljamõistmine oleks kostjalt kui pangalt äärmiselt ebaõiglane või mõistlikult vastuvõetamatu.
50.Viivise nõue kuulub rahuldamisele VÕS § 113 lõike 1 teise lause ja lõike 2 ning TsMS § 367 alusel. Nõude kahju hüvitamiseks esitas hageja kostjale 10.03.2022, paludes tasuda hiljemalt 18.03.2022 (tl 54–56). Ringkonnakohus arvestas viivisekalkulaatori abil välja 19.03.2022 sissenõutavaks muutunud viivise kohtuotsuse kuupäeva seisuga (www.viivisekalkulaator.ee). Kostja ei esitanud seonduvalt kõrvalnõudega alternatiivseid vastuväiteid. Menetluskulude jaotus
51.Hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse rahuldamisel jäävad menetluskulud mõlemas kohtuastmes TsMS § 162 lõike 1 alusel kostja kanda.
52.Kuna maakohus ei määranud hagejale hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks, ei tee seda TsMS § 174 lõike 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab
2-22-4823 kindlaks asja lahendanud maakohus pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
53.TsMS § 178 lõike 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.