Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja 21. aprill 2023, Tallinn koht Kohtuasja number
2-21-141024
Kohtuasi
SIA Euro-SIB hagi OÜ Poenikss vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27. veebruari 2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
SIA Euro-SIB määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Hageja SIA Euro-SIB (välisriigi registrikood 40103736869), esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja Erki Casar Kostja OÜ Poenikss (registrikood 14652676), lepinguline esindaja Valdis Härmsalu Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja juurde SIA Euro-SIB 18. aprillil 2023 esitatud tõendid (rahvusvahelise kaubaveosaateleht nr 000000972021 ja arve nr 9-2021) ning nende 19. aprillil 2023 esitatud tõlked.
2.Tühistada Harju Maakohtu 27. veebruari 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-141024 ja saata asi samale maakohtule menetluse jätkamiseks.
3.SIA Euro-SIB määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
Harju Maakohus menetles SIA Euro-SIB (hageja) 3. jaanuaril 2022 esitatud (täpsustatud
1.veebruaril 2022) hagi OÜ Poenikss (kostja) vastu, milles hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 32 234,40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2980,35 eurot ja viivise 0,05% päevas alates 29. detsembrist 2021 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid pooled 2021. a aprillis naftabituumeni ostumüügilepingu nr 1EURO-EE (leping). Kostja on jätnud tasumata talle lepingu alusel müüdud kauba eest. Hageja leiab, et asi allub Eesti kohtule. Lepingu p 10.1 kohaselt lahendatakse lepingu täitmisega seotud vaidlused ja lahkhelid läbirääkimiste teel. Kui läbirääkimised luhtuvad, lahendatakse vaidlus vastavuses Läti Vabariigi kehtiva seadusandlusega. Muid kohtualluvuse kokkuleppeid lepingust ei nähtu. Seejuures on kostja Eesti Vabariigis registreeritud ja asutatud ettevõte, mille põhikirja p 1.2 kohaselt on ettevõtte asukohaks Tallinn, Harjumaa. Kostja on Eesti Vabariigis
registreeritud käibemaksukohustuslane, kes tasub ja deklareerib makse Eesti Vabariigis. Kostjale esitatud rahvusvahelise kaubaveosaatelehel (CMR) kui ka arvetel on märgitud kostja asukohaks Rävala pst 8, Tallinn ning selles osas ei ole kostja vastuväidet esitanud. Kostja on määranud kontaktisikuks IK, kelle kontaktandmed on Rävala pst 8, Tallinn, XXX. Ka lepingus on kostja asukohaks märgitud Rävala pst 8, Tallinn, Harju maakond. Hageja on seisukohal, et praegusel juhul tuleb kohtualluvuse määramisel lähtuda kostja põhikirjajärgsest asukohast. Juhatuse asukoht võib olla korraga mitmes riigis.
2.Kostja taotles 28. veebruari 2022. a vastuses hagiavaldusele hagi läbivaatamata jätmist, kuivõrd asi ei allu Eesti kohtule. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja põhikirjajärgne asukoht on Eesti Vabariigis, kuid juhatuse asukoht ja ka kostja peamine äritegevuse koht on Läti Vabariigis. Lepingu järgi tarnis hageja kauba Läti Vabariiki. Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) 12. detsembri 2012 määruse nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrus) art 5 p 1 järgi saab isikuid, kelle elukoht (või asukoht) on Euroopa Liidu liikmesriigis, hageda teises liikmesriigis üksnes määruses sätestatud korras. Võimalus hageda isikut teise liikmesriigi kohtus on ette nähtud Brüsseli I määruse (uuesti sõnastatud) art-s 7. Kostja leiab, et Brüsseli I määruse (uuesti sõnastatud) art 7 p 1 alap b järgi allub praegusel juhul asi Läti Vabariigi kohtule, sest lepingule kohaldub Läti Vabariigi õigus, kaup anti üle Läti Vabariigis ning kostja juhatuse asukoht ja peamine äritegevuse asukoht on Läti Vabariigis. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 27. veebruari 2023 määrusega (vaidlustatud määrus) hageja hagi läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt on õige hageja seisukoht, et lepingu p 10.1 sätestab üksnes materiaalõiguse kohaldamise ning seega ei ole antud lepingupunktis pooled sõlminud kohtualluvuse kokkulepet tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 71 tähenduses. Maakohus tuvastas, et kostja tegevus on seotud valdavalt Läti Vabariigiga, mida kinnitab äriregistrikaart. Selles sisalduvate andmete kohaselt on kostja aadressiks Jurmala, Cirulu 88, LV2011, Läti Vabariik ning kostja kontakttelefonideks on Läti Vabariigi suunakoodiga numbrid (+371(...)), samuti on juhatuse liikme AA elukohaks rahvastikuregistri järgi Läti Vabariik. Lepingu järgi tarnis hageja kaupa Läti Vabariiki. Maakohus asus seisukohale, et kostja Brüsseli I määruse (uuesti sõnastatud) art 4 p 1 alaliseks asukohaks on art 63 lg 1 p-de b ja c alusel Läti Vabariik. Seejuures võib Brüsseli I määruse (uuesti sõnastatud) artikli 7 p 1 alap b kohaselt hagi esitada lepinguid puudutavates asjades selle paiga kohtusse, kus kaubad üle anti. Määruskaebused ja menetluse edasine käik
4.Hageja esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohus arvestanud hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlustega vaid osaliselt. Maakohtul tulnuks arvestada, et kostja põhikirjajärgne asukoht on Eesti Vabariik. Äriühingul võib olla mitu juhatuse liiget, kellel ei pea olema alalist elukohta, samuti võib äriühingul olla kontoriruume erinevates riikides. Kui eeltoodud asjaolusid kohtualluvuse määramisel arvestada, siis oleks äärmiselt keeruline kohaldada Brüsseli I määruse (uuesti sõnastatud) art 63 p 1 alap b ja/või c. Tõendamata on kostja väide, et kaup tarniti Läti Vabariiki. Hageja tarnis kauba Eesti Vabariiki. See, kuhu kaup edasi viidi, ei ole praegusel juhul oluline. Ka ei ole kostja tõendanud, et kostja juhatuse asukoht on Läti Vabariigis. Maakohus ei ole arvestanud, et arvetel, lepingus ja CMR-
2 (4)
des on kostja märkinud oma juriidiliseks aadressiks Eesti Vabariigi. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et kohtualluvuse määramisel tuleb lähtuda kostja põhikirjajärgsest asukohast.
5.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu.
6.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata tagasi samale maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
8.Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et praegusel juhul saab hageja Brüsseli I määruse (uuesti sõnastatud) art 63 p 1 alap a alusel esitada kostja vastu hagi Eesti kohtusse, sest kostja põhikirjajärgne asukoht on Eesti Vabariigis.
9.Brüsseli I määruse (uuesti sõnastatud) art 63 p 1 kohaselt on määruse kohaldamisel äriühingu või muu juriidilise isiku või füüsiliste või juriidiliste isikute ühenduse alaline asukoht seal, kus: a) on tema põhikirjajärgne asukoht; b) juhatuse asukoht või; c) peamine äritegevuse koht. Viidatud artiklis defineeritakse juriidilise isiku asukoha mõiste Brüsseli I määruse (uuesti sõnastatud) tähenduses. Kui tegemist ei ole erandliku kohtualluvusega, siis määratakse juriidilise isiku alaline asukoht kindlaks vastavalt viidatud artiklis toodud kriteeriumitele. Kui vähemalt üks kriteeriumidest – äriühingu põhikirjajärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamise äritegevuse asukoht – asub liikmesriigis, saab äriühingu vastu hagi esitada selle liikmesriigi kohtusse ning vastava liikmesriigi kohus on pädev asja lahendama (Brussels Ibis Regulation – Commentary. U. Magnus jt. Otto Schmidt KG, Verlag (2016), lk-d 993–994). Asja materjalidest nähtuvalt on kostja põhikirjajärgne asukoht Eesti Vabariigis (põhikirja p 1.2, dtl 128). Seega saab hageja tulenevalt Brüsseli I määruse (uuesti sõnastatud) art 63 p 1 alap-st a esitada kostja vastu hagi Eesti kohtusse. Eeltoodut arvestades jättis maakohus hagi TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel põhjendamatult läbi vaatamata, sest Eesti kohus on pädev asja lahendama.
10.Ringkonnakohus märgib, et kostja vastu Eesti kohtusse hagi esitamise kohtualluvus ei saa tuleneda Brüsseli I määruse (uuesti sõnastatud) art 7 p 1 alap b teisest taandest. Hageja väidab määruskaebuses, et tema tarnis kauba Eesti Vabariiki ning kuhu see edasi transporditi, ei ole oluline. Kostja seevastu on seisukohal, et kaup anti üle Läti Vabariigis. Maakohus asus seisukohale, et lepingu järgi tarniti kaup Läti Vabariiki. Ringkonnakohtu hinnangul ei selgitanud maakohus kauba üleandmise osas välja kõiki asjaolusid. Vaatamata sellele rikkumisele nõustub ringkonnakohus maakohtu lõppjäreldusega, kuid täiendab selles osas maakohtu määruse põhjendusi.
10.1.Hageja esitas 18. aprilli 2023. a seisukohaga uute dokumentaalsete tõenditena rahvusvahelise kaubaveosaatelehe (CMR) nr 000000972021 ja arve nr 9-2021 ning 19. aprillil 2023 nende tõlked. Arvestades asja sisu, on esitatud tõendid asjassepuutuvad ja need tuleb võtta asja juurde (TsMS § 238 lg 1).
10.2.Brüsseli I määruse (uuesti sõnastatud) art 7 sätestab, et isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi teises liikmesriigis: 1) a) lepinguid puudutavates asjades selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus; b) kui ei ole kokku lepitud teisiti, käsitatakse käesoleva sätte kohaldamisel asjaomase kohustuse täitmise kohana: - müügi puhul kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaselt kaubad üle anti või kus need oleks tulnud üle anda, - teenuste osutamise puhul kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaselt teenuseid osutati või kus neid oleks tulnud osutada; c) kui alapunkt b ei kohaldu, kohaldatakse alapunkti a. Kolleegiumi hinnangul saab esitatud tõendite pinnalt teha järelduse, et kaup tarniti Läti Vabariiki. Lepingu p 5.3 kohaselt toimub müüja poolt kauba üleandmine ja selle ostja poolt vastuvõtmine rahvusvahelise 3 (4)
kaubaveosaatelehe (CMR) alusel, mille väljastab müüja. Hageja esitatud CMR-st nr 0000009/2021 nähtuvalt oli kauba mahalaadimise koht Läti Vabariik (LV-1005 Riia, Bukulti tn. 3). Ka arve nr 9-2021 järgi oli kauba lõppkoht Läti Vabariik. Hageja ei ole kohtualluvuse kindlakstegemise staadiumis tõendanud, et kaup anti tegelikkuses üle Eesti Vabariigis.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et pooled ei ole kohtualluvuse kokkulepet sõlminud. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et poolte vahel on sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe, mis vastaks ühele Brüsseli I määruse (uuesti sõnastatud) art 25 p 1 alap-des a–c sätestatud tingimusele (kokkulepe on sõlmitud kirjalikult või suuliselt kirjaliku kinnitusega; vormis, mis vastab poolte vahel väljakujunenud tavale; rahvusvahelise kaubanduse puhul vormis, mis vastab kaubandustavale, millest pooled olid või pidid olema teadlikud ning mis on asjaomase kaubanduse valdkonnas laialt tuntud ning mida selles valdkonnas tegutsevad asjakohast liiki lepingute pooled regulaarselt kasutavad).
12.Kuna maakohtu määrus tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule menetluse jätkamiseks, jääb menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 kohaselt maakohtu otsustada.
13.Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja tühistab vaidlustatud määruse, siis ei ole ringkonnakohtu määrus TsMS § 427 alusel edasikaevatav, sest hagi läbivaatamise vaidlustamise võimalust määruskaebe korras TsMS ette ei näe. (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.