Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUSED (dtl 2jj) MOBIRE EESTI AS (endise ärinimega Rentest AS) rentis vastavalt rendilepingutele nr 15669 (04.12.2018) ja 18144 (17.09.2019) (lisa 1) xxx OÜ – le (reg. nr. xxx) sõidukeid xxx ja xx (lepingute punkt B). Hageja andis sõidukid vastavalt lepingutele xxx OÜ kasutusse ja xxx OÜ kohustus tasuma hagejale sõidukite kasutamise eest lepingujärgseid makseid vastavalt lepingute lahutamatuks osaks olevale maksegraafikule (lepingute punkt E). xxx OÜ ei ole oma lepingulisi kohustusi hageja ees täitnud, mistõttu oli hagejal õigus lepingud ennetähtaegselt üles öelda vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 8.2 ja VÕS §-le 101 lg 1 p 4 (lisa 2). Hageja ja kostja sõlmisid rendilepingute nr 15669 (04.12.2018) ja 18144 (17.09.2019) tagamiseks käenduslepingud nr 15669 (04.12.2018) ja nr 18144 (17.09.2019) (lisa 1 digitaalselt allkirjastatud käenduslepingud), millega kostja kohustus hageja ees solidaarselt koos xxx OÜ-ga vastutama lepingutest nr 15669 (04.12.2018) ja nr 18144 (17.09.2019) tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. (käenduslepingute punkt 1). Vastavalt käenduslepingu nr 15669 punktile 2 on käendaja ehk kostja vastutuse maksimumsummaks 15700 eurot ja käenduslepingu nr 18144 punktile 2 on käendaja ehk kostja vastutuse maksimumsummaks 30 780 eurot. Kuna xxx OÜ-le (registri number xxx) on mittetegutsev ametlikult likvideerimisel olev ettevõte, nõuab hageja kohustuste täitmist ainult kostjalt kui käendajalt lepingust nr 15669 (04.12.2018) ja 18144 (17.09.2019) tulenevate nõuete katteks. Põhivõlgniku võlg on järgmine: Arve Maksetähtaeg 2205945 26.05.2022 2207438 26.06.2022 2208927 26.07.2022 2208928 15.07.2022 2210046 05.08.2022 2210047 05.08.2022 Kokku: 3980,07 eurot

Tasumata 1100,00 1044,24 1044,24 71,59 360,00 360,00

Hageja ja xxx OÜ on rendilepingute üldtingimuste punktis 5.9 kokku leppinud viivise määras õigeaegselt tasumata summalt 0,15 % iga viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viiviseid hagi esitamise seisuga 09.09.2022 summas 400,71 eurot alljärgneva arvutuse kohaselt: Arve Algus Lõpp Hilinenud päevi % Võlg Viivis 2205945 27.05.2022 09.09.2022 105 0,15% 1100,00 173,25 2207438 27.06.2022 09.09.2022 74 0,15% 1044,24 115,91

2208927 27.07.2022 09.09.2022 2208928 16.07.2022 09.09.2022 2210046 06.08.2022 09.09.2022 2210047 06.08.2022 09.09.2022 Võlg kokku: 3980,07 eurot Viivis kokku: 400,71 eurot.

0,15% 0,15% 0,15% 0,15%

1044,24 71,59 360,00 360,00

68,92 5,91 18,36 18,36

Samuti nõuab hageja vastavalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ja eeltoodu alusel kostjalt tasumata põhivõla summalt (3980,07 eurot) viivise tasumist alates 10.09.2022 iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni lepingulise viivise määraga 0,15 % päevas. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlga 3980,07 eurot, viivist 400,71 eurot ja edaspidi protsendina põhinõudelt (3980,07 eurot) alates 10.09.202 kuni põhinõude täitmiseni 015% päevas. Menetluskulud palub jätta kostjate kanda. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega (13.12.22, dtl 78). Kostja oli 100% xx osanik, mille arvelt on kostja tasunud hageja poolt xxx OÜ-le esitatud arveid (kostjale endale kuuluva teise ettevõte alt). Kostja enda poolt esitatud pangakonto väljavõttest on näha, et tasutud on viimase maksena arvet nr 2205945 summas 600 eurot, mis on hagi aluseks olevate arvete jääksummas näha, ja ülejäänud xxx – le esitatud arved on täies mahus tasumata. Muud väited on alusetud, tõendamata.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja palus jätta hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda (24.10.22, dlt 71). Põhivõlgniku xxx suhtes on olnud üle aasta likvideerimisprotsess ja tema eest on tasunud makseid kolmandad isikud. Seega on kohustus lõppenud ja vastavalt VÕS §1 53 lg 1 punktile 1 lõpeb käendus kohustuse lõppemisega. Samuti võib VÕS § 153 lg 1 puntkilte 2 viidates väita, et eelnev olukord viitab kohustuse üleminekule, mille on hageja jätnud vormistamata ja mille kohta ei ole kostja andnud nõusolekut. Ka sellises olukorras käendus lõpeb. Hagejal on käenduslepingu sõlmimisel üldine VÕS § 14 lg-st 2 tulenev kohustus teavitada käendajat olulistest asjaoludest, sh võlgniku majanduslikust seisundist. Hagejal oli käenduslepingu sõlmides selline teavitamiskohustus, sõltumata sellest, kas käendaja teavet nõuab. Hageja pole edastanud käendajale mingit infot põhivõlgniku kohta, kuigi tal endal oli see olemas. Praegusel hetkel on kolmandate isikute poolt hagejale tasutud põhivõlgniku eest põhivõlgniku likvideerimisperioodi jooksul 11 217,25 €. Selle summa ulatuses on käendaja kahju saanud kuna see tuleb kolmandatele isikutele hüvitada. Kostja saab kahju hüvitamise nõude tasaarvestada hageja krediidi tagamise nõudega ehk VÕS § 149 lg 3 alusel selles ulatuses täitmisest keelduda. Kostja tasaarvestab hageja nõude 3980 euro 7 sendi ulatuses ja keeldub tasaarvestuse tõttu hageja nõude täitmisest. Ülejäänud 7237 eurot ja 18 senti palub kostja hagejalt välja nõuda kostja kasuks.

KOHTU PÕHJENDUSED

I

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 78 lg 1 järgi ei pea võlgnik kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning 101 lg 1 p 6, § 76 lg 1, 2, § 113 lg 1 järgi kokkuleppelist viivist. TsMS § 367 järgi saab viivist nõuda protsendina hagi esitamise järgse perioodi eest võlalt kuni tasumiseni. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Vastavalt VÕS § 145 lg-le 2 vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 143 lg 1 järgi on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik, lg 2 järgi on tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas, § 144 lg 2 järgi peab tarbijakäenduslepingu puhul käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis. VÕS § 149 lg 3 sätestab, et käendaja võib keelduda võlausaldaja nõude rahuldamisest tähtaja jooksul, mil põhivõlgnik võib tema kohustuse aluseks oleva tehingu tühistada või lepingust taganeda. See õigus on käendajal ka siis, kui põhivõlgnik võib tema kohustuse aluseks olevast tehingust tuleneva nõude tasaarvestada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 153 lg 1 kohaselt lõpeb käendus: 1) käendusega tagatud kohustuse lõppemisega; 2) kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei andnud nõusolekut vastutada uue võlgniku eest; 3) tähtajalise käenduse korral tähtaja möödumisega. (2) Tarbijakäenduse puhul peab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud nõusolek olema kirjalikus vormis. (3) Tähtajalise käenduse lõppemise korral eeldatakse, et käendaja vastutab edasi enne tähtaja möödumist tekkinud kohustuse eest. VÕS § 14 lg 1 sätestab, et lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed, lg 2 sätestab, et lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. VÕS § 175 lg 1 sätestab, et kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele, lg 2 sätestab, et kolmas isik

võib võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist, lg 2 I lause järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 198 järgi toimub tasaarvestus tasaarvestust sooviva poole avalduse tegemisega teisele poolele. II Vaidlustamata asjaolud MOBIRE EESTI AS (endise ärinimega Rentest AS) rentis vastavalt rendilepingutele nr 15669 (04.12.2018) ja 18144 (17.09.2019) xxx–le sõidukeid xxx ja xxx (lepingute punkt B). Hageja andis sõiduki vastavalt lepingutele xxx kasutusse ja xxx kohustus tasuma hagejale sõidukite kasutamise eest lepingujärgseid makseid vastavalt lepingute lahutamatuks osaks olevale maksegraafikule (lepingutepunkt E) (dtl 9,13, 29, 31). Hageja ja kostja sõlmisid rendilepingute nr 15669 (04.12.2018) ja 18144 (17.09.2019) tagamiseks käenduslepingud nr 15669 (04.12.2018) ja nr 18144 (17.09.2019) (hagiavalduse lisa 1, digitaalselt allkirjastatud käenduslepingud, KIS, dok 1s nr 1, 3), millega kostja kohustus hageja ees solidaarselt koos xx-ga vastutama lepingutest nr 15669 (04.12.2018) ja nr 18144 (17.09.2019) tulenevate põhivõlgniku kohustuste nõuetekohase täitmise eest (käenduslepingute punkt 1). Vastavalt käenduslepingu nr 15669 punktile 2 on käendaja ehk kostja vastutuse maksimumsummaks 15700 eurot ja käenduslepingu nr. 18144 punktile 2 on käendaja ehk kostja vastutuse maksimumsummaks 30780 eurot (dtl 11, 47). xxx ei täinud oma lepingulisi kohustusi hageja ees korrektselt ja hageja ütles lepingud ennetähtaegselt üles vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 8.2. Viivis on lepingute tingimuste punkti 5.9 (dtl 13, 31) järgi võlalt päevas 0,15% ning arvestuslikult on viivis võlalt 09.09.2022 seisuga 400,71 €. Vaidlustamata asjaolude järgi on seega hageja ja xxx vahel sõlmitud sõidukite rendilepingud VÕS § 271 järgi, mille kohaselt kohustub üürnik (põhivõlgnik) tasuma üüritud asja ehk sõidukite kasutamise eest üüri ehk tasu. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on lepingud põhivõlgnikule üles öeldud 08.07.2022 avaldusega (dtl 50) vastavalt 15.07.2022 seoses võlgnevusega. Kostjaga on sõlminud mõlemast rendirendilepingust tulenevate põhivõlgniku kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingud, millest nähtuvalt on kostja vastutuse maksimumsumma vastavalt käenduslepingu nr 15669 punktile 2 summas 15700 eurot ja käenduslepingu nr 18144 punktile 2 summas 30780 eurot. Kostja on need lepingud allkirjastanud (13.12.18 ja 19.12.19 digiallkiri, hagiavalduse lisad). Kohus on neid asjaolusid kontrollinud omal algatusel, sõltumata sellest, et kostja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud (dtl 47, 29). Seega vastavad käenduslepingud VÕS § 143 lg 1, § 144 lg 2 sätestatud nõuetele ega ole vastuolus § 143 lg 2 tuleneva nõudega ning on kehtivad. III

Kostja on esitanud kohtule äriregistriandmete väljavõte, mille kohaselt on põhivõlgnik xxx (xxx) registrist kustutatud, kanne 27.12.22 (dtl 83). Käenduslepingute punktist 7 nähtub, et käendusleping (mõlemad) jõustub selle allakirjutamise päeval ja kehtib kuni kõikide kohustuste ja/või käenduslepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmiseni. Käenduslepingutega ei ole hageja ja kostja kokku leppinud VÕS § 8 lg 1, 2, § 76 lg 1, 2 VÕS 186 p 9 järgi, et käendus lõpeb kui põhivõlgnik on likvideerimisel või kui ta kustutakse registrist või et käendus lõpeb vastavalt kokkuleppele mingi tähtaja saabumisega VÕS § 153 lg 3, VÕS § 8 lg 1, 2, § 76 lg 1, 2 VÕS 186 p 9 järgi. Seadusest ei tulene ka seda, et juriidilisest isikust põhivõlgniku lõppemise/likvideerimise/registrist kustutamise korral lõpeb tema kohustusi taganud käendus. Seega ei ole põhjendatud kostja väide, et tal ei ole kohustust käendada põhivõlgniku kohustusi või et see on lõppenud seoses põhivõlgniku likvideerimisega/tema kustutamisega registrist. Kostja on väitnud oma vastuses, et hageja pole teavitanud VÕS § 14 järgi käenduslepingute sõlmimisel sellest, et põhivõlgnik on likvideerimisel, mistõttu on käendajal tekkinud kahju, mida ta tasaarvestab hageja nõudega. Esiteks. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et hageja on jätnud käenduslepingute sõlmimisel täitmata VÕS § 14 lg 1, 2 tuleneva kohustuse teavitada käendajat põhivõlgniku varanduslikust olukorrast, mis mõjutanuks käenduse võtmist. Teiseks. Kostja on märkinud oma vastuses hagile, et selleks ajaks (vastuse esitamise aeg) on põhivõlgnik olnud likvideerimisel pea aasta või enam kui aasta ehk kas alates 24.10.21 või veidi varem, kuid rendilepingutest nähtuvalt on need sõlmitud 04.10.18 ja 17.09.19 (dtl 9,10 nr 15669 ja 18144 dlt 29) ehk mitu aastat enne seda kui likvideerimisprotsess on väidetavalt kestnud. Selliseid väiteid, et lepingute enda ja käenduslepingute sõlmimise ajal oleks olnud põhivõlgniku varanduslik olukord selline, millest oleks pidanud VÕS § 14 lg 1, 2 järgi hageja kostjat teavitama, ei ole kostja väitnud. Seega ei ole põhivõlgniku likvideerimise ajal (periood) mingit seost käenduslepingute sõlmimise ajaga ning nende sõlmimise ajal põhivõlgniku varandusliku olukorraga. Eeltoodu tõttu ei saa kostja tugineda asjaolule, et hageja on talle tekitanud VÕS § 14 lg 1, 2 järgi kahju, peale selle ei ole selline kahju tekkimine ja selle ulatus 3980,7 € ja 7237,18 € tõendatud. Nii on alusetud kostja väited kahjunõude tasaarvestusest VÕS § 197 lg 1, 2, § 198 järgi ning hageja nõue ei lõppenud kostja tasaarvestusega 3980,7 € ulatuses. Kostja ei saa eeltoodu tõttu nõuda hagejalt ka 7237,18 € hüvitamist, sj ei ole kostja ka vastavas ületavas osas vastuhagi esitanud. Kolmandaks. Kohus märgib, et kostja viitas oma tasaarvestuse nõude alusena alusetult VÕS § 149 lg 3. Nimelt võib nimetatud sätte II lause alusel käendaja keelduda võlausaldaja nõude rahuldamisest siis, kui põhivõlgnik võib tema kohustuse aluseks olevast tehingust tuleneva nõude tasaarvestada. Märgitud säte reguleerib olukorda, kus põhivõlgnikul (mitte käendajal) on nõue võlausaldaja vastu, mida ta saab tasaarvestada võlausaldaja nõudega, ja sellisel juhul saab käendaja tugineda sellele vastuväitele ja keelduda kohustuse täitmisest. Käesoleval juhul ei ole käendaja väitnud, et põhivõlgnikul oleks nõue hageja vastu, mida ta tasaarvestada hageja nõudega. Nii ei saa kostja tugineda VÕS § 149 lg 3 II lausele oma kohustuse täitmisest keeldumisel. Neljandaks. Kui kolmas isik on kostja väidete kohaselt täitnud põhivõlgniku kohustust 11 217,25 €, siis on selles ulatuses see põhivõlgniku kohustus täidetud ja käendajal ei saa ka tekkida kahju, sest käendajal ei teki käenduslepingust kohustust hüvitada kolmandale isikule kulutusi, mis kolmas isik on täitnud võlausaldaja ees. Käendajal on solidaarkohustus põhivõlgnikuga võlausaldaja ees, mitte 3. isiku ees ehk kui 3. isik täidab põhivõlgniku kohustuse, võivad tal olla nõuded põhivõlgniku vastu. Kostja esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et hagejale maksis rendilepingute tasu hageja arvete alusel xxx (dtl 73-74) ehk kolmas isik. Konto väljavõttest on näha, et tasutud on arve nr 2205945 järgi 600 eurot (07.07.22) ja mingi osa ka 20.06.22, kuid 20.06.22 on tasutud ka arve nr 2204504

järgset summat. Arve nr 2204504 järgi ei ole hageja nõudeid esitanud. Kui palju on 20.06.22 tasutud siis vaidlusaluse arve nr 205945 järgi, ei nähtu. Hageja poolt kohtule esitatud arvest nr 2205945 01.05.22 (dtl 52) nähtub, et selle arve järgi tuli põhivõlgnikul tasuda renti kokku 1772,22 € ning võla jääk on 1100 €. Seega on hageja enda arvestuses märgitud arve järgi tasutud 672,22 €, mis langeb sisuliselt kokku pangakonto väljavõttest nähtuva 600 € tasumise ja osaliselt 20.06.22 tasumisega (tasutud on seega veidi rohkem kui 600 € kokku). Samas ei nähtu, et tasutud oleks kogu arve nr 2205947 järgne renditasu 1772,22 €. Nii on õige hageja väide, et tasumata on veel 1100 €, mida hageja hagiavalduses nõuab. Samas ei nähtu kostja esitatud pangakonto väljavõttest, et tasutud oleks lepingute järgi hagiavalduses märgitud teiste arvete nr 2207438, 2208927, 2208928, 22100416, 2210047 järgsed tasud. Eeltoodu alusel on tõendamata kostja vastuväited, et muu isik on tasunud hagetava põhivõlgniku võla. Ka on alusetu kostja väide, et kuivõrd muu isik tasus põhivõlgniku võlgu ja täitis tema kohustust, et siis on põhivõlgniku kohustused 3. isikule üle läinud ja käendus lõppenud. Nimelt pole hageja sellise väitega nõustunud. Võlgnik ei pea kohustusi VÕS § 78 lg 1 järgi täitma isiklikult ja sellist kohustust ei nähtu rendilepingutest. Nii ei tähenda muu isiku poolt põhivõlgniku kohustuse täitmine kohustuse ülevõtmist. Sellist kokkulepet, kus hageja ja kolmas isik oleks hagejaga sõlmitud lepingu alusel üle võtnud põhivõlgniku rendilepingutest tulenevad põhivõlgniku kohustused nii, et kolmas isik astub põhivõlgniku asemele, ei ole tõendatud. Ka ei ole tõendatud, et kolmas isik oleks võtnud üle põhivõlgniku rendilepingustest tulenevad kohustused põhivõlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, millega oleks hageja nõustunud (VÕS § 175 lg 1, 2). Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud kostja vastuväide, et käendus on lõppenud VÕS § 153 lg 2 järgi. Kuna asjas ei ole tõendatud, et põhivõlgnik või kostja oleks tasunud hagejale hagiavalduses märgitud arvete järgi põhivõlgniku lepingutest tuleneva tasu VÕS § 76 lg 1, 2, § 271 järgi kokku summas 3980,07 €, siis on põhivõlgnik rikkunud rendilepingutest tulenevat tasu maksmise kohustust ning kostja oma laenulepingutest tulenevat põhivõlgniku kohustuse täitmise tagamise kohustust ja on mõlemad viivituses § 100 järgi. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt solidaarselt lepingu rikkumise korral VÕS § 76 lg 1, 2, 65 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, 113 lg 1, § 142 lg 1, 2, § 145 lg 1, § 271 järgi kohustuse täitmist, lepingulist viivist 0,15% päevas. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on viivis võlalt hagi esitamise aja seisuga 09.09.22 400,71 €. Kooskõlas TsMS § 367 on hagejal õigus nõuda võlalt viivist alates 10.09.22 kuni kohustuse täitmiseni. Hagi kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlga 3980,07 eurot, viivist 400,71 eurot ja viivist edaspidi protsendina põhinõudelt (3980,07 eurot) alates 10.09.202 kuni põhinõude täitmiseni 015% päevas. IV

MENETLUSKULUDE JAOTUS, SUURUS

TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. Kohus ei määra seetõttu kindlaks kostja menetluskulude rahalist suurust. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud, § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks lepingulise esindaja kulud. Hageja kulud on 28.03.23 (dtl 88) dokumendid järgi riigilõiv 630 € ja lepingulise esindaja kulud 660 € (ilma käibemaksuta), tunnitasu määr 120 €. Esindajal kulus aega esindustööle 5,5 tundi

(kliendiga nõupidamine, hagiavalduse koostamine, kostja vastusega tutvumine). Kostja on kulude nimekirja kätte saanud 28.03.23, vastuväiteid pole esitanud (kirjaliku menetluse määruses 17.03.23 antud tähtaeg 10.04.2023). Kohus, kontrollides hageja menetluskulude nimekirjas tehtud töid, leiab, et need on olnud vajalikud, on kooskõlas asja materjalidega. Esindaja tunnitasu määr on kooskõlas kohtupraktikaga. Seega on põhjendatud lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1, § 144 p 1 järgi 660 € (ilma käibemaksuta). Hageja on tasunud lõivu 630 eurot, mis on põhjendatud menetluskulu. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulude katteks 1290 € ning nendelt tuleb välja mõista ka hageja taotluse alusel TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(digitaalne allkiri) Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.