Multitude Bank p.l.c hagi K. P.e vastu pÔhivÔlgnevuse, intressi, sissenÔudmiskulude ja viivise vÀljamÔistmiseks
Tsiviilasja hind
1 366,66 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Multitude Bank p.l.c (registrikood C 56251, asukoht ST Business Centre, 120 The Strand, Malta); Hageja lepinguline esindaja: Dmitri SantaĆĄev (OK Incure OĂ, e-post [email protected]); Kostja: K. P. (isikukood xxxx, elukoht kohtule teadmata).
Asja lÀbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada Multitude Bank p.l.c hagi K. P.e vastu pÔhivÔlgnevuse, intressi, sissenÔudmiskulude ja viivise vÀljamÔistmiseks osaliselt.
2.JĂ€tta menetluskulud 59% ulatuses hageja kanda ja 41% ulatuses kostja kanda.
3.VÀlja mÔista K. P.elt pÔhivÔlgnevus 499,27 eurot, sissenÔudmiskulud 40 eurot, sissenÔutavaks muutunud viivis 20,57 eurot ning menetluskulu 155,80 eurot Multitude Bank p.l.c kasuks.
4.JÀtta rahuldamata Multitude Bank p.l.c hagi K. P.e vastu pÔhivÔlgnevuse 479,32 eurot, intressi 107,06 eurot ja viivise 220,44 eurot ulatuses.
5.VĂ€lja mĂ”ista K. P.elt viivis menetluskulult, s.o 155,80 eurolt, VĂS § 113 lg-s 1 teises lauses sĂ€testatud mÀÀras alates kohtulahendi jĂ”ustumisest kuni tĂ€itmiseni Multitude Bank p.l.c kasuks.
6.Kostjal menetluskulud puuduvad.
7.Kostja vÔib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks tagaseljaotsuse kÀttetoimetamisest alates 30 pÀeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kÀtte avalikult, vÔib kaja esitada 30 pÀeva jooksul alates pÀevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest vÔi selle tÀitmiseks algatatud tÀitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sÀtestatud nÔuetele. Kajalt
tuleb tasuda riigilÔivu 175 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is vÔi nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank.
8.Hagejal on Ôigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 pÀeva jooksul, alates otsuse apellandile kÀttetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus vÔidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
9.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata tÀidetav.
10.Seaduses sÀtestatud alustel vÔib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sÀtestatud tÀhtaja jÀrgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tÀhtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkÔige esitama kaebuse. Kaebuse pÔhjendamiseks vÔi riigilÔivu tasumiseks vÔi kaebuses esineva sellise puuduse kÔrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mÔistliku tÀhtaja pÀrast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud pÔhjendamatult vÔi tÀhtaja pikendamise eesmÀrgil. See ei vÀlista menetlustÀhtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nÔue
1.Kostja avaldas soovi avada laenulimiidi konto vastavasisulise taotluse esitamisega Multitude Bank p.l.c iseteeninduskeskkonnas 16.03.2021. Samal kuupĂ€eval edastas Multitude Bank p.l.c lĂ€bi iseteeninduskeskkonna kostja poolt taotluses mĂ€rgitud e-posti aadressile teavituskirja, millega edastas kostjale lepingu ĂŒldtingimused koos hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, mis moodustasid lepingu lahutamatu osa. Laenulepingu sĂ”lmimise soovi kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja kostjale laenuandja poolt edastatud isikliku identifitseerimisnumbriga (PIN-koodiga) Multitude iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Leping loeti laenuandja ja kostja vahel sĂ”lmituks 16.03.2021, see tĂ€hendab peale kostja poolt nĂ”utavate kinnituste andmist ning peale laenuandja poolt positiivse laenuotsuse tegemist. Laenuleping on sĂ”lmitud mÀÀramata ajaks. Laenulimiit on korduvkasutatav, mis tĂ€hendab, et tagasimakstud pĂ”hiosade osas vabaneb krediit, mida saab jĂ€lle uuesti kasutada. Laenuandja vĂ€ljastab kliendile arved vĂ€hemalt iga 30 pĂ€eva jĂ€rel. Arved vĂ€ljastatakse lĂ€bi iseteeninduskeskkonna 15 pĂ€eva pĂ€rast algse laenu vĂ€ljamaksmist. Lepingu ĂŒldtingimuste p 10.2 alusel nĂ€idatakse arvel miinimumsumma, laen, teenustasu, tĂ€htpĂ€ev ja muud kliendi poolt lepingu alusel maksmisele kuuluvad summad, sealhulgas viivis. Miinimumsumma moodustab: a) 5% laenuvĂ”tja poolt laenuandjale vĂ”lgnetavast summast (laenust ja teenustasust) vĂ”i b) 10 eurot, sĂ”ltuvalt sellest kumb on suurem; tingimusel et kui kogu laenusumma koos teenustasudega on vĂ€iksem kui b), loetakse miinimumsummaks kogu laenusumma koos kohaldavate tasudega. Ebapiisavate maksesummade korral on tagasimaksete jaotumise jĂ€rjekord jĂ€rgmine: a) maksmisele kuuluvate summade sissenĂ”udmiskulud; b) Laen; c) intress; d) leppetrahvid, Teenustasu ja muud kliendi poolt vĂ”lgnetavad summad.
2.K. P. on kasutanud laenuandja Multitude Bank p.l.c poolt vÔimaldatud laenulimiiti kuni 3000 eurot, intressimÀÀraga 48,11% aastas ja krediidikulukuse mÀÀraga 60,27% aastas. ViivisemÀÀr on vÔrdne intressimÀÀraga 48,11% aastas. Lepingu kehtivuse ajal tegi laenuandja kostjale vÀljamakseid summas 3 000 eurot ning kostja tasus laenusumma katteks 2 021,41 eurot. Hagi esitamise seisuga on kostja pÔhivÔlgnevus hageja ees
978,59 eurot. Samuti palub hageja kostjalt vĂ€lja mĂ”ista intressi perioodi 24.12.2021 kuni 16.03.2022 eest intressimÀÀraga 48,11% 978,59 eurolt summas 107,06 eurot. Kuna kostja ei tĂ€itnud lepingust tulenevaid kohustusi nĂ”uetekohaselt saatis 19.01.2022 laenuandja kostjale meeldetuletuskirja 16.01.2022 maksetĂ€htaja osas. SeejĂ€rel saatis 26.01.2022 laenuandja kostjale korduva meeldetuletuskirja. PĂ€rast hoiatuse saatmist kostja vĂ”lgnevust ei likvideerinud, mistĂ”ttu edastas 17.03.2022 laenuandja kostjale meeldetuletuskiri hoiatusega, et juhul kui kostja ei tasu vĂ”lgnevust summas 157,93 eurot, öeldakse kostjaga sĂ”lmitud leping ĂŒles ning leping lĂ”peb 15. pĂ€eval, so 01.04.2022, mis antud olukorras tuligi ette. Laenuandja ĂŒtles lepingu ĂŒles 01.04.2022 ning volitas OK Incure OĂ-d ennast esindama. Hageja palub kostjalt vĂ€lja mĂ”ista viivise alates laenulepingu ĂŒlesĂŒtlemisele jĂ€rgnevast pĂ€evast 02.04.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 06.10.2022 intressiga vĂ”rdses mÀÀras summas 241,01 eurot. KohtuvĂ€lise menetluse kĂ€igus pĂŒĂŒdis hageja korduvalt vĂ”tta vĂ”lgnikuga ĂŒhendust kokkuleppe sĂ”lmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale vĂ”lateatised nii kostja kodusele aadressile, kui ka e-posti aadressidele (xxxx). Esimese nĂ”udekirja saatis hageja kostjale 03.05.2022. Hageja saatis kostjale meeldetuletuskirjad seoses kostja tasumata vĂ”lakohustusega â 11.05.2022, 18.05.2022, 31.05.2022. 20.07.2022 saatis hageja kostjale hagihoiatuse. Samuti helistas hageja kostja mobiiltelefonile (xxxx), kuid see ei andnud soovitud tulemust. KĂ”ik kontaktandmed olid mĂ€rgitud kostja poolt laenulepingu sĂ”lmimisel. Kostja ei teavitanud oma kontaktandmete muutmisest. Uute kontaktandmete leidmiseks teostas hageja Rahvastikuregistri pĂ€ringu. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt vĂ€lja mĂ”ista vastavalt VĂS § 1132 lg 2 p 2 alusel vĂ”la sissenĂ”udmiskulu summas 40 eurot. Hageja hinnangul laenuandja tĂ€itis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tet nĂ”uetekohase hoolsusega ning jĂ€rgis VĂS § 4034 sĂ€testatud nĂ”udeid. Laenuandja kontrollis pĂ”hjalikumalt kostja krediidivĂ”imelisust vĂ”ttes arvesse kostja tausta, maksehĂ€ireid ning ka kostja poolt esitatud andmete tĂ”esust. Andmete kogumis hindamise tulemusel tekkis krediidiandjal pĂ”hjendatud veendumus, et kostja on krediidivĂ”imeline ja suudab tĂ€ita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel. Hageja palub mĂ”ista kostjalt hageja kasuks vĂ€lja pĂ”hivĂ”lgnevuse 978,59 eurot, intressi 107,06 eurot, sissenĂ”udmiskulud 40 eurot ja sissenĂ”utavaks muutunud viivise 241,01 eurot. Menetluskulud palub hageja jĂ€tta kostja kanda.
Kostja seisukoht
8.Kostja kohtu mÀÀratud tÀhtajaks hagile vastust esitanud ei ole. Kohtuotsuse pÔhjendused
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt vÔib kohus hageja nÔusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses mÀrgitud ja asjaoludega Ôiguslikult pÔhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on mÀÀranud vastamise tÀhtaja, ei ole tÀhtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kÀtte vÀlisriigis vÔi kui see toimetati kÀtte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised vÀited kostja poolt omaksvÔetuks. TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nÔus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses mÀrgitud ulatuses ja asjaoludega Ôiguslikult pÔhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jÀtab hagi rahuldamata.
10.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja uurinud esitatud tÔendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
11.Asjas puudub vaidlus, et kostja ja laenuandja Multitude Bank p.l.c (endise nimega Ferratum Bank p.l.c) sĂ”lmisid 16.03.2021 laenulepingu (dtl 29-38), mille alusel vĂ”imaldati kostjale laenulimiiti kuni 3 000 eurot, intressi- ja viivisemÀÀraga 48,11% aastas ning krediidikuluse mÀÀraga 60,27% aastas. Laenulimiit oli korduvkasutatav, mis tĂ€hendab, et tagasimakstud pĂ”hiosade osas vabaneb krediit, mida saab jĂ€lle uuesti kasutada. Tagasimaksete suuruse kohta vĂ€ljastas laenuandja arved lĂ€bi iseteeninduskeskkonna. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, saatis laenuandja 17.03.2022 kostjale meeldetuletuskirja (dtl 45) hoiatusega, et juhul, kui kostja vĂ”lgnevust summas 157,93 eurot ei tasu, öeldakse kostajaga sĂ”lmitud leping ĂŒles
15.pĂ€eval, s.o 01.04.2022. Laenuandja ĂŒtles lepingu ĂŒles 01.04.2022.
12.Hageja on esitanud kostja vastu nÔude mÔista kostjalt vÀlja pÔhivÔlgnevus 978,59 eurot, intress 107,06 eurot, sissenÔudmiskulud 40 eurot ning 06.10.2022 seisuga sissenÔutavaks muutunud viivised 241,01 eurot.
13.VĂ”laĂ”igusseaduse (VĂS) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- vĂ”i kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab vĂ”i kohustub andma tarbijale krediiti vĂ”i laenu. Kostja ja laenuandja Multitude Bank p.l.c sĂ”lmisid 16.03.2021 tarbijakrediidilepingu. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja kostjale kokku vĂ€ljastanud krediiti 3 000 eurot.
14.VĂS § 416 lg 1 kohaselt vĂ”ib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tĂ”ttu ĂŒles öelda ĂŒksnes juhul, kui tarbija on tĂ€ielikult vĂ”i osaliselt viivituses vĂ€hemalt kolme ĂŒksteisele jĂ€rgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vĂ€hemalt kahenĂ€dalase tĂ€iendava tĂ€htaja puudujÀÀva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ĂŒtleb selle tĂ€htaja jooksul tagasimaksete tasumata jĂ€tmise korral lepingu ĂŒles ja nĂ”uab kogu vĂ”la tasumist. Krediidiandja ĂŒlesĂŒtlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist vĂ”imaldavas vormis, mille jĂ€rgimata jĂ€tmisel loetakse ĂŒlesĂŒtlemine tĂŒhiseks. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapĂ€raselt ei tĂ€itnud, saatis Multitude Bank p.l.c kostjale 17.03.2022 meeldetuletuse (dtl 45), millega andis kostjale tĂ€iendava tĂ€htaja vĂ”lgnevuse summas 157,93 eurot tasumiseks 14 pĂ€eva jooksul kirja kuupĂ€evast ning mĂ€rkis, et juhul, kui kostja selle aja jooksul ei ole vĂ”lgnevust tasunud, ĂŒtleb Multitude Bank p.l.c laenulepingu automaatselt ĂŒles 15. pĂ€eval kostjapoolse laenulepingust tulenevate kohustuste olulise rikkumise tĂ”ttu. Kuna kostja vĂ”lgnevust ei tasunud, ĂŒtles krediidiandja lepingu 01.04.2022 ĂŒles ning lepingust tulenevad kohustused muutusid alates 02.04.2022 sissenĂ”utavaks. Kostja on lepingu kehtivuse ajal teinud laenusumma katteks tagasimakseid summas 2 021,41 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hagi esitamise seisuga pĂ”hivĂ”lgnevus 978,59 eurot (3000-2021,41).
15.VĂS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga jĂ€rgima vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tet. Vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tte jĂ€rgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sĂ”lmimist kohustatud omandama teabe, mis vĂ”imaldab hinnata, kas tarbija on vĂ”imeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivĂ”imelisus) ja hindama tarbija krediidivĂ”imelisust. VĂS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivĂ”imelisuse hindamisel nĂ”uetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivĂ”imelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse vĂ”tma kĂ”ik talle teadaolevad asjaolud, mis vĂ”ivad mĂ”jutada tarbija vĂ”imet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel,
sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste tĂ€itmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste vĂ”imaliku suurenemise mĂ”ju, mÀÀrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja vĂ”etava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sĂ€testatud kohustuse tĂ€itmisel peab krediidiandja lĂ€htuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lĂ”ike 1 punktides 1â7, lĂ”ike 2 punktides 1â3, lĂ”ike 3 punktides 1â3 ja lĂ”ikes 7 sĂ€testatust. VĂS § 4034 lg 6 kohaselt vĂ”ib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sĂ”lmida ĂŒksnes juhul, kui ta on krediidivĂ”imelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analĂŒĂŒsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivĂ”imeline. VĂS § 4034 lg 13 kohaselt tĂ”endab vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tte jĂ€rgimiseks vajalike kohustuste tĂ€itmist vaidluse korral krediidiandja. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab krediidiandja vĂ”i -vahendaja vastutustundliku laenamise nĂ”ude tĂ€itmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivĂ”imelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, vĂ”ttes vastava metoodika vĂ€ljatöötamisel arvesse vĂ€hemalt jĂ€rgmised tarbijaga seotud nĂ€itajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, vĂ”imaluse korral ka nende pĂ”hiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, tĂ€itmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis vĂ”i asjakohasel juhul ĂŒldkohaldatavate mÀÀradena; 5) varasemate maksekohustuste tĂ€itmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste vĂ”imaliku suurenemise mĂ”ju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel vĂ”ib olla oluline tĂ€htsus tarbija krediidivĂ”imelisuse hindamisel ja mis vĂ”ivad mĂ”jutada tarbija kohustuste nĂ”uetekohast tĂ€itmist; 7) sĂ”lmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas vĂ”etava rahalise kohustuse suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise kohta olema sĂ€testatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi pĂ”hiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tĂ€htaeg; 3) metoodika, mille pĂ”hjal analĂŒĂŒsida tarbija vĂ”imet tĂ€ita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja vĂ”i -vahendaja tegema mĂ”istlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades kĂ€esolevas seaduses ja vĂ”laĂ”igusseaduses sĂ€testatud nĂ”udeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes vĂ”imaluse korral talle iseseisvalt kĂ€ttesaadavale teabele.
16.Riigikohus on enne KAVS kehtima hakkamist krediidiasutuste osas selgitanud lahendi nr 3â2â1â169â13 p-s 21, et KAS § 83 lg-s 3 (ja praegusel ajal tarbijakrediidi puhul ka VĂS §-s 4032) sĂ€testatud vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”ttest tuleneva krediidiandja pĂ”hikohustuse sisuks krediidivĂ”tja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivĂ”imekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tĂ”enĂ€oline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust vĂ”i muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvĂ”tja ei satu krediidi tĂ”ttu âlaenuorjusseâ, mille tulemusena ta vĂ”ib olla sunnitud vĂ”tma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejĂ”uetuks.
17.Kohus kohustas hagejat 07.11.2022 mÀÀrusega esitama detailsed andmed ning neid kinnitavad tÔendid selle kohta, et vastutustundliku laenamise pÔhimÔtet ning teabe andmise kohustust on jÀrgitud, eelkÔige, kuidas on hageja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on krediidivÔimekust hinnatud ning, kas esitatud teave on olnud piisava selgusega. Kohus mÀrkis 07.11.2022 mÀÀruses, et kui hageja jÀtab tÀhtaegselt
esitamata andmeid selle kohta, et kostjale laenu andmisel on jÀrgitud vastutustundliku laenamise pÔhimÔtet, eeldab kohus, et hageja ei ole seaduses nÔutud kohustusi tÀitnud.
18.Hageja on 09.11.2022 menetlusdokumendis selgitanud, et hageja hinnangul laenuandja tĂ€itis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tet nĂ”uetekohase hoolsusega ning jĂ€rgis VĂS § 4034 sĂ€testatud nĂ”udeid. Laenuandja kontrollis pĂ”hjalikumalt kostja krediidivĂ”imelisust vĂ”ttes arvesse kostja tausta, maksehĂ€ireid ning ka kostja poolt esitatud andmete tĂ”esust. Andmete kogumis hindamise tulemusel tekkis krediidiandjal pĂ”hjendatud veendumus, et kostja on krediidivĂ”imeline ja suudab tĂ€ita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel.
19.Kohus leiab, et kohtul ei ole hageja poolt 09.11.2022 esitatud andmete pĂ”hjal vĂ”imalik tuvastada, et laenuandja on tĂ€itnud vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tet. Kohtul ei ole vĂ”imalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks ĂŒles nĂ€idanud vajalikku hoolsust VĂS § 4034 lg 2 mĂ”ttes tarbija laenuvĂ”ime kontrollimisel. Hageja selgituste kohaselt vĂ”ttis laenuandja kostja krediidivĂ”imelisuse hindamisel arvesse kostja tausta, maksehĂ€ireid ja kostja esitatud andmete tĂ”esust, kuid hageja ei ole vĂ€lja toonud, milliseid olid laenuandja poolt esitatud pĂ€ringute vastused vĂ”i milliseid andmeid esitas kostja, kas kosjal esines maksehĂ€ireid vĂ”i milliseid asjaolusid kostja taustast arvesse vĂ”eti. Samuti ei ole hageja esitanud tĂ”endeid eelnimetatud asjaolude kohta, kuigi kohus on hagejale 07.11.2022 mÀÀruses selgitanud, et see on hageja kohustus. Hagiavalduses ei ole esile toodud, et laenuandja oleks tarbija esitatud andmeid kontrollinud, nĂ€iteks nĂ”udes pangakonto vĂ€ljavĂ”tete esitamist. Seaduses on tarbija kaitseks kehtestatud laenuandjale kohustus tarbija esitatud andmeid kontrollida. Hageja ei ole suutnud VĂS § 4034 lg 13 alusel tĂ”endada vastutustundliku laenamise pĂ”himĂ”tte tĂ€itmist ning hageja vĂ€ited kostja krediidivĂ”imelisuse kontrollimise osas on jÀÀnud ĂŒksnes deklaratiivseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et laenuandja on eiranud VĂS § 4034 lg-s 2 ning KAVS § 50 lgs 3 ja 4 sĂ€testatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi vĂ”imaldamise osas. Seega on laenuandja eiranud VĂS §-s 4034 lg-s 6 sĂ€testatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha jĂ€reldust, et laenuandja oleks tarbija krediidivĂ”imelisuse hindamiseks andmete kogumis analĂŒĂŒsi teostanud.
20.VĂS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VĂS § 4034 lĂ”ikes 6 sĂ€testatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimÀÀraks VĂS §-s 94 sĂ€testatud intressimÀÀr, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimÀÀrast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei vĂ”lgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti mÀÀrama, arvestades intressimÀÀra ja muude kulude vĂ€hendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. KĂ€esolevas lĂ”ikes sĂ€testatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jĂ€tnud esitamata teabe vastavalt VĂS § 4034 lĂ”igetele 3 ja 4 vĂ”i vĂ”ltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajĂ€rjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivĂ”imelisust valesti. Kohus mĂ€rgib, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et laenuandja oleks kostjalt kĂŒsinud mingeid andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jĂ€tnud vĂ”i et kostja oleks midagi vĂ”ltsinud. Seega on 16.03.2021 tarbijakrediidileping tĂŒhine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas ning intressimÀÀraks loetakse VĂS §-s 94 sĂ€testatud intressimÀÀr.
21.VĂS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele vĂ”i lepingule tasuda intressi, on intressimÀÀraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga pĂ”hirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimÀÀr enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses vĂ”i lepinguga ei ole ette nĂ€htud teisiti. Vastavalt Eesti
Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) on kogu laenu perioodi olnud vastav intress 0,00%. Seega lepingu kehtivuse jooksul kostja intressi tasuma ei pidanud. Eeltoodust tulenevalt jÀtab kohus rahuldamata hageja intressinÔude summas 107,06 eurot.
22.Hagiavalduse kohaselt teostas hageja kostjale vĂ€ljamakseid kogusummas 3 000 eurot ning hageja arvestas kostja poolt tehtud tagasimaksed summas 2 021,41 eurot laenusumma katteks. Hagiavalduse lisas 8 esitatud kostja kohustuste tĂ€itmise tabeli kohaselt (dtl 48) on kostja teinud lisaks lepingu kehtivuse ajal makseid summas 414,32 eurot intressi katteks ja 65 eurot tasude katteks. KuivĂ”rd kohus on tuvastanud, et 16.03.2021 krediidileping on tĂŒhine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas, tuleb eelnimetatud tagasimaksed lugeda tasutuks pĂ”hivĂ”lgnevuse katteks. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks vĂ€lja mĂ”ista pĂ”hivĂ”lgnevus summas 499,27 eurot (3000-2021,41414,32-65). Kohus jĂ€tab rahuldamata hageja pĂ”hinĂ”ude 479,32 euro ulatuses.
23.Hageja nĂ”uab kostjalt sissenĂ”udmiskulude hĂŒvitamist summas 40 eurot. VĂS § 1132 lg 2 kohaselt vĂ”ib pĂ€rast lepingu lĂ”ppemist majandus- vĂ”i kutsetegevuses tegutsev vĂ”lausaldaja nĂ”uda tarbijalt tarbijaga sĂ”lmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvĂ”lgniku vĂ”i tagatise andja kohta: 1) sissenĂ”udmiskulude hĂŒvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures vĂ”ib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nĂ”uda kuni 15 eurot ning kummagi jĂ€rgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui vĂ”lausaldaja nĂ”ue on kuni 500 eurot; 2) sissenĂ”udmiskulude hĂŒvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures vĂ”ib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nĂ”uda kuni 20 eurot ning kummagi jĂ€rgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui vĂ”lausaldaja nĂ”ue on ĂŒle 500 euro ja kuni 1000 eurot; 3) sissenĂ”udmiskulude hĂŒvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures vĂ”ib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nĂ”uda kuni 25 eurot ning kummagi jĂ€rgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui vĂ”lausaldaja nĂ”ue on ĂŒle 1000 euro. Hageja saatis kostjale meeldetuletuskirjad 03.05.2022, 11.05.2022, 18.05.2022, 31.05.2022 ning 20.07.2022. Kohus peab pĂ”hjendatuks sissenĂ”udmiskulude hĂŒvitamist 3 tasulise meeldetuletuskirja saatmise eest. Samuti helistas hageja kostja mobiiltelefonile ning teostas Rahvastikuregistri pĂ€ringu. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt VĂS § 1132 lg 2 p 2 alusel vĂ€lja mĂ”ista sissenĂ”udmiskulud summas 40 eurot.
24.Hageja nĂ”uab kostjalt sissenĂ”utavaks muutunud viivise vĂ€ljamĂ”istmist alates lepingu ĂŒlesĂŒtlemisest 02.04.2022 kuni hagi esitamiseni 06.10.2022 summas 241,01 eurot. VĂS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt, kui vĂ”lgnik on kohustust rikkunud, vĂ”ib vĂ”lausaldaja rahalise kohustuse tĂ€itmisega viivitamise korral nĂ”uda viivist. VĂS § 113 lg 1 kohaselt vĂ”ib rahalise kohustuse tĂ€itmisega viivitamise korral vĂ”lausaldaja nĂ”uda vĂ”lgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenĂ”utavaks muutumisest kuni kohase tĂ€itmiseni. Viivise mÀÀraks loetakse VĂS §-s 94 sĂ€testatud intressimÀÀr, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nĂ€htud kĂ”rgem intressimÀÀr kui seadusjĂ€rgne viivisemÀÀr, loetakse viivise mÀÀraks lepinguga ettenĂ€htud intressimÀÀr. Tulenevalt VĂS § 113 lg 1 teisest lausest on antud juhul viivisemÀÀraks 8% aastas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on Ă”igus kostjalt nĂ”uda perioodil 02.04.2022 kuni 06.10.2022 viivist viivisemÀÀraga 8% aastas pĂ”hinĂ”udelt summas 499,27 eurot, mis on 20,57 eurot. Seega tuleb kostjalt VĂS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel vĂ€lja mĂ”ista 06.10.2022 seisuga sissenĂ”utavaks muutunud viivis summas 20,57 eurot. Kohus jĂ€tab rahuldamata hageja viivisenĂ”ude 220,44 euro ulatuses.
25.LÀhtudes eeltoodust tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt hageja kasuks vÀlja mÔista pÔhivÔlgnevus summas 499,27 eurot, sissenÔudmiskulud summas 40 eurot ning viivise summas 20,57 eurot.
26.TsMS § 124 ja § 134 lg 1 alusel on hagihind 1 366,66 eurot.
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt mÀrgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sÀtestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud vÔrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid vÔrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega vÔi ei jÀta menetluskulusid tÀielikult vÔi osaliselt poolte endi kanda. Kohus mÀrgib, et hageja palus kostjalt vÀlja mÔista 1 366,66 eurot, kuid kohus jÀtab hagi rahuldamata 806,82 euro ulatuses, s.o 59% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jÀtab kohus menetluskulud 59% ulatuses hageja kanda ja 41% ulatuses kostja kanda.
28.Hageja palub kostjalt vÀlja mÔista riigilÔivu summas 280 eurot ja Ôigusabikulu summas 300 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvÀlised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilÔiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvÀlised kulud menetlusosaliste esindajate ja nÔustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sÀtestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmÀÀrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mÔistab kohus kulud vÀlja pÔhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat vÔi muu esindaja kÀesoleva seadustiku §-s 218 sÀtestatu kohaselt.
29.Kohtute InfosĂŒsteemi andmetest nĂ€htuvalt on hageja kĂ€esolevas kohtumenetluses tasunud 09.08.2022 riigilĂ”ivu maksekĂ€su kiirmenetluse avalduse esitamisel summas 65 eurot ja 06.10.2022 hagiavalduse esitamisel summas 215 eurot. Kohus leiab, et hageja on tĂ”endanud riigilĂ”ivu tasumist 280 euro ulatuses ning tegemist on pĂ”hjendatud menetluskuluga.
30.Hageja palub kostjalt vĂ€lja mĂ”ista Ă”igusabikulud summas 300 eurot. Hagiavalduse kohaselt kulus hageja esindajal nĂ”ude asjaolude ja materjaliga tutvumiseks 1 tund, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sh tĂ”endite tellimiseks ja kogumiseks) ja koostamiseks 1,5 tundi ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) 0,5 tundi. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja toiminguid saab pidada pĂ”hjendatuks osaliselt, lĂ€htudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. VĂ”ttes arvesse, et tegemist ei ole Ă”iguslikult keeruka ja mahuka vaidlusega ning tegemist on n-ö tĂŒĂŒphagiga, mille sarnaseid on hageja esitanud mitmeid, peab kohus pĂ”hjendatuks hageja esindaja ajakulu 1 tunni ulatuses.
31.LĂ€htudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja pĂ”hjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ĂŒhe tĂ¶Ă¶ĂŒhiku (s.o tunnitasu) pĂ”hjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 100 eurot (ilma kĂ€ibemaksuta) on mĂ”istlik ja jÀÀb turuhinna raamidesse. Seega arvestades, et hageja esindaja töötundide pĂ”hjendatud maht tunnihinnaga 100 eurot (ilma kĂ€ibemaksuta) on 1 tund, on hageja esindaja Ă”igusabiteenuse kulud 100 eurot (ilma kĂ€ibemaksuta).
32.Hageja on kĂ€esolevas menetluses kokku kandnud menetluskulusid summas 380 eurot, milles 100 eurot on Ă”igusabikulud ja 280 eurot riigilĂ”iv. VĂ”ttes arvesse, et kostjal tuleb hagejale hĂŒvitada 41% hageja menetluskuludest tuleb kostjalt hageja kasuks vĂ€lja mĂ”ista menetluskulud summas 155,80 eurot (380x41/100). Kohus jĂ€tab rahuldamata hageja menetluskulud taotluse 424,20 euro ulatuses.
33.TsMS § 177 lg 4 kohaselt mĂ€rgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmÀÀramise kohtulahendis, et hĂŒvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jĂ”ustumisest alates kuni tĂ€itmiseni viivist vĂ”laĂ”igusseaduse § 113 lĂ”ike 1 teises lauses ettenĂ€htud ulatuses. KĂ€esoleval juhul taotleb hageja menetluskuludelt viivise vĂ€ljamĂ”istmist, seega tuleb kostjalt vĂ€lja mĂ”ista viivis menetluskulult VĂS § 113 lg-s 1 sĂ€testatud mÀÀras alates kohtumÀÀruse jĂ”ustumisest kuni tĂ€itmiseni.
34.Kostja pole kĂ€esolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal hĂŒvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.