Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Dmitry Zhuravlevi kanda v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.
5.Määrata Era Liisingu Inkassoteenused AS-i menetluskulude suuruseks määruskaebemenetluses kokku 150 eurot.
6.Mõista Dmitry Zhuravlevilt Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks välja 150 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Vabastada Dmitry Zhuravlev määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 50 euro riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Dmitry Zhuravlev (avaldaja) esitas 17.11.2022 Viru Maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr 163/2011/1635. Avalduse kohaselt on avaldaja suhtes alustatud sissenõudja ERA Liisingu Inkassoteenused avalduse ja Pärnu Maakohtu 5. aprilli 2011. a määruse (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-11-7350 alusel täitemenetlus nr 163/2011/1635.
2.Era Liisingu Inkassoteenused AS-il (puudutatud isik) puudusid vastuväited avalduse menetlusse võtmise kohta. Puudutatud isik leiab, et avaldaja oleks pidanud pöörduma kohtutäituri poole, kes oleks saanud täitemenetluse tunduvalt lihtsamalt ja kulusid tekitamata lõpetada. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldajal tuleks kanda teiste menetlusosaliste menetluskulud, kuna avaldaja ei ole kohtuväliselt esitanud täitemenetluse lõpetamiseks taotlust. Puudutatud isik palub avaldajalt välja mõista puudutatud isiku menetluskulud 150 eurot ja
alates kohtulahendi jõustumisest, kuni menetluskulude 150 euro tasumiseni viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtutäiturile ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tingida täiteasjas 162/2011/1635 aegumise peatumise ja / või katkemise. Avaldaja ei ole pöördunud kohtutäituri poole vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 481 lg-s 1 sätestatule.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Maakohus rahuldas avalduse 6. jaanuari 2023. a kohtumäärusega ning lõpetas täitemenetluse täiteasjas nr 162/2011/1635 aegumise tõttu. Kohtumäärusega mõisteti TsMS § 172 lg 1 alusel avaldajalt välja puudutatud isiku kasuks menetluskulude katteks 150 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
MÄÄRUSKAEBUS
4.Avaldaja esindaja esitas 24. jaanuaril 2023 määruskaebuse, millega vaidlustab maakohtu määruse osas, milles maakohus mõistis avaldajalt välja puudutatud isiku kasuks menetluskulude katteks 150 eurot. Avaldaja taotleb määruskaebusega rahuldada menetlusabi taotlus ja vabastada avaldaja täielikult määruskaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu tasumisest, tühistada maakohtu määrus osas, millega avaldajalt mõisteti puudutatud isiku menetluskulude katteks 150 eurot ning teha uus määrus, millega jätta kõik tsiviilasja menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja palub jätta teise astme kohtu menetluskulud vastustaja kanda. Avaldaja on seisukohal, et maakohus rikkus TsMS § 173 lg-t 1, sest kohtumääruse resolutsioonist ei nähtu, et maakohus oleks tsiviilasja menetluskulud jaganud. Kuna maakohus jättis tsiviilasja menetluskulud jagamata, siis puudub menetluslik alus vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks määruskaebuse esitajalt. Kõik tsiviilasja menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda. Maakohtu viide TsMS § 172 lg 1 esimesele lausel on asjakohatu, sest see reguleerib menetluskulude jagamist olukorras, kus hagita menetluses osaleb üks menetlusosaline. Riigikohus on 2. augusti 2008 määruses tsiviilasja nr 3-2-1-42-08 p-s 18 selgitanud, et TsMS § 172 lg 1 esimest lauset on otstarbekas kohaldada juhul, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole, nt registriasjad, lapsendamise menetlus vms. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Praegusel juhul on menetluses mitu isikut, mistõttu kuulub kohaldamisele TsMS § 172 lg 1 teine lause, mille kohaselt, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Viru Maakohus rahuldas 16. novembri 2022 määrusega avaldaja menetlusabi taotluse. TsMS § 184 lg 4 järgi eeldatakse juhul, kui menetlusosalisele on antud menetlusabi ja ta kaebab kohtulahendi edasi, et menetlusabi andmine kehtib ka igas järgmises kohtuastmes. Avaldaja esitas 20. veebruaril 2023 kaebuse, milles on avaldajal mitmed etteheited temale määratud esindajale, mh ei vaidlustanud esindaja menetluskulude 150 euro määramist. Puudutatud isiku seisukoht, et avaldaja oleks kõigepealt pidanud pöörduma kohtutäituri ja sissenõudja poole, on kohatu. Avalduse esitamine kohtutäiturile võla aegunuks tunnistamise kohta maksab 18 eurot. Avaldajal ei ole võimalust seda raha maksta. Kusagilt ei tulene, et
võlgnik peab pöörduma otse sissenõudja poole. Võlgnik võib pöörduda otse kohtusse ja see on võimalik ilma eelneva avalduse esitamiseta kohtutäiturile. Kuna kohus tunnistas võla aegunuks, siis peavad kohtukulud lasuma sissenõudjal, sest kohus rahuldas avaldaja nõude. Avaldaja palub tagastada Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja lehelt pärit juhendi, mille ta kohtule saatis koos kaebusega. Lisaks eelnevale sisaldab avaldaja kaebus veel taotlusi jätta vandeadvokaat Aleksei Vassiljev ilma tasust, kõrvaldada ta vandeadvokaadi ametist; määrata avaldajale uus esindaja edastamaks kohtutäiturile määrus täitemenetluse lõpetamiseks; kohtul koguda muud vajalikud tõendid; kohustada kohtutäiturit vähendama täitmiskulusid.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
5.Puudutatud isiku arvates ei ole avaldaja määruskaebus põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu 6. jaanuari 2023 määrus on seaduslik ja põhjendatud. Puudutatud isik leiab, et avaldaja ei arvesta käesoleva kohtuvaidluse asjaoludega ja sellega, et avaldaja on ennatlikult pöördunud kohtu poole. Puudutatud isik ei ole saanud oma seisukohta esitada kohtuväliselt. Kui avaldaja oleks kõigepealt teinud avalduse sissenõudjale või kohtutäiturile, siis ei oleks avaldajale menetluskulusid tekkinud. Menetluskulude tekkimise on põhjustanud avaldaja enda käitumine. Puudutatud isik viitab TsMS § 172 lg 1 teise lause osas kohtupraktikale, mille järgi mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise üle, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Viidatud sätte kohaldamine on diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud. Ebaõiglane on jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda ka põhjusel, et puudutatud isikul on avaldaja vastu kohtulahendist tulenev rahaline nõue, mis anti täitmiseks kohtutäiturile. Avaldaja ei täitnud nõuet vabatahtlikult ning samuti ei õnnestunud nõuet täita ka kohtutäituril. Menetluskulude jätmine puudutatud isiku kanda ei ole seetõttu õiglane. Puudutatud isik palub jätta kõik käesoleva asjaga seotud kohtukulud avaldaja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu määruse resolutsioon muutmata, ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 659 ja TsMS § 657 lg 1 p 21). Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et maakohus ei ole TsMS § 173 lg 1 alusel menetluskulude jaotamist otsustanud. Maakohus on puudutatud isiku menetluskulud välja mõistnud avaldajalt. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine on omavahel seotud. Kohtul on kaalutlusruum, kelle kanda ja millises ulatuses tuleb menetluskulud jätta. Maakohus on mõistnud avaldajalt välja puudutatud isiku kasuks viimase menetluskulud, seega on menetluskulud maakohtu poolt nii jaotatud kui ka kindlaks määratud.
7.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus jätta menetluskulud avaldaja kanda õiguspärane. Maakohus tugines oma otsuses TsMS § 172 lg 1 esimese lausele, mille järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Ringkonnakohtu hinnangul on menetluskulude jätmine avaldaja kanda põhjendatud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel, mis annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia
kaalutlusruumi. Maakohtu määrus täitemenetluse lõpetamiseks on tehtud avaldaja huvides, kuid menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi tuleb lähtuda ka õigluse põhimõttest ning kohtusse pöördumise põhjendatust. Ringkonnakohus leiab, et iseenesest on õige, et avaldaja võib valida, kas pöörduda avaldusega täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu kohtutäituri või kohtu poole. Mõlemal juhul peab avaldaja arvestama avalduse esitamisel tekkida võivate kulutustega. Käesoleval juhul oli avaldajal võimalus esitada täitemenetluse lõpetamise avaldus nõude täitmise aegumise tõttu kohtuväliselt otse kohtutäiturile täitemenetluse seadustiku § 481 lg 1 alusel. Puudutatud isik ei ole täitemenetluse lõpetamisele vastu vaielnud. Kohtutäitur oleks saanud täitemenetluse lõpetada avaldaja avalduse alusel ning avaldajal ei oleks olnud vaja kohtusse pöörduda. Antud olukorras põhjustas avalduse kohtusse esitamine puudutatud isiku menetluskulude tekkimist. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma avaldaja väide, et tal ei ole raha kohtutäiturile esitatava avalduse eest tasuda, tähtsust. Kohtusse pöördumisel pidi avaldaja samuti arvestama võimalusega, et sellega kaasnevad kulutused. Kohtutäituril on õigus saada nõude täitmise aegumise kohaldamise avalduse läbivaatamise eest tasu 15 eurot (kohtutäituri seadus § 411 lg 1), mis on oluliselt odavam kui kohtumenetluse kulud, seega ei ole põhjendatud puudutatud isikule kordades suuremate menetluskulude põhjustamine. Lahend, millega täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu lõpetatakse, on tehtud avaldaja huvides, puudutatud isik ei ole põhjustanud oma menetluskulude tekkimise. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga, et menetluskulude jätmine puudutatud isiku kanda oleks äärmiselt ebaõiglane, sest puudutatud isikul on avaldaja vastu rahaline nõue, mida avaldaja ei täitnud, samuti ei täidetud seda täitemenetluses. Seega on õiglane jätta puudutatud isiku menetluskulud, mis on põhjustatud avaldaja poolt, avaldaja kanda.
8.TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtulahend menetlusosalistele kohustuslik osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue kui seadusest ei tulene teisiti. Järelikult toob selle sätte järgi pooltele õiguslikud tagajärjed kaasa üksnes kohtuotsuse resolutsioon. TsMS § 457 lg 1 kuulub TsMS § 659 alusel kohaldamisele ka ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisel. TsMS § 662 lg 1 p 3 näeb ette, et muu hulgas tuleb määruskaebuses märkida millises ulatuses esimese astme kohtu määrust vaidlustatakse. Avaldaja on lisaks maakohtu määruse resolutsiooni osalisele vaidlustamisele esitanud taotlused seoses esindaja tasuga, uue esindaja määramisega, tõendite kogumisega ning kohustada kohtutäiturit vähendama täitmiskulusid. Kuivõrd maakohtu määrust saab vaidlustada määruse resolutsiooni osas, siis ei ole avaldaja kaebuse punktid 2, 3, 6 ja 7 põhjendatud ja asjakohased ning ringkonnakohus jätab nimetatud kaebuse punktid läbi vaatamata. Seoses kaebuse p-ga 4 tuleb avaldajale tagastada Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kodulehelt pärit juhend.
9.Viru Maakohus rahuldas 16. novembri 2022 määrusega avaldaja menetlus- ja riigiõigusabi taotluse, millega andis avaldajale menetlusabi menetluskulude kandmisel ja vabastas avaldaja täielikult menetluskulude (riigilõiv ja tõlkekulud) kandmisest avalduse esitamisel tsiviilasjas nr 2-22-13130 ning andis avaldajale riigi õigusabi isiku muu õigusnõustamisena ning andis avaldajale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
Maakohus tuvastas, et avaldaja viibib Tartu Vanglas ja tal puudub sissetulek ja muud rahalised vahendid, mille arvelt tasumisele kuuluvat riigilõivu tasuda, samuti puuduvad kinnisvara ja sõidukid. Ringkonnakohus loeb TsMS § 184 lg 4 alusel menetlusabi riigilõivu tasumiseks jätkuvaks ka ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisel.
10.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Puudutatud isik esitas 6. aprillil 2023 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta kandnud määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulusid 300 eurot. Menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kulust. Nimekirjast nähtuvalt on esindaja tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Puudutatud isik saab käibemaksu tagasi küsida, seega on tunnitasu määraks 100 eurot. Esindaja on teinud järgmised toimingud: avaldaja esindaja määruskaebusega tutvumine (0,5 h), määruskaebusele vastuse koostamine (1,5 h), avaldaja määruskaebusega tutvumine (0,5 h), menetluskulude nimekirja koostamine (0,5 h). Avaldaja on esitanud puudutatud isiku menetluskulude osas seisukoha, mille järgi on puudutatud isiku menetluskulud põhjendamatud ja ülepaisutatud. Olukorras, kus puudutatud isik ei vaielnud avaldaja avaldusele vastu, puudus vajadus kaasata menetlusse õigusabi osutajat. Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isiku esindaja viidatud ajakulu (3 h) määruskaebemenetluses asja vähest keerukust ja mahukust arvestades osaliselt ülepaisutatud. Võttes arvesse, et puudutatud isiku esindaja oli tsiviilasja materjalidega kursis, käesolev õigusvaidlus ei ole tavapärasest keerukam ning menetlusdokumendid ei ole mahukad, ei ole sellega seotud töömaht suur ega nõua eriteadmisi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku esindaja ajakulu määruskaebemenetluses ei ole TsMS § 175 lg 1 mõttes täies ulatuses põhjendatud ja vajalik. Esindajal on ainuüksi dokumentidega tutvumisele ja menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud 1,5 tundi, mida ringkonnakohus ei pea põhjendatuks. Samuti ei olnud määruskaebus niivõrd mahukas ja sisurohke, et vastuse koostamisele kulunuks 1,5 h. Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isiku esindaja ajakulu dokumentidega tutvumisel ja koostamisel põhjendatud kokku 1,5 h ulatuses. Seega on puudutatud isiku vajalikud ja põhjendatud menetluskulud ringkonnakohtus 150 eurot (1,5 h x 100 eurot). Eeltoodust tulenevalt mõistab ringkonnakohus avaldajalt puudutatud isiku menetluskulude katteks määruskaebemenetluses välja 150 eurot (1,5 h x 100 eurot)
11.Lähtudes TsMS §-st 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt puudutatud isiku taotlusele määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Margit Vutt
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.