O.Q avaldus täitemenetluse lõpetamiseks (täiteasi nr xxx)
Toiming
avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik): O.Q Tallinna Vangla)
aegumisega
(ik XXX, viibimiskoht
Puudutatud isik (sissenõudja): P.M.O (registrikood XXX) Puudutatud isiku lepinguline esindaja: L.G ; e-post XXX Kohtutäitur B.D (asukoht XXX, e-post: XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada O.Q avaldus.
2.Lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr xxx nõude aegumise tõttu.
3.Jätta menetluskulud avaldaja O.Q kanda ning mõista välja O.Q ́lt P.M.O kasuks viimase menetluskulude katteks 180 eurot.
4.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teise lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
1.O.Q esitas 30.07.2024 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr xxx.
2.Täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu 09.12.2013 otsus tsiviilasjas nr xxx, mille kohaselt mõisteti P.M.O kasuks võlgnevus summas 513,04 eurot. Lahend jõustus 28.01.2014. P.M.O avalduse ja Harju Maakohtu 09.12.2013 kohtuotsuse alusel algatati Tallinna kohtutäitur B.D poolt 19.12.2013 täitemenetlus nr xxx.
PUUUTATUD ISIKU SEISUKOHT
3.Puudutatud isikul puudusid vastuväited avalduse menetlusse võtmise kohta. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja oleks pidanud pöörduma kohtutäituri poole, kes oleks saanud täitemenetluse tunduvalt lihtsamalt ja kulusid tekitamata lõpetada. Puudutatud isik on seisukohal, et avaldajal tuleks kanda teiste menetlusosaliste menetluskulud, kuna avaldaja ei ole kohtuväliselt esitanud täitemenetluse lõpetamiseks taotlust. Avaldaja poolt kohtusse pöördumine on olnud ennatlik ja ta oleks pidanud pöörduma sissenõudja või kohtutäituri poole. Kohtutäituri juurde avalduse esitamisel oleks läbivaatamise kulud olnud poole väiksemad. Puudutatud isik leiab, et menetluskulude kandmine puudutatud isiku kanda oleks äärmiselt ebaõiglane, sest puudutatud isikul on avaldaja vastu rahaline nõue, mida avaldaja ei täitnud, samuti ei täidetud seda täitemenetluses. Seega on õiglane jätta puudutatud isiku menetluskulud, mis põhjustatud avaldaja poolt, avaldaja kanda. Antud seisukohale on sarnases kohtuasjas jõutud ka Tartu Ringkonnakohtu 19.04.2023 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-22-13130. Antud ringkonnakohtu lahendi kohaselt ringkonnakohus leidis, et menetluskulude jätmine puudutatud isiku kanda oleks äärmiselt ebaõiglane, sest puudutatud isikul on avaldaja vastu rahaline nõue, mida avaldaja ei täitnud, samuti ei täitnud seda täitemenetluses. Seega on õiglane jätta puudutatud isiku menetluskulud, mis on põhjustatud avaldaja poolt, avaldaja kanda.
4.Kohtutäituril ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tingida täiteasjas nr xxx aegumise peatumise ja/või katkemise. O.Q ei ole pöördunud kohtutäituri poole vastavalt TMS § 481 lg 1 sätestatule. Samuti täitur ei tea, et avaldaja oleks sissenõudjaga sõlminud kokkuleppeid või graafikuid nõude tasumise osas.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lõike 1 p 15 3 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 kohaselt lahendab kohus võlgniku avaldust täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lõikele 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse erisusi. TsMS § 477 lõike 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS § 477 lg 7 esimese lausest peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
6.X-tee kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda väljavõttest nähtub, et O.Q suhtes on algatatud täitemenetlus nr xxx Harju Maakohtu 09.12.2013 tsiviilasjas nr xxx tehtud kohtulahendi ja sissenõudja P.M.O AS avalduse alusel.
7.Avaldaja leiab, et kuna täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumisest ja täitemenetluse algatamisest on möödunud rohkem kui 10 aastat, on täitmine aegunud ning täitemenetlus nimetatud täiteasjas tuleb lõpetada.
8.TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg.
9.Täitemenetluse jätkamine üle TsÜS § 157 lg 1 sätestatud 10 aastase aegumistähtaja on võimalik vaid juhul, kui tähtaja kulgemise vältel on aegumistähtaeg katkenud ja/või peatunud.
10.Käesoleval juhul ei ole avaldaja ega puudutatud isik/sissenõudja toonud esile ühtegi TsÜS § 158 - § 167 toodud alust, millest tulenevalt saaks teatud perioodi jätta aegumistähtaja hulka arvestamata (sellest tulenevalt pikendada 10 aastast aegumistähtaega). TsÜS § 158 lg 3 kohaselt ei loeta aegumist katkenuks täitemenetluses sissenõudjale võlgnetava osalise tasumisega, intresside maksmisega, tagatise andmisega või muu teo tegemisega. 2/2
11.Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtule aegumise katkemise/peatumise aluseid esitatud ning kohtule ei ole need teatavaks saanud, mistõttu on kohus seisukohal, et Harju Maakohtu 09.12.2013 tsiviilasjas nr 2-3-19030 tehtud lahendist, mida täidetakse täiteasjas nr xxx, tuleneva nõude täitmine on aegunud TsÜS § 157 lg 1 alusel ja täitemenetlus tuleb lõpetada.
12.TMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine.
13.Kohus toimetab määruse TsMS § 466 lg 1 järgi kätte avaldajale ja sissenõudjale. Avaldajal endal tuleb määrus edastada kohtutäiturile.
14.Avalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku TMS § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest.
MENETLUSKULUD
15.TsMS § 172 lg 1 esimene lause näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.
16.Kohus lähtub menetluskulude määramisel Tartu Ringkonnakohtu 19.04.2023 kohtumääruses (tsiviilasi nr 2-22-13130) väljendatud seisukohtadest.
17.Nimelt antud lahend on tehtud avaldaja huvides, kuid menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi tuleb lähtuda ka õigluse põhimõttest ning kohtusse pöördumise põhjendatust. Avaldaja võib valida, kas pöördub avaldusega kohtusse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu kohtutäituri või kohtu poole. Mõlemal juhul avaldaja peab arvestama avalduse esitamisel tekkida võivate kulutustega. Antud juhul oleks avaldaja võinud täituri poole pöörduda ja kohtutäitur oleks saanud täitemenetluse lõpetada ning avaldajal ei oleks olnud vaja kohtusse pöörduda. Antud juhul põhjustas avalduse kohtusse esitamine puudutatud isiku menetluskulude tekkimise. Seega kohtusse pöördumisel pidi avaldaja arvestama võimalusega, et sellega kaasnevad kulutused. Kohtutäiturile avalduse läbivaatamise eest oleks avaldaja pidanud tasuma 15 eurot (kohtutäituri seadus § 411 lg 1), mis oleks oluliselt odavam, kui kohtumenetluse kulud. Antud juhul puudutatud isik ei ole põhjustanud oma menetluskulude tekkimist.
18.Eeltoodut arvestades on käesoleval juhul kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude jätmine avaldaja O.Q kanda.
19.Kohus mõistab TsMS § 172 lg 1 alusel O.Q ́lt välja P.M.O AS menetluskulu 180 eurot ja märgib lahendis kooskõlas TsMS § 177 lg 4, et väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
3/2
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.