Hageja: L.L., IK xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx Hageja määratud esindaja Toomas Metsma, Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid, e-post [email protected] Kostja: M.T.t, xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, alates 17.06.2021 lisa-aadress Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx Kohtuotsusele ei saa esitada edasikaebust (TsMS § 405 lg 1 koostoimes TsMS §lg 21)
Edasikaebamise kord
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjalt M.T.tilt (T.t) hageja L.L.i (L.) kasuks välja 22.05.2021 toimunud kahjusündmuse eest välja rahaline hüvitis (kahjustatud esemed lauaarvuti, klaviatuuri, monitori ja arvutihiir, toa siseuks)e kogusummas 400 (nelisada) eurot.
3.Mõista kostjalt M.T.tilt hageja L.L.i kasuks välja viivitusintress alates hagi esitamise kuupäevast 17.12.2021 protsendina võlgnevuselt intressimääraga 8,00% aastas (intressimäär 0,022% päevas) kuni kohustuse kohase täitmiseni.
4.Tagastada kostjale 23.03.2023 kohtule tõendina esitatud nööriga mälupulk, tehes selle kostjale kättesaadavaks Pärnu Maakohtu Rüütli kohtumaja kantseleis kahe kuu vältel alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kostja ei tule temale kuuluvale esemele kohtu määratud tähtaja lõppemiseni järgi, tuleb tõend pärast tähtaja möödumist hävitada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks eraldi määrusega.
6.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
2-21-19814
7.Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
KOHTU SELGITUSED LIHTMENETLUSES
Kohus selgitab, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
2.Tulenevalt TsMS § 637 lg 21 võetakse TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus edasikaebamiseks luba ei anna.
3.Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus tutvunud, tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada täielikult.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
4.Hageja nõue 4.1.Hageja esitas Pärnu Maakohtule 17.12.2021 hagiavalduse, milles nõuab kostjalt M.T.tilt kahjuhüvitist summas 600 eurot, millelt mõista välja viivitusintress alates hagi esitamise kuupäevast protsendina võlgnevuselt intressimääraga 8,00% aastas (intressimäär 0,022% päevas) kuni kohustuse kohase täitmiseni. 4.2.Pärnu Maakohtus 23.03.2023 toimunud kohtuistungil vähendas hageja nõuet 400 euroni, põhjendades seda asjaoluga et kahjujuhtumi põhjustanud füüsilises rüseluses osales hageja alaealine poeg, kes arvutikomplekti kasutas. Hageja lõplikuks nõudeks kostja vastu jäi 400 eurot, millelt hageja taotleb viivitusintressi väljamõistmist alates hagi esitamise kuupäevast protsendina võlgnevuselt intressimääraga 8,00% aastas (intressimäär 0,022% päevas) kuni kohustuse kohase täitmiseni.
5.Kostja vastuväited hagile
7.1.Kostja ei ole kohtule kordagi esitanud nõuetekohast vastust hagile, vaid on kohtuga korduvalt kirjalikult suhelnud allkirjastamata e-kirjade teel, kuigi kohus on kostjale selgitanud vajadust esitada menetlusdokumendid korrektses vormis, kuid kostja ei ole kohtu korraldust täitnud. Kostja on alles 09.03.203 taas e-kirja teel esitanud rea erinevaid taotlusi tõendite kogumiseks, sealjuures puudub tõenditel seos käesoleva vaidlusega, tõendite esitamise vorminõuded TsMS § 229 lg 1, ei ole täidetud ning e-kirjadest ei selgu, mida täpselt kostja tõenditega tõendada soovib. 7.2.Kohus on kostja tema soovil kahel korral ära kuulanud 10.03.2022 ning 23.03.2023. Suuliselt on kostja väitnud, et ta ei tunnista hagi ning hagejale kuuluva vara (lauaarvuti) ning toaukse purunemises on süüdi füüsilise konflikti algatanud hageja alaealine poeg. a. Pärnu Maakohtu 23.03.2023 istungilt lahkus kostja omavoliliselt, olles kohtuistungi ajal asetanud kohtu lauale eseme (nööri külge kinnitatud
2-21-19814 mälupulk) nõudega, seda kuulata. Väidetavalt oli mälupulgal helisalvestis konfliktist. Kostja ei ole sellele tõendile varasemalt viidanud ega selgitanud, mida ta konkreetselt tõendiga tõendada soovib. Tõendi esitamisel ei ole järgitud vorminõudeid ega menetlustähtaegu. Menetluse käik
6.Kohtumenetlus oli peatunud alates 21.03.2022 kuni kriminaalasjas nr 1-22-1068 lõpplahendi jõustumiseni. kohus uuendas menetluse 10.02.2023.
7.Kriminaalasjas 1-22-1068 tegi Pärnu Maakohus otsuse 13.04.20221 millega tunnistas süüdi M.T.ti KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust, jättes KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel mõistetud vangistuse täielikult tingimisi kohaldamata, kui M.T.t ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulisel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu (Katseaja algus 13.04.2022). Tsiviilhagi käesolevas menetluses esitatud esemekahju nõudes ei ole kriminaalmenetluses esitatud. Süüdistuse asjaolud olid järgmised: M.T.t 22.05.2021.a kella 18 ajal x x x x x x korteris x x XXiga tekkinud sõnavahetuse käigus lõi XXi ühe korra rusikaga näkku. XX lõi kaks korda vastu, mille peale M.T.t ärritus ning lõi kannatanut korduvalt rusikaga näkku. XX kukkus toolile pikali ja kaitses oma nägu kätega, M.T.t lõi tooli olevat kannatanut rusikaga korduvalt näo ja puusa piirkonda, kokku vähemalt 15 lööki. Peale peksmist tõusis kannatanu toolil istuvasse asendisse ning siis võttis M.T.t tal kahe käega kõrist kinni ja kägistas ca 6-7 sekundi jooksul. M.T.t oli etteheidetava teo toimepanemise ajal XXi x, kes oli x x TT koos elanud x aastat ning ühisest kooselust oli neil x x, seega olid kannatanu ja kahtlustatav KarS § 121 lg 2 p 2 mõistes lähisuhtes. Peksmisega põhjustas M.T.t XXile füüsilist valu ning parema silma ümbruses verevalumi, silma kõvakestal verevalumi ja turse paremal põsel, ca 10 cm läbimõõduga verevalumi paremal puusal ning ca 2 cm läbimõõduga verevalumid mõlema õlavarre tagumisel pinnal. Peksmise käigus tõmbas M.T.t katki kannatanul seljas olnud Tommy Hilfigeri T- särgi väärtusega 50 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
9.Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Kohus saab esitatud nõude õigusliku aluse kindlaksmääramisel tugineda üldjuhul üksnes poolte esitatud faktilistele asjaoludele ja tõenditele (Riigikohtu 24.09.2008 otsus nr 3-2-1- 62-08, p 11).
2-21-19814
10.Pooled ei vaidle käesolevas menetluses järgmiste asjaolude üle:
10.1.22.05.2021.a toimus kostja ja hageja alaealise poja vahel arvutikasutusest tulenenud tüli aadressil Xxxxxxxxxxx.
10.2.Rüseluse käigus purunes L.L.ile kuuluv arvutikomplekt: hiir, klaviatuur, arvuti ja monitor. Samuti sai kannatada toauks.
10.3.Tekkinud varalise kahju suurus on kokku 600 eurot.
11.Võlaõigusseadus (VÕS) § 127 lg 1 hageja nõuab kostjalt otsese varalise kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 4 isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse /.../ ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Poolte vahel puudub vaidlus selles osas, et varale on tekkinud kahju ning kahju kogumaksumus on 600 eurot.
12.Kannatanu varale kahju tekitamine on antud juhul eelkõige õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes, kuivõrd on rikutud kannatanu omandit. Hageja on saanud kostja tegevuse tulemusena otsest varalist kahju. Hageja nõuab kostjalt otsese varalise kahju hüvitamist ning hüvitiselt arvestatavat viivist seadusjärgses määras. Kahju õigusvastase tekitamisega tekkis poolte vahel võlasuhe VÕS § 2 lg 1 ja VÕS § 3 p 2 tähenduses. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas arvuti lõhkus kostja, või kolmas isik. Kostja ise ei ole eitanud, et ta osales 22.05.2021.a toimunud rüseluses, ega seda, et rüseluse käigus purunes L.L. ́ile kuuluv arvutikomplekt ning sai kannatada toauks. Küll aga eitab kostja arvuti purustamist ja leiab, et tema ei ole arvutile kahjustusi tekitanud.
14.Hageja on tõendina esitanud Pärnu Maakohtu 13.04.2022 kohtuotsuse2 millega kostja M.T.t on mõistetud süüdi alaealisele kannatanule kehavigastuste tekitamisel. Kohtuotsusest nähtuvalt on kannatanu kriminaalmenetluses toimunud kohtuistungil kirjeldanud sündmust alljärgnevalt: M.T.t 22.05.2021.a joobes ja otsis tegevust. Ta hakkas rääkima arvuti katki viskamisest. Seejärel võttis süüdistatav laualt arvuti ja viskas selle teise tuppa. Kannatanu tõusis küsides „mida sa teed?“ ning süüdistav lõi teda esimest korda näkku. Kannatanu üritas end kaitsta kahel korral vastu lüües. Süüdistatav jõudis rohkem lüüa ja kui kannatanu oli toolile kukkunud, siis süüdistatav lõi veel 10-15 korda. Tõmbas särgi ribadeks. Seejärel võttis kaelast kinni nagu maadluses. Kannatanu ei saanud umbes 5 sekundit hingata. Seda nägi pealt x ja x x. Süüdistatav jooksis minema enne kui politsei kohale jõudis. Kohtuotsusest nähtuvalt on toimunu pealtnägija, kannatanu x, TT ütluste kohaselt M.T.t olnud joobes ja rääkis kannatanuga arvuti lõhkumisest. Tunnistaja nägi kuidas arvuti lendas kannatanu toast, üle koridori, teise tuppa, ta kuulis suurt pauku. TT läks x tuppa ja nägi kuidas süüdistatav läks kannatanule kallale ja hakkas lööma teda rusikaga vastu nägu, kannatanu istus toolil. Süüdistatav lõi mitu korda. Tunnistaja proovis süüdistatavat kannatanust eemale tõmmata, kuid süüdistatav ei kuulanud ja lõi
Kohtuotsus 1-22-1068 p. 7 kannatanu ütlused dtl 136
2-21-19814 ikka. Tunnistaja hakkas politseisse helistama ja nägi kuidas süüdistatav hakkas kannatanut kägistama. Tunnistaja ehmus ja jooksis õue abi kutsuma, samal ajal helistas politseisse3.
15.Eeltoodud tõenditest, lisaks hageja poolt kohtuistungil antud selgitustest ning kostja selgitustest tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et M.T.t on konflikti käigus hageja poolt kirjeldatud viisil purustanud hagejale kuuluva arvuti. Kohtu jaoks ei ole kõiki kannatanute poolt kirjeldatud asjaolusid arvesse võttes eluliselt usutavad väited arvuti purunemisest muul viisil. Kostja on süüdi mõistetud alaealise ründamises ja talle füüsilise valu ning kehavigastuste põhjustamises ning ühe kannatanu (hageja poja) ütlused kirjeldavad detailselt ka arvuti kahjustamist, teise kannatanu ütlused kirjeldavad aga seda, et M.T.t oli joobes ja rääkis kannatanuga arvuti lõhkumisest. Tunnistaja nägi kuidas arvuti lendas kannatanu toast, üle koridori, teise tuppa, ta kuulis suurt pauku. Seega on olemas otsene põhjuslik seos kostja käitumise ja hagejale tekkinud varakahju vahel.
16.TsMS § 230 lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. ning kostja on vastutav hagejale tekkinud varalise kahju eest. VÕS § 1050 lg 1 sätestab, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et ta ei ole kahju tekitamses süüdi.
17.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja lõplikuks nõudeks on 400 eurot. Kohus on seisukohal, et nõue kuulub rahuldamisele, ning kohus mõistab kostjalt M.T.tilt hageja L.L.i kasuks välja 22.05.2021 toimunud kahjusündmuse eest rahalise hüvitise (kahjustatud esemed lauaarvuti, klaviatuuri, monitori ja arvutihiir, toa siseuks) e kogusummas 400 (nelisada) eurot.
18.Viivis Kuivõrd kahju suurus on tõendatud, on VÕS § 113 lõikest 3 tulenevalt kahju hüvitamise korral võlgnikul õigus nõuda viivist. VÕS § 113 lõikele 3 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lõikele 1 hakkab viivise arvestamine kulgema alates hagi esitamisest so. 17.12.2021. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivitusintressi alates hagi esitamise kuupäevast (17.12.2021) protsendina võlgnevuselt intressimääraga 8,00% aastas (intressimäär 0,022% päevas) kuni kohustuse kohase täitmiseni.
19.Taotluste lahendamine Kohus lahendab TsMS § 445 lg 5 tulenevalt otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.
Kohtuotsus 1-22-1068 p. 9 teise kannatanu ütlused dtl 137
2-21-19814 19.1.Kostja 23.03.2023 istungil esitatud tõendi (andmekandja) tagastamine Pärnu Maakohtu 23.03.2023 istungilt lahkus kostja omavoliliselt, olles kohtuistungi ajal asetanud kohtu lauale eseme (nööri külge kinnitatud mälupulk) nõudega, seda kuulata. Väidetavalt oli mälupulgal helisalvestis konfliktist. Kostja ei olnud kordagi varasemalt viidanud tõendi olemasolule. Kohus selgitas kostjale tõendite esitamise korda ning suulise korraldusega tagastas eseme, mida kostja keeldus vastu võtmast. 19.2.TsMS § 238 lg 3 p 3 ja 4 tulenevalt tagastab kohus kostjale mälupulga, kuna kostja on tõendi esitanud hilinenult ning ei ole tõendi esitamise vajadust varasemalt põhjendanud. Kostja ei ole sealjuures järginud ka TsMS § 329 lg 2 sätestatut. Kohus on selgitanud, et kohus ei saa istungil vastu võtta ega käidelda poolte esitatud andmekandjaid, vaid tõendid tulnuks esitada õigeaegselt. Kohus määrab kindlaks, et kostjale tuleb temale kuuluv ese (nööriga mälupulk) tagastada, tehes selle kostjale kättesaadavaks Pärnu Maakohtu Rüütli kohtumaja kantseleis kuni kaks kuud kohtuotsuse jõustumisest alates. Juhul kui kostja ei võta temale kuuluvat eset kohtu määratud tähtaja lõppemiseni tagasi, kuulub tõend hävitamisele.
20.Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus lahendab menetluskulude rahalise suuruse eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.