Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus Ü.U. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
285,93 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood: 10746479 asukoht: A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja, e-post: [email protected] Kostja: Ü.U., isikukood: xxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxx
Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLTUSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi Ü.U. vastu tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista Ü.U.elt (U., isikukood: xxxxxxxxxxx) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood: 10746479) kasuks Ü.U.e ja Elisa Eesti AS vahel 10.04.2012 sõlmitud liitumislepingust nr 1698463 ja 06.08.2012 sõlmitud liitumislepingust nr 1932532 tulenev põhivõlg 201,29 eurot, viivis perioodi 19.08.2020 - 18.04.2023 eest summas 44,27 eurot ning sissenõudekulud 30 eurot, kokku summas 275,56 eurot.
Välja mõista Ü.U.elt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis tasumata põhinõudelt, s.o 201,29 eurolt, alates 13.04.2023 kuni põhinõude 201,29 täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Tsiviilasi nr 2-22-126551
4.Jätta menetluskulud kostja kanda.
5.Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 220 eurot ning mõista nimetatud summa Ü.U.elt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja.
6.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
7.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Kaja esitamine ja edasikaebamise kord Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus
1.20.07.2022 esitas hageja Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 280,93 euro saamiseks. Kohus rahuldas avalduse ning edastas võlgnikule makseettepaneku. Kohus lõpetas 02.12.2022 maksekäsu kiirmenetluse, kuna makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Nõue anti üle Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 09.01.2023 kohtule hagiavalduse Ü.U. vastu põhivõlgnevuse 201,29 euro, sissenõudmiskulu 30 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 38,54 euro ja edasiulatuva 2 (6)
Tsiviilasi nr 2-22-126551 viivise nõudes arvestatuna põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.01.2023 kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Hageja nõue põhineb kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud 10.04.2012 liitumislepingul nr 1698463 telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks ja 06.08.2012 sõlmitud liitumislepingul nr 1932532. Hageja nõuab viivist viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast, s.o 19.08.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 09.01.2023 seadusjärgses viivisemääras 8% aastas põhivõla summalt 201,29 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 38,54 eurot. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist alates 10.01.2023 kuni põhinõude summas 201,29 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem, kui põhivõla summa. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Elisa Eesti AS lepingu üles 17.07.2020. Elisa Eesti AS loovutas oma nõude kostja vastu hagejale 15.02.2022.
3.17.01.2023 määrusega jättis kohus hagi käiguta. Hageja kõrvaldas 17.01.2023 määruses nimetatud puudused 20.02.2023.
4.16.03.2023 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).
5.Kohus toimetas hagimaterjalid ja asja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte TsMS § 314 lg 2 alusel e-posti xxxxxxxxxx kaudu 23.03.2023. Vastavalt menetlusse võtmise määrusele oli kostja hagivastuse esitamise tähtaeg 06.04.2023 (vastuse esitamise tähtaeg oli 14 päeva määruse kättesaamisest). Kohtu selgitused
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.
7.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.
8.Hagi asjaolude kohaselt on kostja ja Elisa Eesti AS sõlminud 10.04.2012 liitumislepingu nr 1698463 telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks ja 06.08.2012 liitumislepingu nr 1932532. Lepingute sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub tasuma pakkumises mitte sisalduvate tarbitud tasuliste teenuste eest vastavalt Elisa Eesti AS hinnakirjale. Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ning esitanud selle eest kostjale igakuiseid arveid. Kostja kasutas teenuseid, kui ei jättis teenuste eest tasumata. Kostjal on tasumata 4 arvet (arved nr 2027402340, 2027678817, 2027947065, 2028222504) kogusummas 201,29 eurot. Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles 17.07.2020 ning loovutas oma nõuded hagejale 15.02.2022. 3 (6)
Tsiviilasi nr 2-22-126551 Elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 lg-te 1-3 kohaselt toimub sideteenuse osutamine lõppkasutajale sideteenuse lepingu alusel. Sideteenuse leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping ning sellele kohaldatakse elektroonilise side seaduse reguleerimata osas võlaõigusseaduse sätteid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel päeval. Kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis saab TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda kostja poolt omaksvõetuks hageja poolt esitatud faktilised asjaolud, sh asjaolu, et kostja on Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingut rikkunud ja ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud, s.o ei ole tasunud arveid nõuetekohaselt. Muu hulgas saab lugeda kostja poolt omaksvõetuks asjaolu, et tal on lepingu alusel tasumata põhivõlg kokku summas 201,29 eurot. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 201,29 eurot.
9.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast, s.o 19.08.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 09.01.2023 seadusjärgses viivisemääras 8% aastas põhivõla summalt 201,29 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 38,54 eurot (201,29*8/100/365*874). Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 10.01.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Perioodil 10.01.2023 kuni tagaseljaotsuse tegemise kuupäevani, s.o 18.04.2023, on viivisemäär olnud 10,5% aastas1. 18.04.2023 seisuga on viivis kokku 38,54+5,73=44,27 eurot (viivis perioodil 10.01.2023 kuni 18.04.2023 on 201,29*10,5/100/365*93=5,73 eurot). Kohus peab viivise nõuet seadusjärgses määras põhjendatuks. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 13.04.2023 viivise põhivõlalt seadusjärgses määras kuni põhivõla täitmiseni.
Eesti Panga kodulehel (www.eestipank.ee) on avaldatud, et alates 01.01.2023 on VÕS § 94 lg 1 kohaselt ja Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimääraks 2,50%, millele lisandub VÕS § 113 lg 1 järgi 8% aastas.
4 (6)
Tsiviilasi nr 2-22-126551
10.Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu summas 30 eurot väljamõistmist. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kohus märgib, et VÕS § 1132 seab piirangud tarbijast võlgnikult nõutavatele sissenõudmiskuludele ning seab neile konkreetsed ülempiirid ning tarbija kahjuks kõrvalekalduvad kokkulepped on tühised (VÕS § 1132 lg 6). VÕS § 1132 alusel on võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitist vaid siis, kui ta on need kulud reaalselt kandnud ning võlausaldaja peab olema võimeline neid ka tõendama. Tegemist ei ole seadustatud hinnakirjaga. Tarbijalt on õigus nõuda tasu konkreetsete meeldetuletuskirjade eest ning lisaks sissenõudmiseks tehtud muude toimingute kulud (nt telefonikõned, võimalikud registripäringud, võlgnikuga kohtumine jne) piirmäära ulatuses. Samuti tuleb lähtuda ka sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud piirangust, s.o lepingu lõppemisest või eelmise tasulise meeldetuletuskirja saatmisest on möödunud vähemalt 7 päeva, mida tuleb nõude hindamisel arvestada. Teave meeldetuletuskirjade saatmise, sisu, aja ja viisi kohta ning muude toimingute tegemise aeg, sisu ja kulud peavad nähtuma hagist. Hageja 20.02.2023 hagi täpsustusest nähtub, et hageja edastas kostjale 3 tasulist kirja: 25.02.2022 maksumusega 15 eurot, 22.03.2022 ning 02.05.2022 maksumusega 5 eurot. Hageja on kandnud seoses kostja makseviivitusega ka muid kulusid summas 5 eurot. Hageja on saatnud kostjale tasuta kirju kuupäevadel 16.02.2022, 14.03.2022, 30.03.2022, 11.04.2022, 20.04.2022, 11.05.2022, 24.05.2022, 03.06.2022, 14.06.2022, 18.06.2022, 04.07.2022. Samuti on hageja üritanud kostjaga ühendust saada telefonitsi kuupäevadel 18.02.2022, 22.02.2022, 03.03.2022, 08.03.2022, 14.03.2022, 31.05.2022, 29.06.2022 ning saatnud kostjale SMS-i kuupäeval 21.03.2022. Samuti on hageja teostanud kontaktiotsingu kuupäeval 23.03.2022. Kohus rahuldab hageja sissenõudmiskulude nõude summas 30 eurot. Menetluskulud
11.TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.
12.TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
5 (6)
Tsiviilasi nr 2-22-126551
13.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot, õigusabikulud 340 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse osaliselt. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 340 eurot põhjendamatult suur. Põhjendamatu on lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (TsMS § 175 lg 1). Kohus leiab, et hagiavaldusele ja 20.02.2023 esitatud dokumentidele kulutatud aeg võib olla kõige rohkem 2 tundi. Tegemist on hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida lepingutest tulenevaid kohustusi. Sisuliselt muudetakse erinevate võlgnike puhul peamiselt arvandmeid ja hagi põhisisu on esitatud eelnevalt võlgnikule saadetud võlateatistes. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga ja dokumentide komplekteerimiseks ei saanud kuluda rohkem kui kümme minutit. Hagile on lisatud tavapärased dokumendi, millest osa pidi olema hagejal juba eelnevalt komplekteeritud –leping, võlateatised, volikiri ja haridust tõendav dokument. Praeguses asjas esitatud hagi koostamine ei nõua ka kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole põhjendatud tunnitasu suurus 120 eurot. Kõrgema astme kohus on leidnud, et oma raskusastmelt ei erine tüüphagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu 50 eurot (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14. aprilli 2020 otsused tsiviilasjas nr 2-18-129072, p 12 ja 2-19-11647, p 9). Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses asjas 100 eurot (50 eurot x 2 tundi). Kohus mõistab menetluskulu välja ilma käibemaksuta, kuna hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10).
14.Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 100 eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.
15.Hageja taotleb lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 euro väljamõistmist. TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 484 alusel on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.
16.Eeltoodut arvestades on hageja menetluskulud kokku 220 eurot (100+100+20), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
17.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.