Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots
Määruse tegemise aeg ja koht 25.11.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-23-6221
Kohtuasi
Kinomaja OÜ hagi R.I vastu üürilepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.12.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Kinomaja OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Kinomaja OÜ (registrikood lepinguline esindaja Priit Pööbo
16486051),
Kostja R.I (isikukood XXX), lepinguline esindaja Marko R.I Menetluse liik
Asja läbivaatamine 17.11.2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 04.12.2024 otsus.
2.Lõpetada tsiviilasjas nr 2-23-6221 menetlus ja kinnitada kompromiss, mille tingimused on järgmised:
2.1.Pooled kinnitavad, et neil ei ole teineteise vastu enam mingeid pretensioone ega nõudeid tulenevalt käesoleva tsiviilasja esemeks olevast vaidlusest ning pooled omandavad lepingu alusel uued õigused. R.I deklareerib, et kompromissi sõlmimise ja kompromissihüvitise tasumisega R.I ei tunnista mistahes viisil ega ulatuses avalduses temale tehtavaid etteheiteid ega Kinomaja OÜ poolt esitatud nõudeid. R.I on endiselt seisukohal, et tema vastu esitatud nõue on täies ulatuses alusetu. Kompromissi sõlmimine ja hüvitise tasumine R.I poolt on tingitud soovist lõpetada pikaaegne emotsionaalselt ja finantsiliselt kurnav kohtuvaidlus ning saavutada õigusrahu.
2.2.R.I tasub Kinomaja OÜ-le tsiviilasja nr 2-23-6221 lõpetamise eesmärgil kompromissihüvitisena 1800 eurot.
2.3.Eelmises punktis nimetatud summa (1800 eurot) tasub R.I Kinomaja OÜ esindaja CKE Õigusbüroo OÜ arvelduskontole nr EE701010220117920018, selgitusega tsiviilasi nr 2-23-6221, igakuiste osamaksetena. Igakuise osamakse suurus on vähemalt 100 eurot kuus. Esimene makse kuulub tasumisele kuul,
mil jõustub Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärus, millega kinnitatakse 24.11.2025 kompromissileping.
2.4.Pooled on kokku leppinud, et Kinomaja OÜ-l on õigus pöörata kogu tasumata kompromissihüvitis koheselt sundtäitmisele, kui R.I ei pea kinni maksegraafikust ning R.I võlgnevus Kinomaja OÜ ees ületab või võrdub 200 eurot.
2.5.Pooled on kokku leppinud, et eelmises punktis toodud juhul lisandub kompromissihüvitisele viivis kuni kogu nõude (1800 eurot) täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, aga mitte rohkem kui tasumata sissenõutavaks muutunud põhivõla ulatuses.
2.6.Käesolev kompromiss lahendab ammendavalt ja lõplikult Kinomaja OÜ ja R.I vahel kõik vaidlused, mis on seotud käesoleva kohtumenetlusega. Kahtluste vältimiseks Kinomaja OÜ kinnitab, et pärast kompromissi kohtu poolt kinnitamist ei ole tal R.I suhtes mingeid nõudeid, mis tulenevad käesolevast kohtumenetlusest.
2.7.Kinomaja OÜ kinnitab, et ta ei ole osaliselt ega tervikuna loovutanud või muul viisil käsutanud 2022. a sõlmitud äriruumi üürilepinguga tulenevaid nõudeid R.I vastu, samuti ei loovuta ega käsuta ta niisuguseid nõudeid kuni kompromissi kohase täitmiseni.
2.8.Poolte menetluskulud, sealhulgas kulud õigusabile, jäävad vastavad kulud kandnud poole enda kanda ning pooled ei esita menetluskulude osas vastastikku mingeid nõudeid.
2.9.Pooled kinnitavad, et lepingus sisalduvad kinnitused on antud tagasivõtmatult ning kehtivad kõigi kompromissist tulenevate nõuete lõppemiseni.
2.10.Kompromiss jõustub kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisel. Kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad kompromissi sellisel juhul algusest peale kehtetuks.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4.Tagastada Kinomaja OÜ-le apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 192,50 eurot, ja kanda see CKE Õigusbüroo OÜ arvelduskontole nr EE701010220117920018. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kinomaja OÜ (hageja) esitas 25.04.2023 Harju Maakohtule R.I (kostja) vastu hagi, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 2198 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot, 2
sissenõutavaks muutunud viivis 104,10 eurot ja alates 26.04.2023 viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni kohustuse kohase täitmiseni.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja äriruumi üürilepingu, millega kostja üüris hagejalt ruume aadressil Uus 3, Tallinn (ruumid) gümnaasiumipeo korraldamiseks. Lepingu kohaselt oli üüri periood 6 tundi, üürihind 80 eurot, millele lisandus käibemaks. Leping sisaldas ka alkohoolsete jookide kohapeal tarbimist, hinnaga 10 eurot/inimene ehk nn korgitasu. Kostja tellimuse kohaselt pidi peol osalema hinnanguliselt 200–250 inimest. Hageja esitas kostjale arve 6 tunni eest (80 eurot/tund, millele lisandus käibemaks) nr 1033 summas 576 eurot (käibemaksuga). Kostja tasus arvel näidatud summast 58 eurot (käibemaksuga) rohkem, mis hiljem tasaarvestati. Kostja on hagejale selgitanud, et korgitasu aluseks saab lugeda 180 inimest, samuti peo alguseks lepiti kokku 1 tund varasem aeg ja seega kasutati ruume 7 tundi. Eeltoodud info alusel esitas hageja kostjale arve nr 1040 summas 2198 eurot (käibemaksuga), mis sisaldas täiendavat üüri 1 tund, millest on tasaarvestuse korras maha arvutatud 58 eurot (käibemaksuga), jääk 38 eurot (käibemaksuga) ning korgitasu 180 inimese kohta (1800 eurot, millele lisandus käibemaks). Kostja arvet tasunud ei ole. Kostjale on edastatud ka meeldetuletused, kuid kostja nõuet ei tunnistanud.
1.2.Hageja leidis, et ta ei pidanud teadma, kes võtavad osa gümnaasiumi peost ja osavõtjate vanuse kontrollimine ei olnud hageja vastutada ega kontrolli all ega ka lepingu tingimuseks. Kostja väide, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi kostja tasuma nn korgitasu vaid isikute eest, kes seaduse kohaselt tohtisid ja tarbisid alkoholi, on väär ja ei ole leidnud tõendamist. Lepingu pooled olid kokku leppinud korgitasu inimese kohta, mitte täiskasvanu kohta (alaealiste kohta andmed puudusid ja puuduvad senini).
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Kostja leiab, et korgitasu teenuse osutamise eesmärk on vastuolus heade kommetega ja seega tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 86 lg 1 järgi tühine. Hageja oli teadlik, et renditud ruumides toimus gümnaasiumi pidu, millel osales 180 inimest, kellest suurem enamus olid alaealised ning heade kommetega on vastuolus pakkuda alaealistele, kellele on alkoholiseadusega kehtestatud alkoholi tarbimise keeld, koolipeol korgitasu teenust ning sellelt tulu teenida. Sellise teenuse osutamine ja alkohoolsete jookide tarbimise eest korgitasu küsimine on alkoholiseadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing ning seega tühine. Hagiavalduse järgi sõlmisid pooled üürilepingu, kuid hageja ei ole toonud esile asjaolusid, mismoodi on korgitasu seotud üürilepingu olemusega ega kvalifitseerinud sellise õigussuhte olemust. Tõendamata on hageja väide, et kostja alustas ettevalmistustöödega varasemalt üks tund, et tal on õigus küsida ruumide eest täiendavalt üüri 38 eurot ning et pooled selles kokku leppisid. Samuti, et tal on õigus nõuda korgitasu 180 isiku eest ning asjaolusid, et kõik gümnaasiumi peol osalenud 180 isikut alkoholi tarbisid või võisid seaduse kohaselt tarbida. Kostja ei nõustunud ka viivisenõude ega selle arvestusega. Viivisenõue tuleb jätta osaliselt rahuldamata ulatuses, milles see ületab põhivõlgnevust. Juhul kui kohus otsustab hagi rahuldada, palus kostja võlgnevuse tasumine ajatada.
3.Harju Maakohus jättis 04.12.2024 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja määras kindlaks ning mõistis hagejalt kostja kasuks viimase menetluskulud välja.
4.Hageja esitas Harju Maakohtu 04.12.2024 otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
5.Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu.
3
6.Pooled esitasid 24.11.2025 ringkonnakohtule kirjaliku kompromissi, mille paluvad kinnitada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab kolleegium asjas tehtud maakohtu otsuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 alusel ja lõpetab tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 657 lg 1 p 4 alusel.
8.TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kolleegiumi arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Ringkonnakohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata. Pooled on kohtule kompromissilepingus kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest.
9.TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis on kokku lepitud, et pooled kannavad menetluskulud ise.
10.Hageja taotlus kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks (192,50 eurot) kuulub TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel rahuldamisele. Hageja palus riigilõivu tagastada hageja esindaja CKE Õigusbüroo OÜ arvelduskontole nr EE701010220117920018.
11.Määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1 ja TsMS § 696 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.