4.Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade Exxx Rxxxx kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 04.12.2020 kohtumäärusega kuulutati välja Exxx Rxxxx pankrot ja kohus määras pankrotihalduriks Tiia Kalausi. Tartu Maakohtu 22.07.2021 kohtumäärusega (jõust. 11.08.2021) lõpetati Exxx Rxxxx pankrotimenetlus ning algatati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Exxx Rxxxx kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ning kohustati võlgnikku ise täitma usaldusisiku ülesandeid, sh teostama väljamakseid võlausaldajatele iga aasta 25. juulil. Võlgnik pidi esitama aruandeid kaks korda aastas, 1. veebruaril ja 1. augustil.
2.Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 01.02.2022. Võlgnik aruannet tähtajaks ei esitanud. Kohus saatis võlgnikule 08.02.2022 meeldetuletuse ning andis võlgnikule aruande esitamiseks täiendava tähtaja kuni 25.02.2022. Võlgnik esitas aruande 22.02.2022 ilma konto väljavõteteta. Kohus palus esitada täiendavalt konto väljavõtted. Võlgnik esitas 02.03.2022 kahe konto väljavõtted, millest nähtuvalt omas võlgnik veel vähemalt 19 erinevat kontot (nii hoiused kui ka investeerimiskontod), mille väljavõtteid kohus palus esitada kahel korral. Esmalt vastas võlgnik: „Ausalt öeldes ei saa ma aru, mida Te minu käest tahate. Mul ei ole juba saadetud aruannetele midagi lisada.“ ning pärast kohtu selgitavat kirja esitas 16.05.2022 palutud konto väljavõtetest pooled, lisades et: „Saadan Teile nõutud kontoväljavõtted. Praeguseks ei ole ma võlausaldajatele mingit raha saanud eraldada, sest likvideerin oma eraisiku laene.“
3.Teise aruande esitamise tähtaeg oli 01.08.2022. Võlgnik aruannet tähtajaks ei esitanud. Kohus saatis võlgnikule 05.09.2022 meeldetuletuse ning andis võlgnikule aruande esitamiseks aega kuni 19.09.2022. Võlgnik tähtajaks aruannet ei esitanud. Kohus saatis korduva kirja 26.09.2022 ja andis tähtajaks 03.10.2022. Võlgnik esitas aruande 27.09.2022. Kohus palus juurde esitada puuduoevate kontode väljavõtted, mille peale võlgnik vastas: „Enamikke neist kontodest ei ole mul enam olemaski. Lõpetasin nii Swedbank, kui ka LHV panga kliendilepingud. Praegu on 2 kontot ainult SEB-s.“
4.Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.02.2023. Võlgnik aruannet tähtajaks ei esitanud. Kohus saatis võlgnikule 13.02.2023 meeldetuletuse ning andis võlgnikule aruande esitamiseks aega kuni 28.02.2023. Võlgnik esitas aruande 28.03.2023, millest nähtuvalt olid kasutusel ka osad pangakontod, mille kohta eelnevalt oli võlgnik väitnud, et ta on need sulgenud. Kohus palus esitada juurde puuduolevad pangakontod. Kohus sai võlgnikul vastuseks: „Jätke mind rahule oma kontode küsimisega“.
5.Kohus määras võlgnik ärakuulamiseks istungi. 28.03.2023 istungil kohus selgitas võlgnikule tema kohustusi. Kohus selgitas, et võlgniku poolt esitatud aruanded ei ole korrektsed ning puuduvad vajalikud konto väljavõtted. Võlgnik ütles seepeale, et tal ei olegi kontosid enam, ta on need kinni pannud. Võlgnik palus end rahule jätta ning avaldas, et kohus võib tema võlgadega teha mida ise soovib. Kohus selgitas, et tegemist on n.ö vabatahtliku menetlusegakui võlgnik on ise menetlust soovinud, peab ta selle nõudeis täitma. Kohtuniku täpsustava küsimuse peale seoses kohustustest vabastamise menetluse jätkamisega tõusis võlgnik püsti, ning lahkus kohtusaalist.
KOHTU SEISUKOHT
6.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
8.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
9.Kohus leiab, et käesolevas asjas esineb PankrS § 175 lõikes 5 ning § 175 lõikes 2 punktis 2 esinev asjaolu ning võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning keelduda võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
10.PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 22.07.2021 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne tuli esitada 01.02.2022, järgmine 01.08.2022 jne. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud kolm korrektset aruannet – tähtaegadega 01.02.2022, 01.08.2022 ja 01.02.2023. Võlgnik on kõikidel kordadel esitanud puudulikud aruanded ning kohtu palvele esitada puuduolevad konto väljavõtted vastanud üleolevalt ning jätnud kohustuse kas osaliselt või täies mahus täitmata. Konto väljavõteteta ei ole võimalik kohtul teostada järelevalvet võlgniku vara ja sissetulekute üle. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta.
11.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Võlgnik ei ole kohtule esitanud korrektseid aruandeid oma tegevuse kohta. Kohtul ei ole olnud võimalik teostada kontrolli võlgniku vara ja sissetulekute üle. Võlgnik on kohtule ka avaldanud, et ta ei soovi oma kohustusi menetluses täita ning palub, et teda rahule jäetakse. Kohustustest vabastamise menetluse näol on tegemist vabatahtliku menetlusega, milles osaemiseks peab olema võlgniku enda soov ja huvi. Antud juhul on võlgnik väljendanud, et see tal puudub. Kohus on seiskohal, et võlgnik on oma käitumisega rikkunud ka võlausaldajate huve. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine.
12.Rikkudes oma kohustusi on võlgnik käitunud võlausaldajate huve kahjustavalt. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 määruse p-s 11 märkinud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ja et lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab aga võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas esitama kohtule tõeseid andmeid oma sissetulekute ja vara kohta (PankrS § 173 lg 2).
13.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Exxx Rxxxx kohustustest vabastamise menetluses on enne viie aasta möödumist ilmnenud PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on rikkunud vähemalt olles hooletu oma PankrS § 173 lõigetes 2-5 sätestatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Vastavalt PankrS § 175 lõikele 5 tuleb keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
14.Kohus ei ole küsinud kohustustest vabastamise kohta võlausaldajate seisukohti, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega võlausaldajate õigusi ei rikuta. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
15.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda Exxx Rxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka Exxxxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
16.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab Exxx Rxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb ExxxxRxxxx vabastada ka usaldusisiku kohustustest.