FlightClaims OÜ hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu hüvitise, viivise ja sissenõudmiskulude nõudes
Tsiviilasja hind
324,01 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja FlightClaims OÜ (registrikood 14344660), seaduslik esindaja juhatuse liige M. M. Kostja SmartLynx Airlines 12264460), lepinguline Timo Kullerkupp
Asja läbivaatamise viis
Estonia OÜ (registrikood esindaja vandeadvokaat
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista välja SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt FlightClaims OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis lennuhüvitistelt (1200 eurot) perioodi 18.12.2018-08.04.2019 eest summas 29,46 eurot, võla sissenõudmiskulude hüvitis 80 eurot, kahjuhüvitis kohtuväliste õigusabikuludena summas 190,32 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis kahjuhüvitiselt (190,32 eurot) perioodi 07.07.2021-27.01.2022 eest summas 8,55 eurot ning alates 28.01.2022 viivis kahjuhüvitiselt (190,32 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kahjuhüvitise (190,32 eurot) tasumiseni.
3.Jätta menetluskulud SmartLynx Airlines Estonia OÜ kanda. Mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt FlightClaims OÜ kasuks välja menetluskulud 100 eurot. Edasikaebamise kord Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Lihtsustatud korras menetletud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (10.04.2023). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.FlightClaims OÜ (hageja) esitas 25.07.2021 (täpsustatud 02.11.2021, 16.11.2021) Harju Maakohtule hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ (kostja) vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitis lennuhüvitiste kohtuvälise sissenõudmise kuludena summas 190,32 eurot, seadusjärgne viivis lennuhüvitiselt (1200 eurot) perioodi 18.12.2018-09.04.2019 eest summas 29,68 eurot ning võla sissenõudmiskulud summas 80 eurot. 27.01.2022 täiendas hageja hagiavaldust paludes lisaks eeltoodud nõuetelt kostjalt välja mõista ka kahjuhüvitiselt (190,32 eurolt) sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis perioodi 07.07.2021-27.01.2022 eest summas 8,78 eurot ja alates 28.01.2022 viivis kahjuhüvitiselt (190,32 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras kuni rahalise kohustuse täitmiseni. Kohus võttis 27.01.2022 menetlusdokumendis esitatud hageja nõuded 06.06.2022 menetlusse ning liitis käesoleva tsiviilasjaga. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagi kohaselt oli hageja klientidel R, N. ́ul ja T. V. ́l broneeritud kostja tšarterlend nr xxxx Agadir (AGA) - Tallinn (TLL) väljumiskuupäevaga 22.11.2018, mis hilines väljumisel pikka aega ka mille tõttu jõudsid hageja kliendid oma lennureisi lõppsihtkohta (TLL) hilinemisega rohkem kui kolm tundi. Seoses sellega tekkis hageja klientidel õigus nõuda kostjalt ELi määruse 261/2004 artikliga 7 ettenähtud lennuhüvitisi kogusummas 1200 eurot (600 eurot kliendi kohta). 14.12.2018 volitasid kliendid hagejat oma lepinguliseks esindajaks lennuhüvitiste nõudmiseks. Volikirjadega anti hagejale muu hulgas õigus saada teenustasuna 30% iga saadud lennuhüvitise summast. 17.12.2018 esitas hageja kostjale klientide lennuhüvitiste nõude. Kuna kostja hageja nõudele kahe kuu jooksul ei vastanud ja nõuet ei rahuldanud, pöördus hageja 18.02.2019 klientide avaldusega Tarbijavaidluste komisjoni (edaspidi komisjon) poole. 09.04.2019 kinnitasid kliendid hagejale, et kostja tasus lennuhüvitised. Hageja esitas klientidele ühise arve summas 300 eurot edukalt osutatud kohtuvälise õigusabiteenuse eest, seega tekkis lennuhüvitiste nõudmisega igale hageja kliendile otsene varaline kahju summas 150 eurot. Hagi kohaselt ei olnud hageja arve esitamise hetkel enam käibemaksukohustuslane ning seetõttu tuli teenuse lõplikuks hinnaks 25% lennuhüvitiste summast. Hageja arvestab eelnimetatud kahju summast (300 eurot) VÕS § 1131 lg-ga 2 kooskõlas maha seadusjärgsed võla sissenõudmiskulud 80 eurot ning seadusjärgse viivise summas 29,68 eurot ning seega kujuneb kahjuhüvitise (kohtuvälise õigusabikulu) suuruseks 190,32 eurot (30080-29,68). Hageja toob välja, et igale kliendile osutatud õigusabi maht moodustas vähemalt 1 tund ja 15 minutit tunnitasuga 120 eurot.
Hageja nõuab kahjuhüvitiselt (190,32 eurolt) sissenõutavaks muutunud seadusjärgset viivis perioodi 07.07.2021-27.01.2022 eest summas 8,78 eurot. Hageja leiab, et kuna 06.07.2021 esitas hageja kostjale muu hulgas kohtuväliste õigusabikulude hüvitamise nõude, mida kostja ei ole tasunud, on hagejal õigus nõuda seadusjärgset viivist alates 07.07.2021 kuni 27.01.2022 menetlusdokumendi (hagiavalduse täiendus) esitamiseni summas 8,78 eurot ning alates 28.01.2022 kuni rahalise kohustuse täitmiseni kindlaksmääramata summas. Hageja leiab, et kostjal oli kohustus maksta reisijatele lennuhüvitisi viivitamata. Kuna kostja viivitas lennuhüvitiste tasumisega, on hagejal õigus nõuda alates 17.12.2018 kostjale esitatud lennuhüvitiste nõudele järgevast päevast (s.o alates 18.12.2018) kuni lennuhüvitiste saamiseni (s.o 09.04.2019) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist summas 29,68 eurot. Lisaks eeltoodule, kuna hagejal on õigus nõuda kostjalt kohtuvälise õigusabikulu hüvitise tasumise viivitamise eest seadusjärgset viivist, on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 1131 lg 1 alusel võla sissenõudmiskulude hüvitist summas 40 eurot iga kliendi kokku, seega kokku summas 80 eurot. Kostja on majandustegevuses tegutsev isik, kes pakub lennuveoteenuseid tšarterlendudena. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustu. Ekslik on kostja seisukoht, et hagejale loovutati tulevikus tekkivad nõuded. Hageja kliendid tasusid kohtuväliste õigusabikulude eest enne nõuete loovutamise lepingu sõlmimist. Väär on kostja seisukoht, et hageja klientidele kantakse tagasi 50% realiseeritud lisanõuete kogurahasummast. Sõlmitud lepingute järgi peab hageja kokkulepitud teenustasuna kinni 50% kõrvalnõuetest ning see, et hageja võimaldas oma klientidele soodsaid lepingu tingimusi, mille järgi peavad kliendid tasuma hageja õigusabi eest kõrvalnõuete sissenõudmisel kokkulepitud protsenti nende nõuetega saadud rahast, ei anna alust kõrvalnõuete vähendamiseks. Hageja ei nõustu ka kostja vastuväidetega viivise osas ning leiab, et lennuhüvitamise tasumise tähtaega rohkem kui 3,5 kuud, ei saa pidada mõistlikuks ajaks ning see on vastuolus lennuhüvitiste eesmärgiga.
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja on seisukohal, et hageja õigusabikulude ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Kostja on seisukohal, et kuna nõude loovutamise lepingu p 4.1.1 ja 4.1.2 kohaselt on hageja teenustasu kõrvalnõuetelt 50%, siis juhul kui hageja nõuab hagis sisse reisijate tulevikus tekkivaid kahjunõudeid summas 300 eurot, kantakse sellest 50% reisijatele tagasi. Sellest järeldub kostja hinnangul see, et reisijatele saab maksimaalselt tulevikus tekkida kahju summas 150 eurot. Kostja on ka seisukohal, et hageja teenustasu õigusabikuludele ei ole mõistlik. Kostja leiab, et mõistlikuks tuleb pidada õigusabikulu/sissenõudmiskulu 60 eurot reisija kohta, s.o 40 eurot seadusjärgsed sissenõudmiskulud, 20 eurot seda ületavad mõistlikud õigusabikulud. Kostja leiab, et tasus hageja klientidele lennuhüvitise mõistliku aja jooksul hüvitamisele. Hageja ei ole tõendanud, et kostja poolt välja pakutud maksetähtaeg oleks olnud ebamõistlikult pikk, lennuhüvitise nõue ei ole VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks muutunud (täitmise tähtaeg pole saabunud), ei saa hagejal olla tekkinud viivisenõuet ning ka viivisenõue tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
5.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: − 14.12.2018 volitasid R, N. ja T. V. hagejat oma esindajaks rahalise kompensatsiooni nõudmiseks 22.11.2018 väljumiskuupäevaga lennureisi nr xxxx lõppsihtkohta hilinemisega rohkem kui kolm tundi (tl 6,7, tõlge tl 8); − 17.12.2018 esitas hageja kostjale klientide R, N. ́u ja T. V. lennuhüvitiste nõude (tl 9); − 18.02.2019 pöördus hageja reisijate R, N. ja T. V. nimel avaldusega Eesti Tarbijavaidluste komisjoni poole (tl 10) ning 21.02.2019 võeti avaldus Tarbijavaidluste komisjoni menetlusse (tl 11, 12); − 06.03.2019 teatas kostja Tarbijavaidluste komisjonile, et kostja on otsustanud maksta reisijatele R, N. ja T. V. 600 eurot reisija kohta (tl 13); − 09.04.2019 kinnitasid R, N. ja T. V. hagejale, et kostja on lennuhüvitise tasunud (tl 16); − 09.04.2019 väljastas hageja R, N. ́ule ja T. V. ́le ühise arve nr 1903 summas 300 eurot edukalt osutatud kohtuvälise õigusabiteenuse eest (tl 19), mis tasuti 17.04.2019 (tl 20). − 16.06.2021 loovutasid R, N. ja T. V. hagejale järgmised nõuded kostja vastu: lennuhüvitiste (1200 eurot) maksmisega hilinemise eest seadusjärgne viivis perioodi 18.12.2018 kuni 09.04.2019 eest summas 29,68 eurot, võla sissenõudmiskulu kogusummas 80 eurot, kohtuvälise õigusabikulu hüvitamise nõue kogusummas 300 eurot (tl 22-24).
6.Käesolevalt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et reisijatel R, N. ja T. V. ́l oli broneeritud kostja tšarterlend nr xxxx Agadir (AGA) - Tallinn (TLL) väljumiskuupäevaga 22.11.2018, mis hilines väljumisel ning hageja kliendid jõudsid oma lennureisi lõppsihtkohta hilinemisega rohkem kui kolm tundi. Vaidlust ei ole ka selle üle, et seoses hilinemisega tekkis hageja klientidel õigus nõuda kostjalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004 edaspidi määrus nr 261/2004) artikliga 7 ettenähtud lennuhüvitisi kogusummas 1200 eurot (600 eurot reisija kohta). Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et hageja esitas 17.12.2018 kostjale klientide lennuhüvitiste nõude ja kostja tasus reisijatele lennuhüvitised 09.04.2019.
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on lennuhüvitiste tasumisel viivitanud ja kas hagejal on õigus nõuda viivist lennuhüvitiste tasumisega viivitamise eest. Pooled vaidlevad ka lennuhüvitiste kohtuvälise sissenõudmise kuludega seotud kahjuhüvitise üle.
8.Esmalt käsitleb kohus hageja nõuet mõista kostjalt välja seadusjärgne viivis lennuhüvitiselt (1200 eurot) perioodi 18.12.2018-09.04.2019 eest summas 29,68 eurot. Kohus leiab, et hageja viivisenõue lennuhüvitiste tasumise viivitamisega on põhjendatud osaliselt. Hageja palub kostjalt välja mõista seadusjärgne viivis lennuhüvitiselt (1200 eurot) perioodi 18.12.2018-09.04.2019 eest summas 29,68 eurot. Hageja leiab, et määrus nr 261/2004 ei näe ette tähtaega, mille jooksul peab lennufirma nimetatud määruse aretiklis 7 ettenähtud lennuhüvitisi maksma, kuid määruse artikkel 4 lõikest 3 näeb ette hüvitise maksmise viivitamata ning viitega Euroopa Kohtu lahenditele kohtuasjades C-402/07 ja C-354/18 on määruse 261/2004 eesmärgiks tagada lennureisijate kaitstuse kõrge tase olenemata sellest, kas tegemist on lennureisist mahajätmise, lendude tühistamise või hilinemisega ning määruse 261/2004 artikli 7 lõikes 1 kindlaks määratud lennuhüvitiste eesmärk on ühetaoliselt ja viivitamata hüvitada reisijatele mittevaralist kahju tekitatud ebamugavuste näol. Hageja leiab, et kostjal oli kohustus maksta reisijatele lennuhüvitisi viivitamata. Kuna kostja viivitas lennuhüvitiste tasumisega, on hagejal õigus nõuda alates 17.12.2018 kostjale esitatud lennuhüvitiste nõudele järgevast päevast (s.o alates
18.12.2018) kuni lennuhüvitiste saamiseni (s.o 09.04.2019) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist summas 29,68 eurot. Kostja vaidles nõudele vastu ja asus seisukohale, et kuivõrd määrus 261/2004 ei näe ette tähtaega lennuhüvitiste tasumiseks, tuleb kohustuse täitmise aja määramisel lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg-st 3. Kostja tasus hageja klientidele lennuhüvitise mõistliku aja jooksul.
9.Hageja viivisenõude aluseks on VÕS § 113 lg 1 ning lg 2. Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse (VÕS § 113 lg 2). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja teatas kostjale nõudest 17.12.2018 ning järelikult oli hagejal õigus nõuda viivist alates 18.12.2018 kuni kohustuse täitmiseni. Arvestades, et kostja on olnud oma kohustuse täitmisega (lennuhüvitiste tasumisega) viivituses, on seega põhjendatud kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis. Hageja teavitas kostjat lennu xxxx hilinemisest tulenevatest nõuetest summas 1200 eurot (600 eurot iga kliendi kohta) 17.12.2018. Hagis toodud asjaoludest nähtuvalt tasus kostja lennuhüvitise 09.04.2019. Seega on hageja õigustatud nõudma viivist perioodi 18.12.2018 kuni 08.04.2019 eest summas 29,46 eurot (https://www.viivisekalkulaator.ee/debt järgi). Kohus jätab nimetatud nõude rahuldamata summas 0,22 eurot.
10.Järgnevalt käsitleb kohus hageja nõuet mõista kostjalt välja võla sissenõudmiskulud summas 80 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue sissenõudmiskulude väljamõistmiseks on põhjendatud. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude summas 80 euro väljamõistmist. Kostja on majandusvõi kutsetegevuses tegutsev isik. Kostja ei ole hüvitanud kohtuväliselt hageja nõuet ja hagejal tekkis õigus nõuda viivist. VÕS § 1131 lg 1 sätestab minimaalse hüvitise suuruse, mille nõudmiseks ei pea hageja tõendama tegeliku kahju tekkimist. Kohus leiab, et täidetud on eeldused sissenõudmiskulude hüvitamise nõude rahuldamiseks ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista sissenõudmiskuluna 80 eurot (40 eurot iga reisija kohta).
11.Viimasena käsitleb kohus hageja nõudeid mõista kostjalt välja kahjuhüvitis lennuhüvitiste kohtuvälise sissenõudmise kuludena summas 190,32 eurot, kahjuhüvitiselt (190,32 eurolt) sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis perioodi 07.07.2021-27.01.2022 eest summas 8,78 eurot ja alates 28.01.2022 viivis kahjuhüvitiselt (190,32 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras kuni rahalise kohustuse täitmiseni.
12.Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitis lennuhüvitiste kohtuvälise sissenõudmise kuludena summas 190,32 eurot. Hagi kohaselt esitas hageja klientidele ühise arve summas 300 eurot edukalt osutatud kohtuvälise õigusabiteenuse eest ja seega tekkis lennuhüvitiste nõudmisega igale hageja kliendile otsene varaline kahju summas 150 eurot. Hageja arvestab eelnimetatud kahju summast (300 eurot) VÕS § 1131 lg-ga 2 kooskõlas maha seadusjärgsed võla sissenõudmiskulud 80 eurot ning seadusjärgse viivise summas 29,68 eurot ning seega kujuneb kahjuhüvitise (kohtuvälise õigusabikulu) suuruseks 190,32 eurot (300-80-29,68). Hageja toob välja ka selle, et igale kliendile osutatud õigusabi maht moodustas vähemalt 1 tund ja 15 minutit tunnitasuga 120 eurot. Kostja vaidles nõudele vastu ning leiab, et kuna nõude loovutamise lepingu kohaselt on hageja teenustasu kõrvalnõuetelt 50% ja hageja nõuab hagis reisijate (mitte hageja enda) tulevikus
tekkida võivaid kahjunõudeid summas 300 eurot, siis kantakse sellest 50% reisijatele tagasi ja reisijatele saab maksimaalselt tulevikus tekkida kahju summas 150 eurot. Lisaks eeltoodule leiab kostja, et hageja teenustasu õigusabikuludele ei ole mõistlik.
12.1.Hageja kohtuvälise õigusabikulu 190,32 eurot nõude aluseks saab olla VÕS § 115 lg 1 ja täidetud peavad olema kahju hüvitamise nõude maksmapaneku üldised eeldused. Kohustuse rikkumisega tekitatud ja hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi ka kulusid kahjuhüvitise saamiseks, mh kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kahjuks saab lugeda selliseid mõistlikke kulusid, mida hageja on teinud nõude esitamiseks ja hüvitise saamiseks.
12.2.Hagis väljatoodu kohaselt leppis hageja oma klientidega kokku, et kõnealuste lennuhüvitiste saamisel tasuvad kliendid hagejale teenustasuna 30% saadud lennuhüvitiste summast, kuid kuna hageja arve väljastamise hetkeks enam käibemaksukohustuslane ei olnud, kujunes teenustasuks 30% asemel 25% ehk 1200 × 0,25% = 300 eurot (150 eurot kliendi kohta) osutatud õigusabi eest lennuhüvitise nõudmisel. Kooskõlas VÕS § 1131 lg-ga 2 tuleb sellest summast maha arvutada seadusjärgsed võla (lennuhüvitiste) sissenõudmiskulud kokku 80 eurot ja seadusjärgne viivis lennuhüvitiste tasumisega viivitamise eest summas 29,68 eurot, mille hüvitamist nõuab hageja eraldi.
12.3.Hagi kohaselt on igale kliendile osutatud õigusabimaht vähemalt 1 tund ja 15 minutit tunnitasuga 120 eurot ning õigusabi osutamisel tehti järgmisi toimingud: kliendiga suhtlemist, klientide esitatud andmete, teabe ja dokumentide kontrolli ja analüüsi, seisukoha võtmist, klientide nõude koostamist ja dokumentide ettevalmistamist nõude esitamiseks, klientide nõude esitamist ja esitamise fikseerimist, klientide avalduse ja selle juurde kuuluvate dokumentide koostamist, ettevalmistamist ja esitamist kohtuvälise menetluse alustamiseks Eesti Tarbijavaidluste komisjonis, komisjonile vastuste koostamist, täiendavate e-kirjade koostamist ja saatmist kostjale, Exceli tabeli täitmist ja muutmist.
12.4.Hageja esitas kohtule 16.06.2021 klientidega sõlmitud nõuete loovutamise lepingu (tl 2224), millega R, N. ja T. V. loovutasid hagejale lennuhüvitiste (kokku summas 1200 eurot) maksmisega viivitamisega seotud viivisnõude summas 29,68 eurot (perioodi 18.12.2018 kuni 09.04.2019 eest), seadusjärgse võla sissenõudmiskulu hüvitamise nõude kogusummas 80 eurot ning kohtuvälise õigusabikulu nõude. Lepingu punkti 4.1.1. järgi moodustas hageja teenustasu 50% kõrvalnõuete kogurahasummast ja lepingu punkti 4.1.2. kohaselt kannab hageja 50% realiseeritud kõrvalnõuete kogurahasummast klientidele võrdsete maksetena.
12.5.Hageja ja tema klientide vahelisest kokkuleppest selle kohta, milline on hageja teenustasu, ei saa järeldada, milline oli mõistlik ja tegelik kulu õigusabile. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab VÕS § 1131 lõikes 1 sätestatud hüvitise määra, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas.
12.6.Kohus märgib, et kahjuna ei kuulu hüvitamisele igasugune õigusabikulu, milles esindaja ja klient on kokku leppinud. Kahjuks saab lugeda selliseid mõistlikke kulusid, mida on tehtud nõude esitamiseks ja hüvitise saamiseks. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt käesoleva otsuse p-s 12.2 toodud toimingute tegemiseks kulunud mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks võib pidada kokku 1 tund ja 15 minutit kliendi kohta. Vaatamata sellele, et hageja on klientide nimel koostanud suhteliselt lühikesed ja lihtsad pöördumised nii kostjale kui tarbijavaidluste komisjonile (tl 9-10, 14-15), tuli esindajal nõuete esitamiseks ja hüvitiste saamiseks suhelda klientidega, kontrollida ja analüüsida klientide esitatud andmeid ning võtta seisukohti ning seetõttu ei saa kohtu hinnangul pidada hageja poolt väljatoodud ajakulu ebamõistlikuks või ülepaisutatuks. Kuigi hageja esitas
nõude korraga mõlema kliendi eest, võib pidada põhjendatuks ja vajalikuks, et hagejal kulus õigusabi osutamiseks kokku 2 tundi ja 30 minutit. Hagi kohaselt osutati õigusabi hinnaga 120 eurot tunnis. Kohus leiab, et õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär on mõistlik. Nimetatud tasumäär on kooskõlas turu keskmise tasuga, on vaidluse sisu arvestades mõistlik ning nimetatud tunnitasumäära on peetud mõistlikuks ka kohtupraktikas. Seega asub kohus seisukohale, et õigusabikulu kokku summas 300 eurot on mõistlik õigusabikulu. Tuleb arvestada, et hageja esitas nõuded kahe kliendi eest, seega ei tekkinud igal kliendil eraldiseisvat õigusabikulu. Kohtu hinnangul ei ole oleks põhjendatud kohtuväliste õigusabikulude väljamõistmine arvestamata VÕS § 1131 lg-s 1 alusel väljamõistetavaid sissenõudmiskulusid, kuid arvestades, et hageja on kooskõlas VÕS § 1131 lg-ga 2 kahjuhüvitise (kohtuvälise õigusabikulu) summast 300 eurot maha arvestanud seadusjärgsed võla (lennuhüvitiste) sissenõudmiskulud kokku 80 eurot ning seadusjärgse viivise summas 29,68 eurot, leiab kohus, et hageja nõue kahjuhüvitise (kohtuvälise õigusabikulu) väljamõistmiseks summas 190,32 eurot on põhjendatud.
13.Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitiselt (190,32 eurolt) sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivis perioodi 07.07.2021-27.01.2022 eest summas 8,78 eurot ja alates 28.01.2022 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras kuni kohustuse täitmiseni. Kohus leiab, et hageja nõue kahjuhüvitiselt sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise väljamõistmiseks on põhjendatud osaliselt. Alates 28.01.2022 kuni kohustuse täitmiseni väljamõistetava viivise nõue VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras on kohtu hinnangul põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitiselt (190,32 eurolt) sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivis perioodi 07.07.2021-27.01.2022 eest summas 8,78 eurot. Hagi kohaselt teatas hageja kostjale kohtuvälise õigusabikulude hüvitamise nõuetest 06.07.2021 ning seetõttu nõuab hageja kostjalt kohtuvälise õigusabikulu hüvitamise tasumisega viivitamise eest viivist alates 07.07.2021 kuni 27.01.2021 menetlusdokumendi esitamiseni. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et kostja ei ole hagejale kahjuhüvitist summas 190,32 eurot tasunud. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja teatas kostjale nõudest 06.07.2021 (tl 30). Arvestades, et kostja on olnud oma kohustuse täitmisega viivituses, on kohtu hinnangul VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 alusel põhjendatud kostjalt välja mõista viivis. Hageja teavitas kostjat kahjuhüvitisest (kohtuvälisest õigusabikulust) 06.07.2021, millest tulenevalt on põhjendatud hageja viivisenõue 190,32 euro suuruselt kahjusummalt alates 07.07.2021 kuni 27.01.2021 menetlusdokumendi esitamiseni summas 8,55 eurot (https://www.viivisekalkulaator.ee/debt järgi). Kohus on seotud hageja nõuetega ning kuivõrd hageja on 27.01.2021 menetlusdokumendis ekslikult arvestanud viivist nõudesummalt 195,32 eurot ja saanud sissenõutavaks muutunud viivise summaks 8,78 eurot, millise palub kostjalt välja mõista, kuulub hageja nõue kahjuhüvitiselt (kohtuväline õigusabikulu) sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks rahuldamisele osaliselt. Hageja nõue jääb rahuldamata summas 0,23 eurot.
TsMS § 367 kohaselt nõuab hageja viivist kahjuhüvitise summalt 190,32 eurot alates 27.01.2021 menetlusdokumendi esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni. Kohus leiab, et nimetatud hageja nõue kuulub rahuldamisele.
14.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis lennuhüvitistelt (1200 eurot) perioodi 18.12.201808.04.2019 eest summas 29,46 eurot, võla sissenõudmiskulude hüvitise summas 80 eurot, kahjuhüvitise kohtuväliste õigusabikuludena summas 190,32 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise kahjuhüvitiselt (190,32 eurot) perioodi 07.07.2021-27.01.2022 eest summas 8,55 eurot ning alates 28.01.2022 viivise kahjuhüvitiselt (190,32 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kahjuhüvitise (190,32 eurot) tasumiseni.
15.Kohus jätab käesolevas tsiviilasjas hagi rahuldamata väga väikeses osas. Arvestades rahuldatud nõuete osakaalu peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
16.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid
17.Kohus on määranud hagejale tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja menetluskulude nimekirja ei ole esitanud. Seega tuleb kohtul lähtuda TsMS § 174 lg 1 teises lauses sätestatust ning määrata hageja menetluskulude rahaline suurus kindlaks tsiviilasja materjale aluseks võttes.
18.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu summas 100 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja poolt käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivu näol on tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga (TsMS § 138 lg 2, § 139 lg ), milline tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja mõista.
19.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
20.Kohus selgitas 23.12.2021 menetlusse võtmises määruses, et kohus menetleb hagi lihtsustatud korras TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 442 lg 10 sätestab, et käesoleva seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ta ei anna luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.