Krediidikaitse Grupp OÜ hagi K. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
12 000 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja:
esindajad
11693223, asukoht Lelle tn 24-65, Tallinn), lepinguline
Krediidikaitse
Grupp
OÜ
(registrikood
esindaja, advokaat P. M. (e-post xxx) Kostja: K. K. (isikukood xxx; Rahvastikuregistrijärgne elukoht xxx; tegelik elukoht teadmata) Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Mõista K. K.lt välja Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks võlgnevus 7630 eurot, millest põhivõlgnevus 6000 eurot, intress 910 eurot ja kuni 06.12.2022 sissenõutavaks muutunud viivis 720 eurot.
3.Mõista K. K.lt välja Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks viivis põhinõudelt 6000 eurot alates 07.12.2022 kuni põhinõude tasumiseni 0,2% päevas, kuid mitte rohkem kui 4370 eurot.
5.Määrata Krediidikaitse Grupp OÜ menetluskulude suuruseks 1246,40 eurot, sh riigilõiv 840 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 386,40 eurot (sh käibemaks).
6.Mõista K. K.lt välja Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks hageja menetluskulud kokku summas 1246,40 eurot.
K. K. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 1246,40 eurot tasuma viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
9.Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja avalikult kätte kostjale. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Krediidikaitse Grupp OÜ nõuab 06.12.2022 esitatud hagis K. K. vastu 6000 euro põhivõlgnevuse, 910 euro intressi, 720 euro sissenõutavaks muutunud viivise ja jooksva viivise väljamõistmist.
2(6)
Hageja nõue tuleneb Credit Invest OÜ ja Lahe Suts OÜ vahel 05.07.2022 sõlmitud laenulepingust nr xxx ning Credit Invest OÜ ja kostja vahel 05.07.2022 sõlmitud käenduslepingust nr xxx. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 12 000 eurot. Credit Invest OÜ ütles Lahe Suts OÜ-ga sõlmitud laenulepingu erakorraliselt üles 07.10.2022. 17.10.2022. a sõlmisid laenuandja ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja laenulepingust ning käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale.
2.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 09.01.2023 määrusega, andes kostjale 15 päeva hagimaterjalidele vastuse andmiseks ning edastas hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale avaliku e-toimiku vahendusel, e-posti aadressitele xxx, xxx, xxx ja xxx ning võimalikele kostja aadressitele xxx (17.01.2023 tagastatud – ei viibinud kohal), xxx (26.01.2023 tagastatud – ei ela/asu aadressil, lisamärkega elab xxx), xxx (27.01.2023 tagastatud – ei viibinud kohal), xxx (10.02.2023 tagastatud – ei viibinud kohal) ja xxx (10.02.2023 tagastatud – ei viibinud kohal). Kohus püüdis kostjat kätte saada telefoni teel, kuid edutult. Kohus on teinud 30.01.2023 päringu Töötamisregistrisse, mille kohaselt ei ole kostjal töökohta, millelt oleks hiljutine väljamakse tehtud. Politsei- ja Piirivalveameti 02.02.2023 vastuse järgi on politsei andmebaasi K. K. elukohtadeks olnud xxx (seisuga 28.09.2022); xxx (28.12.2021); xxx (18.05.2021). Tema telefoninumbrid on olnud xxx (12.01.2023), xxx (02.11.2022), xxx (10.01.2014) ning meiliaadressid xxx (20.05.2019), xxx (21.12.2018). Kuna hagimaterjale ei õnnestunud kostjale kätte toimetada sama nõude varasemalt toimunud maksekäsu kiirmenetluses ega kohtumenetluses, toimetas kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult. Kohus avaldas teate kostjale hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise määruse avaliku kättetoimetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.02.2023 ning luges menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 03.03.2023, s.o 15 päeva möödumisel. Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 28 päeva, mis möödus 31.03.2023. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.
3.Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
4.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja on 15.02.2023 esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1366,39 eurot, mis koosneb riigilõivust 840 eurot ja õigusabikulust 526,39 eurot (sh käibemaks). Õigusteenust on osutatud 3 h ja 8 min mahus järgnevalt:
3(6)
− 24.10.2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine – 30 min; − 24.10.2022 võlaarvestuse koostamine – 10 min; − 06.12.2022 hagiavalduse koostamine – 1 h 30 min; − 06.12.2022 puuduste kõrvaldamise kohtumäärusega tutvumine – 8 min; − 06.12.2022 maksekäsu ja hagimenetlusse üleandmise määrusega tutvumine – 10 min; − 09.01.2023 kohtumäärusega tutvumine (menetlusse võtmine) – 10 min; − 14.02.2023 kohtunõudega tutvumine – 5 min; − 15.02.2023 menetluskulude nimekirja koostamine – 25 min. Hageja kinnitab kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 10, et ta ei saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Kostja ei ole hageja menetluskulude osas oma seisukohta kohtule esitanud.
5.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
6.Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 840 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 4, lg 1 lisa 1 ja TsMS § 132 lg 1. Kohus on seisukohal, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 840 eurot saab pidada põhjendatud menetluskuluks.
7.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (3-2-1-6513 p 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
8.Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja vajalikkust. Hagejat esindas TsMS § 218 lg 1 p-le 1 vastav lepinguline esindaja – advokaat P.M.. Hageja on kohtule esitanud 06.12.2022 hagiavalduse ning 15.02.2023 menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirjas viidanud järgmistele kuludele: 24.10.2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine (30 min), 24.10.2022 võlaarvestuse
4(6)
koostamine (10 min) ning 06.12.2022 maksekäsu ja hagimenetlusse üleandmise määrusega tutvumine (10 min). Kohtule nähtub, et viidatud kulu kokku 50 min ulatuses on tekkinud sama nõude varasemalt toimunud maksekäsu kiirmenetluses. TsMS § 144 lg 7 tulenevalt on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetlusekulude hulka (TsMS § 172 lg 9 III lause). Maksekäsu kiirmenetluses tuleb hüvitada lisaks riigilõivule avaldajale menetluskulude katteks 20 eurot (TsMS § 4842). Kohus selgitab, et avaldaja ei saa hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist TsMS § 4842 I lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist tulenevalt TsMS § 4842 teisest lausest (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne III, § 4842 kommentaarid, p 3.2). Seega kui maksekäsu avaldus lahendatakse hagimenetluses, arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka ning esindajakulud on avaldaja jaoks piiratud 20 euroga. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, vähendab kohus hageja menetluskulusid 50 min ulatuses, mis hõlmab sama nõude varasemalt toimunud maksekäsu kiirmenetlusega seonduvaid õigusabikulusid, ning tulenevalt TsMS §-st 4842 tuleb hagejale hüvitada maksekäsu menetluskulu summas 20 eurot.
9.Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud 14.04.2021 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-10324, et eelkõige on seadusandja ülesanne tagada menetlusosalisele hüvitavate esindajakulude suuruse mõistlik tasakaal tsiviilkohtumenetluses taotletava hüve väärtusega. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kohtu hinnangul, arvestades hageja menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu seoses kohtumenetlusega 2 h ja 18 min. Kohus loeb põhjendatuks hageja esindaja tunnitasu suuruse 140 eurot (ilma käibemaksuta).
10.TsMS § 174 lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on 15.02.2023 menetluskulude nimekirjas märkinud, et hageja ei saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Seega rahuldab kohus hageja õigusabikulude avalduse 386,40 euro ulatuses (2 h ja 18 min x 140 = 322 eurot + 20% käibemaks).
11.Kokku on kohtu hinnangul hagejate põhjendatud menetluskulud seega 1246,40 eurot, sh riigilõiv 840 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 386,40 eurot (sh käibemaks). Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tuginedes TsMS § 177 lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda
5(6)
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
12.Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p 2 tulenevalt. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Triin Harak
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.