Võlaõigus

2 Luminor Bank - a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) LHV Pank - a/a EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) Maksekorralduse selgituse reale märkida: tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest riigilõivu tasuti. Maksedokument riigilõivu tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik V P sõlmis 18.03.2023 XXX AS-ga krediidilepingu nr #xxx, mille järgi on kostja kasutusse saanud limiiti 4000 eurot ning krediidiandja tegi väljamakseid kostja kontole 4402,6 eurot koos väljavõte tasuga 7,40 eurot ehk kokku 4410 eurot. Krediidiliinilepinguga lepiti kokku intressimääras 39,9 % aastas, krediidi kulukuse määr on 48,63 % aastas. 31.05.2022 Eesti Panga poolt avaldatud kolmekordne krediidi kulukuse määr on 48,90%. Kostjal jäid tasumata järgmised osamaksed: 01.10.2023 summas 397,75 eurot, 01.11.2023 summas 595,71 eurot ja 01.12.2023 summas 783,42 eurot. Krediidiandja saatis 30.11.2023 kostjale lepingu ülesütlemise teate ja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 14.12.2023. 15.12.2023 edastas krediidiandja lepingu lõpetamise teate ning luges lepingu ülesöelduks 16.12.2023. Hageja omandas nõude loovutamisega. Krediiditaotluse täitmisel on võlgnik oma sissetulekuks märkinud 650 eurot, kuid krediidiotsuse tegemisel on lähtutud EMTA andmetest, ehk 4 kuu keskmisest sissetulekust suuruses 690 eurot. Krediidiotsuse tegemisel on arvesse võetud ka infot võlgniku finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta: finantskohustused on võlgnik märkinud 0 eurot (krediidiandja kohaldas 100 eurot) ja majapidamiskulud 100 eurot (krediidiandja kohaldas 215,30 eurot). Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Maksehäired puudusid. Kostja põhiosa võlgnevus on 2576,72 eurot. Perioodi 07.09.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni, so kuni 16.12.2023 on kostja intressivõlg 419,82 eurot. Hageja soovib ka sissenõudmiskulu 35 eurot. 17.12.2023 kuni 21.01.2025 arvestatud viivis on 1129,51 eurot ja hageja taotleb ka edasise viivise välja mõistmist. 22.01.2025 selgitas kohus, et hagejal tuleb hagi asjaolusid täpsustada ja märkis, et kohtu esialgse teabe põhjal ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 27.01.2025 selgitas hageja, mis andmeid kostja kohta koguti. 24.11.2025 kirjas märkis kohus hagejale, et käesoleval juhul ei ole kostjalt enne krediidilepingu sõlmimist pangakonto väljavõtet küsitud. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et avalike registripäringutega ja üksnes taotluse põhjal kostja maksevõimet ei saa hinnata. Riigikohus on selgitanud lahendis 2-21-13098, mis on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks, st kõik maksed tuleb lugeda põhivõla katteks, hageja saab nõuda tasumata põhivõlga ja viivist vaid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Muid tasusid hageja nõuda ei saa. Hagejal tuli ka teatada, palju tagasimakseid on kostja teinud kokku.

3 24.11.2024 teatas hageja, et kostja tegi kokku tagasimakseid summas 1621,35 eurot. Hageja esitas ümberarvestuse. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kätte toimetatud 27.02.2025 Ametlikes Teadaannetes, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Riigikohus on selgitanud lahendis 2-21-13098, millise teabe peab tarbijaga seotud näitajate kohta omandama krediidiandja minimaalselt: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus; tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju. Kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Praegusel juhul hinnati kostja maksevõimet üksnes avalike registripäringutega ja taotluse põhjal, ilma täiendavate dokumentide ning konto väljavõtte esitamise nõudeta. Seega on kostja osas rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna üksnes nende andmete põhjal ei ole võimalik hinnata tarbija krediidivõimelisust. Riigikohus on selgitanud lahendis 2-21-13098, mis on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks, st kõik maksed tuleb lugeda põhivõla katteks, hageja saab nõuda tasumata põhivõlga ja viivist vaid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Muid tasusid hageja nõuda ei saa. Hageja esitas nõude ümberarvestuse. Kuna kostja suhtes on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikutud, kuulub tasumisele põhiosa 2781,25 eurot (4410 eurot - 7,40 eurot ülekandetasud - tagasimaksed kokku summas 1621,35 eurot) ja alates 17.12.2023 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis 24.11.2025 seisuga on 625,35 eurot. Kostjalt tuleb välja mõista alates 25.11.2025 edasine viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Muudele tasudele hagejal õigus puudub. Menetluskuludest Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 163 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagi osaliselt (83% ulatuses), jäävad menetluskulud kostja kanda 83% ulatuses ja hageja kanda 17% ulatuses. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 490 eurot ja TsMS § 144 p 51 sätestatud kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 48,80 eurot. Kostjal tuleb sellest hüvitada 83% ehk summa 447,20 eurot.

4 Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.