Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1(7)

2(7)

Maakohtu otsus 3.Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 14 000 eurot ja viivise ning kahju hüvitise 350 eurot. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 02.04.2019. Hagi on kohtule esitatud 02.08.2022. Seega on hagi kohtule esitatud rohkem kui 3 aasta pärast nõude sissenõutavaks muutumist. Hageja leiab, et aegumistähtaeg katkes. Kostja vaidleb sellele vastu. Hageja viitab, et pidas kostjaga sõnumite vahendusel vestlust võla tasumiseks. Hageja esitatud sõnumite väljavõttest nähtub, et hageja saatis kostjale 07.07.2021 sõnumi:“ Tere Lubasid selle eest hoolitseda, et 1000€ nädala jooksul. Nüüd on möödas üle 3 nädala. Milline on olukord“. Samal kuupäeval vastas kostja: „Täna tuleb 1000“. 07.07.2021 on Tivoli Tuur OÜ tasunud hagejale 1000 eurot selgitusega „Vastavalt lepingule“. Kostja väitis, et pidas vestlust Y-ga, kellelt OÜ Tivoli Tuur soovis osta restoranitehnikat ning makse on tehtud selle lepingu alusel. Y ei olnud ka hageja juhatuse liige. Kostja esitatud hageja registrikaardi kohaselt sai Y hageja juhatuse liikmeks alates 09.06.2022. Kohus leiab aga, et hageja on piisavalt tõendanud, et antud makse on tehtud võlatunnistuste raames. Hageja ei vaidlusta, et vestlus raha maksmiseks toimus Y ja kostja vahel ning et Y ei olnud hageja juhatuse liige. Kohus leiab, et Y ei pidanud olema hageja juhatuse liige, et antud küsimuses tegutseda hageja nimel. Antud juhul on hageja märkinud, et Y tegutses tema nimel ning see on piisav pidamaks Y võla sissenõudmise küsimuses hageja esindajaks. See pidi ka kostjale olema arusaadav, sest ta tasus hagejale samal päeval hagejale 1000 eurot. Kostja ei ole esitanud mingeid tõendeid tema poolt viidatud teisest õigussuhtest, mis võis poolte vahel eksisteerida, s.o restorani tarvete müügilepingust, mistõttu ei saa kohus sellele väitele tugineda ning leiab, et poolte vahel on tõendamist leidnud vaid eelviidatud laenusuhe. Kohus leiab, et 1000 eurot on 07.07.2021 tasutud käesoleva laenusuhte alusel. Kohtu käsitlust ei muuda ka asjaolu, et raha maksis kolmas isik – Tivoli Tuur OÜ. Aegumise katkemiseks peab TsÜS § 158 lg 1 järgi kohustatud isik nõuet tunnustama. Samas võib kolmas isik täita kohustuse võlgniku eest. Seejuures on oluline võlgniku tahe, sest tehingus on TsÜS § 67 lg 1 järgi oluline tahteavaldus. Hageja on esitanud Tivoli Tuur OÜ registrikaardi väljavõtte, mille järgi on selle juriidilise isiku juhataja ja ainuosanik kostja. Seega pidi kolmanda isiku, s.o Tivoli Tuur OÜ käitumine vastama kostja tahtele; seda enam, et kostja isiklikult kinnitas eelnevalt hagejale oma tahet 1000 euro tasumiseks. Seetõttu on kostja hageja nõuet tunnustanud. 1000 euro tasumine toimus enne aegumistähtaja möödumist. See katkestas aegumistähtaja ning 3-aastane aegumistähtaeg hakkab kulgema uuesti. See tähtaeg ei ole tänaseks möödunud. Seetõttu leiab kohus, et nõue ei ole aegunud. Kohus leiab, et hageja põhinõue summas 14 000 eurot on põhjendatud. Kuna kostja ei tasunud võlga tähtaegselt, on hagejal VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel õigus nõuda viivist. Hageja nõuab viivist seaduses sätestatud määras. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja on arvestanud viivist hagi esitamise seisuga (01.08.2022) 3645,37 eurot ning alates hagi esitamisest 02.02.2022 palub välja mõista viivis protsendina viivitatud summalt. Kohus rahuldab hageja viivisenõude.

3(7)

Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 3 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Hageja kahju summas 350 eurot seisneb kohtueelse menetluse kulus. Hagimaterjalide kohaselt on Advokaadibüroo DEM saatnud kostjale kohtueelselt (25.03.2022) nõudeavalduse rahalise kohustuse täitmise nõudes, mis advokaadibüroo spetsifikatsiooni kohaselt maksis 350 eurot. Hageja esindaja kulutas nõudeavalduse koostamisele 2 tundi tunnihinnaga 175 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on Advokaadibüroo DEM OÜ-le tasunud 15.07.2022 selle ja teiste teenuste eest 787,50 eurot. Kohus leiab, et hageja on kahju hüvitamise nõuet piisavalt tõendanud. Kohus leiab, et antud kulutuse (kahju) tekkimine hagejale oli seotud kostja õigusvastase käitumisega (võla mittetasumine) ning sellega põhjuslikus seoses. Kahju suurus ei ole ülepaisutatud, kuna hageja esitatud nõudeavalduse koostamiseks võis kuluda mitte vähem kui 2 tundi ning tunnihind 175 eurot vastab turusituatsioonile. Seetõttu peab kohus kahju hüvitamise nõuet põhjendatuks ja rahuldab hagi ka selles osas. Apellatsioonkaebus 4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, menetluskulud teise poole kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et vastustaja nõue ei ole aegunud, sest Tivoli Tuur OÜ poolt 07.07.2021. a hagejale 1 000 EUR tasumine toimus võlatunnistustest tulenevate nõuete katteks ja sellega aegumine katkes. Kostja on menetluse kestel selgitanud, et ta ei ole sõlminud kokkuleppeid, et kolmas isik (Tivoli Tuur OÜ) tema eest võlatunnistustes märgitud kohustusi täidaks. Hageja ei ole sellistele asjaoludele tuginenud ja samuti ei ole maakohus selliseid asjaolusid tuvastanud. Ainuüksi seetõttu on väär maakohtu järeldus, et Tivoli Tuur OÜ poolt 07.07.2021. a hagejale 1000 euro tasumine toimus samaaegselt mõlema võlatunnistuse katteks. See, kui mõni kolmas isik hageja raha tasub, ei katkesta kostja kohustuste aegumist. Vastasel juhul saanuks hageja aegumise katkestada ka selliselt, et palunuks kostja teadmata mõnel kolmandal isikul tasuda talle kostja kohustuste katteks väikese summa. Kolmas isik tasus raha restorani tehnika eest. Tivoli Tuur OÜ tegi makse selgitusega – vastavalt lepingule. Maakohus ei selgitanud, kuidas vastab makse selgitus sellele, et kostja oli andnud kaks võlatunnistust. Isegi, kui maakohus leidis õigesti, et 07.07.2021.a 1 000 euro tasumine katkestas aegumistähtaja, siis on maakohus ikkagi jõudnud ebaõigele järeldusele, et vastustaja põhinõue 14 000 eurot ei ole tervikuna aegunud ja on seega põhjendatud. Vastavalt Riigikohtu praktikale perioodiliste maksete korral ei saa eeldada kostja (antud juhul kostja) tahet tunnustada hageja (antud juhul hageja) nõuet suuremas ulatuses, kui ta on maksnud. Sellest tuleneb, et isegi, kui lugeda 07.07.2021. a makse summas 1 000 eurot kostja eest tasutuks, siis ei saa laiendada seda kogu võlatunnistustest väidetavalt tuleneva nõude tunnustamiseks. Kuivõrd vastustaja põhinõue on alusetu, siis on alusetu ka viivise ja kahju hüvitamise nõue. Vastus apellatsioonkaebusele 5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht 6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

4(7)

7.Asja materjalidest nähtub ja poolte vahel puudub vaidlus, et: -Pooled sõlmisid suulise laenulepingu, millega hageja andis kostjale laenu 15 000 eurot. -Kostja andis 06.11.2018 võlatunnistuse, milles kinnitas võlgnevust hageja ees summas 10 000 eurot ning kohustus tasuma võla 5 kuu jooksul alates detsembrist 2018 igakuiste osamaksetena vähemalt 2000 euro ulatuses. -Kostja andis 06.11.2018 ka võlatunnistuse 5000 euro osas ning kohustus tasuma võla 5 kuu jooksul alates detsembrist 2018 igakuiste osamaksetena vähemalt 1000 euro ulatuses. -Raha saamist kostja ei vaidlusta. -Puudub vaidlus ka selles, et raha tagastamise lõpptähtpäev oli 01.04.2019. -Y ja kostja pidasid kirjavahetust mh võlgnevuse teemal (tlk 41-42). -Kirjavahetuses kinnitas kostja Y-le 07.07.2021, et tasub 1000 eurot (Täna tuleb 1000 eurot). -OÜ Tivoli Tuur tasus 07.07.2021 1000 eurot viitega – vastavalt lepingule. -Hageja esitas hagi kohtusse 02.08.2022.a. 8.Apellatsioonimenetluses on poolte vahel jätkuvalt vaidlus selles, kas hageja nõue on aegunud. Kuna poolte vahel puudub vaidlus selles, et hagis esitatud nõue tuleneb laenulepingust kohaldub TsÜS § 146 lg 1, mille järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Maakohus tuvastas, et hageja nõue muutus sissenõutavaks 02.04.2019 ja selle üle pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle, kuigi võlatunnistustes, millega kostja tunnistas võlga hageja ees oli kirjas võla tasumine osamaksetega. Hoolimata eeltoodust, isegi kui asuda seisukohale, et hageja nõue muutus sissenõutavaks 02.04.2019 oli nõue hagi esitamisel TsÜS 146 lg 1 järgi aegunud.

5(7)

lugeda tehingusarnaseks toiminguks. Seaduse eesmärkidega kooskõlas olevaks ei saa pidada TsÜS § 158 lg 2 tõlgendust, mille kohaselt saaks õigustatud ja kohustatud isiku vahelises suhtes aegumise peatumise tuua kaasa kolmanda isiku faktiline tegu, ilma et sellel kolmandal isikul oleks olnud kohustatud isiku esindamise õigust (TsÜS § 115 jj). TsÜS § 115 jj järgi saab esindaja vahendusel teha üksnes tehinguid, mitte faktilisi toiminguid (RK lahend ts asjas nr 2-18-8699). 12.Apellatsioonkaebuses toob kostja esile, et ta ei ole sõlminud kokkuleppeid, et kolmas isik (Tivoli Tuur OÜ) tema eest võlatunnistustes märgitud kohustusi täidaks ning, kuna hageja ei ole sellistele asjaoludele tuginenud ja samuti ei ole maakohus selliseid asjaolusid tuvastanud, on maakohtu järeldus hageja nõude aegumise katkemise kohta väär. Ringkonnakohus kostja väidetega ei nõustu. Poolte vahel puudub vaidlus, et Y ja kostja suhtlesid seonduvalt võlgnevusega. Hageja on esile toonud, et tema pidas läbirääkimisi kostja võlgnevuse tasumise kohta, seega tugines hageja sellele, et Y-l oli olemas vastav esindusõigus kostjalt raha nõudmiseks. Maakohus tuvastas, et kostja on OÜ Tivoli Tuur ainuosanik ning ainuke juhatuse liige. Tõendamist ei leidnud hageja ja OÜ Tivoli Tuur vahel lepinguliste suhete olemasolu, mille raames tuli OÜ-l Tivoli Tuur hagejale 1 000 eurot maksta. Samas 07.07.2021 kinnitas kostja hageja esindajale, et tasub sellel päeval 1 000 eurot ning nimetatud summa tasuski OÜ Tivoli Tuur hagejale viitega vastavalt lepingule. Seega leidis maakohus põhjendatult, et kolmas isik täitis vastavalt kostja tahtele hageja ees oleva võlgnevuse osaliselt. Volituse saab esindatav anda nii otsese kui ka kaudse tahteavaldusega (TsÜS § 118 lg 1, § 68 lg-d 2 ja 3). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul tuleb kostja poolt volitus tema võla tasumiseks OÜ-le Tivoli Tuur lugeda antud kaudselt, kuna kostja edastades teate hagejale (tema esindajale), et tasub konkreetsel päeval 1 000 eurot, väljendas oma tahteavalduse volituse andmise kohta kolmandale isikule hagejale edastatud teate kaudu. 13.Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse väitega, et viide „vastavalt lepingule“ summa tasumise maksekorraldusel välistab selle tasumise kostja võlgnevuse katteks. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud laenuleping ning seetõttu oli maksekorraldusel viide korrektne. Asjaolu, et kostja oli andnud deklaratiivsed võlatunnistused, millega kohustus võla teatud aja jooksul tasuma, tõendab hageja nõude põhjendatust, mitte ei tekita iseseisvat nõude alust. 14.Apellatsioonkaebuses väidab kostja, et maakohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, et vastustaja põhinõue 14 000 eurot ei ole tervikuna aegunud, sest vastavalt Riigikohtu praktikale perioodiliste maksete korral ei saa eeldada kostja (antud juhul kostja) tahet tunnustada hageja (antud juhul hageja) nõuet suuremas ulatuses, kui ta on maksnud. Kostja väidab, et isegi, kui lugeda 07.07.2021. a makse summas 1 000 eurot kostja eest tasutuks, siis ei saa seda laiendada kogu võlatunnistustest tuleneva nõude tunnustamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kostja seisukoht on ebaõige. Riigikohus on avaldanud seisukoha (RK lahend ts asjas nr 2-15-10683), et perioodiliste maksete korral võib eeldada, et kohustatud isiku poolt nõude osalise tunnustamisega katkeb hageja nõude aegumine üksnes selle summa osas, milles kohustatud isik nõude rahuldas, kuid käesoleval juhul ei tasunud kostja võlatunnistustega kokkulepitud (juhul, kui hageja nõustus võlatunnistuses märgitud graafikuga) tähtajal osamakset võla tasumiseks. Sellel ajal, kui kostja hagejale 1000 eurot tasus, oli kogu hageja nõue summas 15 000 eurot muutunud sissenõutavaks. Menetluskulude jaotus

6(7)

hageja kandnud apellatsiooniastmes kulusid 1 137,50 eurot, esindaja teenuse tunnihind on 175 eurot. Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja teenuse tunnihind on valitsevat kohtupraktikat arvestades mõistliku suurusega, kuid esindamiseks kulunud aeg, eelkõige apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ajakulu, on mõnevõrra ülepaisutatud, arvestades vaidluse mahtu ja olemust. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ringkonnakohtus kantud menetluskulude kattes 1000 eurot ning vastavalt hageja taotlusele, tuleb kostjal menetluskulude tasumisega viivitamisel tasuda hagejale viivist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.