Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kostja andis 06.11.2018 ka võlatunnistuse, milles kinnitas võlgnevust hageja ees summas 5000 eurot. Võlatunnistuses märkis kostja, et tasub võlgnevuse 5000 eurot hagejale 5 kuu jooksul igakuiste osamaksetena vähemalt 1000 euro ulatuses. Seega kinnitas kostja hageja ees võlgnevust kogusummas 15 000 eurot ning kohustus võla tasuma hiljemalt 01.04.2019. Kostja oma kohustusi ei täitnud ja tasus vaid 1000 eurot. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja 18.09.2021 võla tasumiseks. Kostja ei ole endiselt võlga tasunud. Hageja nõuab põhivõla summas 14 000 eurot tasumist, Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 järgset viivist ja kahjuhüvitist õigusabikulude tekkimise eest summas 350 eurot. Õigusabikulud tekkisid kohtueelselt ning Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-138-10 ja VÕS § 127 ja 128 järgi on tegemist hüvitatava kahjuga. Kostja vastus Kostja palub jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 02.04.2019. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Hageja nõue aegus seega 02.04.2022, hageja pöördus kohtusse alles 02.08.2022. Ebaõige on hageja väide, et kostja tasus 1000 eurot. Hageja ei ole tõendanud, kellega ta vestlust võla tasumiseks on pidanud. Kostja on vestlust pidanud R V, kes ei olnud aga hageja juhatuse liige. Temaga arutas kostja hoopis avatava restorani tarbeks soetatava tehnika küsimust ning hageja esitatud suhtlus ei puuduta võlatunnistust. 1000 eurost makset ei teinud kostja ning pole viidatud, et seda tehti kostja eest. Makse tehti hoopis restoranisisustuse müügilepingu alusel. Aegumine ei ole katkenud. Hageja arvamus kostja vastusele Kostja vastas hageja päringule 07.07.2021 ja kinnitas, et tasub võlgnevusest 1000 eurot. Vastavalt kostja lubadusele tasus kostja talle kuuluva äriühingu xxx vahendusel 07.07.2021 1000 eurot. Kostja on xxx ainuosanik ja juhatuse liige. Seega tunnistas kostja hageja nõuet. TsÜS § 158 lg 1 alusel aegumine sellega katkes. Kohtu põhjendused Hageja ja kostja on nõustunud kirjaliku menetlusega. Pooled on oma seisukohad ja vastuväited esitanud kohtule kirjalikult. Kohus leiab, et asja võib lahendada kirjalikus menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel. Vaidlus puudub järgmistes asjaoludes. Kostja andis 06.11.2018 võlatunnistuse, milles kinnitas võlgnevust hageja ees summas 10 000 eurot tasumisega 5 kuu jooksul alates detsembrist 2018 igakuiste osamaksetena vähemalt 2000 euro ulatuses. Kostja andis 06.11.2018 ka võlatunnistuse 5000 euro osas tasumisega 5 kuu jooksul alates detsembrist 2018 igakuiste osamaksetena vähemalt 1000 euro ulatuses. Raha saamist kostja ei vaidlusta. Puudub vaidlus ka selles, et raha tagastamise tähtpäev oli 01.04.2019. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Kohus kvalifitseerib pooltevahelise suhte laenusuhteks. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 8 lg-s 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et raha maksmise kohustuse tähtpäev saabus 01.04.2019 ning selleks päevaks oli laenu põhisumma 14 000 eurot tasumata.

Kostja on esitanud aegumise vastuväite. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega vastavalt TsÜS § 147 lg 1. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 02.04.2019. Hagi on kohtule esitatud 02.08.2022. Seega on hagi kohtule esitatud rohkem kui 3 aasta pärast nõude sissenõutavaks muutumist. Hageja leiab, et aegumistähtaeg katkes. Kostja vaidleb sellele vastu. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Hageja viitab, et pidas kostjaga sõnumite vahendusel vestlust võla tasumiseks. Hageja esitatud sõnumite väljavõttest nähtub, et hageja saatis kostjale 07.07.2021 sõnumi:“ Tere Lubasid selle eest hoolitseda, et 1000€ nädala jooksul. Nüüd on möödas üle 3 nädala. Milline on olukord“. Samal kuupäeval vastas kostja: „Täna tuleb 1000“. 07.07.2021 on xxx tasunud hagejale 1000 eurot selgitusega „Vastavalt lepingule“. Kostja väitis, et pidas vestlust R Viga, kellelt xxx soovis osta restoranitehnikat ning makse on tehtud selle lepingu alusel. R V ei olnud ka hageja juhatuse liige. Kostja esitatud hageja registrikaardi kohaselt sai R V hageja juhatuse liikmeks alates 09.06.2022. Kohus leiab aga, et hageja on piisavalt tõendanud, et antud makse on tehtud võlatunnistuste raames. Hageja ei vaidlusta, et vestlus raha maksmiseks toimus R Vi ja kostja vahel ning et R V ei olnud hageja juhatuse liige. Kohus leiab, et R V ei pidanud olema hageja juhatuse liige, et antud küsimuses tegutseda hageja nimel. Nimelt ei tulene esindus mitte ainult juhatuse liikmeks olemisest (TsÜS § 34 lg 1), vaid võib tuleneda ka teistest alustest. Näiteks võib isikut majandusvõi kutsetegevuses esindada ka töötaja või muu isik (TsÜS § 116 lg 2) või ka isik, kes tegutseb esindajana, kellest esindatav teab ning talub seda (TsÜS § 118 lg 2) ning teadmist omistatakse majandus- kutsetegevuses kasutatavale isikule (TsÜS § 133 lg 1). Esindusõiguseta isiku tehtud tehingut on võimalik ka esindatava poolt heaks kiita (TsÜS § 129). Antud juhul on hageja märkinud, et R V tegutses tema nimel ning see on piisav pidamaks R Vi võla sissenõudmise küsimuses hageja esindajaks. See pidi ka kostjale olema arusaadav, sest ta tasus hagejale samal päeval hagejale 1000 eurot. Kostja ei ole esitanud mingeid tõendeid tema poolt viidatud teisest õigussuhtest, mis võis poolte vahel eksisteerida, s.o restorani tarvete müügilepingust, mistõttu ei saa kohus sellele väitele tugineda ning leiab, et poolte vahel on tõendamist leidnud vaid eelviidatud laenusuhe. Kohus leiab, et 1000 eurot on 07.07.2021 tasutud käesoleva laenusuhte alusel. Kohtu käsitlust ei muuda ka asjaolu, et raha maksis kolmas isik – xxx. Aegumise katkemiseks peab TsÜS § 158 lg 1 järgi kohustatud isik nõuet tunnustama. Samas võib kolmas isik täita kohustuse võlgniku eest. Seejuures on oluline võlgniku tahe, sest tehingus on TsÜS § 67 lg 1 järgi oluline tahteavaldus. Hageja on esitanud xxx registrikaardi väljavõtte, mille järgi on selle juriidilise isiku juhataja ja ainuosanik kostja. Seega pidi kolmanda isiku, s.o xxx käitumine vastama kostja tahtele; seda enam, et kostja isiklikult kinnitas eelnevalt hagejale oma tahet 1000 euro tasumiseks. Seetõttu on kostja hageja nõuet tunnustanud. 1000 euro tasumine toimus enne aegumistähtaja möödumist. See katkestas aegumistähtaja ning 3aastane aegumistähtaeg hakkab kulgema uuesti. See tähtaeg ei ole tänaseks möödunud. Seetõttu leiab kohus, et nõue ei ole aegunud. Kohus leiab, et hageja põhinõue summas 14 000 eurot on põhjendatud. Kuna kostja ei tasunud võlga tähtaegselt, on hagejal VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel õigus nõuda viivist. Hageja nõuab viivist seaduses sätestatud määras. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 kohaselt

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja on arvestanud viivist hagi esitamise seisuga (01.08.2022) 3645,37 eurot ning alates hagi esitamisest 02.02.2022 palub välja mõista viivis protsendina viivitatud summalt. Kohus rahuldab hageja viivisenõude. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 3 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Hageja kahju summas 350 eurot seisneb kohtueelse menetluse kulus. Hagimaterjalide kohaselt on Advokaadibüroo DEM saatnud kostjale kohtueelselt (25.03.2022) nõudeavalduse rahalise kohustuse täitmise nõudes, mis advokaadibüroo spetsifikatsiooni kohaselt maksis 350 eurot. Hageja esindaja kulutas nõudeavalduse koostamisele 2 tundi tunnihinnaga 175 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on Advokaadibüroo DEM OÜ-le tasunud 15.07.2022 selle ja teiste teenuste eest 787,50 eurot. Kohus leiab, et hageja on kahju hüvitamise nõuet piisavalt tõendanud. VÕS § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-138-10 järgi on professionaalne õigusabi kohtueelses menetluses kahjuna hüvitatav. Kohus leiab, et antud kulutuse (kahju) tekkimine hagejale oli seotud kostja õigusvastase käitumisega (võla mittetasumine) ning sellega põhjuslikus seoses. Kahju suurus ei ole ülepaisutatud, kuna hageja esitatud nõudeavalduse koostamiseks võis kuluda mitte vähem kui 2 tundi ning tunnihind 175 eurot vastab turusituatsioonile. Seetõttu peab kohus kahju hüvitamise nõuet põhjendatuks ja rahuldab hagi ka selles osas. Kohus rahuldab hagi tervikuna. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 ning jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Kohus on andnud menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja 17.08.2022 hagi menetlusse võtmise määruses. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud: riigilõivu summas 1050 eurot ja õigusabikulud summas 612,50 eurot, kokku 1662,50 eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Kohus peab riigilõivu kulu summas 1050 eurot põhjendatuks. Kohus peab lepingulise esindaja kulusid summas 612,50 eurot põhjendatud ja vajalikuks TsMS § 175 lg 1 järgi. Lepinguline esindaja on toimetanud 3,5h tunnihinnaga 175 eurot (käibemaksuta). Ajakulu vastab asja keerukusele ja mahukusele, tunnihind vastab turusituatsioonile. Seetõttu on lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud. Kohus määrab rahaliselt kindlaks hageja menetluskulud summas 1662,50 eurot ja mõistab need kostjalt välja. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjalt välja ka menetluskulude viivise tuginedes TsMS § 177 lg 4. /Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.