Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik Rxxx Hxxxxesitas 20.06.2022 hagi Txxxx xxxxxx vastu mittevaralise kahju hüvitamise ja viivise nõuetes. Hagi kohaselt kirjutas kostja laimava kommentaari hageja kohta kirjutatud artiklike internetiportaalis Delfi. Tsiviilasjas nr 2-19-13636 (eeltõendamismenetlus) tuvastati, et kommentaar oli kirjutatud kostjale kuuluvalt IP-aadressilt. 12.08.2022 esitas hageja taotluse kostja asendamiseks kostjaga Uxxxx Pxxxx. Hageja märkis, et hagi esitati algselt vaid telekomifirmalt saadud andmete alusel, sest algne kostja Txxxx Pxxxx jättis nõudekirjale vastamata. Koos taotlusega esitas hageja uue hagiavalduse uuele kostjale. 06.09.2022.a määrusega asendas kohus kostja Txxxx Pxxxxx kostjaga Uxxxx Pxxxx ning jättis Txxxx Pxxxxx suhtes hagi läbivaatamata. Algse kostja menetluskulud jättis kohus tema enda kanda. 02.02.2023 toimus asjas kohtuistung. Pooled arutasid täiendavalt kompromissi sõlmimist. Kompromissi ei saavutatud, kuid pooled avaldasid valmidust läbirääkimisi jätkata.. 01.03.2023.a määrusega määras kohus asja menetlemise kirjalikku menetlusse ning andis pooltele seisukoha lõplike seisukohtade ja taotluste esitamiseks. Hageja nõue ja põhjendused Hagi kohaselt rikkus kostja hageja au ja head nime sellega, et avaldas 24. juulil 2019 kell 19:30:48 avalikult kättesaadavas ja populaarses internetiportaalis Delfi artikli „Seksuaalkasvataja Rxxx Hxxx nõuab laimu eest valuraha“ juures avatud kommentaariumis järgmise laimava (st ebaõiget faktiväidet ja ebakohast väärtushinnangut sisaldava) kommentaari (ebaõige faktiväide ja ebakohane väärtushinnang kaldkirjas): „kaitseb perverti“. Hageja oli seisukohal, et kohus on eeltõendamismenetluses kommentaari au teotavuse juba tuvastanud, sest on hinnanud võimaliku hagi õiguslikku perspektiivikust, s.o kas nõude esitamiseks esineb piisav hageja õiguste riive ning kas riive on õigusvastane. Hageja arvates võib käesolevas asjas kõneleda nii faktiväitest kui väärtushinnangust ning kostjal on mõlemas osas tõendamiskoormis. Kostja väitis enda kommentaaris, et hageja on pervert. Kostja kommentaar oli vastuseks kommenteerija Tartlane86 kommentaarile:“ Väga tubli naine, et kohtusse annab. Ma muidugi tooks nad kõik avalikkuse ette, rahvas peab oma „kangelasi“ teadma“. Kuigi kommentaar ei sisaldanud konkreetselt hageja nime, on see siiski ilmne, sest artikkel käsitleb hagejat ja tema tegevust. Hageja oli ainuke naine, keda artiklis märgiti ning keda Tartlane86 oma kommentaaris kaitses. Sõna „pervert“ on äärmiselt negatiivne ja halvustav ning see tekitab lugejas hageja kohta negatiivse emotsiooni. Negatiivset alatooni ja halvustavat tähendust kinnitab ka senine kohtupraktika. Kostja kommentaar on põhjendamatu, ebakohane,

õigusvastane ja hageja isiklikke õigusi rikkuv ning au teotav. Hageja ei ole pervert. Ei esine ka ühtegi asjaolu, mis annaks alust uskuda, et hageja oleks pervert. Puudub igasugune kahtlus, et kostja kommentaar on halvustav. Kostja eesmärk oli hagejat alandada ja solvata ning keskmisele lugejale jäi just selline mulje. Kostja eksis üldise käibekohustuse vastu, s.o mitte rikkuda hageja head nime hagejast ebaõige mulje loomise teel või hageja ebakohase sildistamise kaudu. Kostja tegu oli õigusvastane ning jääb ka õigusvastaseks, kui kostja suudab ära tõendada õigustatud huvi olemasolu sellise väidete avaldamiseks, sest valeväidete või ebakohaste väärtushinnangute avaldamise vastu ei saa olla kellelgi õiguspärast huvi (tegemist on seaduse rikkumisega). Hageja nõudis mittevaralise kahju hüvitamist ning selle nõude puhul ei oma põhimõttelist tähendust see, kas tegemist on ebaõige faktiväitega või ebakohase väärtushinnanguga. Kostja põhjustas hagejale laimamise tõttu moraalse kahju, mis seisneb selles, et hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet oma erialase kutsetegevuse tõttu ning teda on avalikkuse ees sildistatud negatiivsete sõnadega. Keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale jäi hagejast täiesti ekslik ja halvustav mulje. Kostja avaldatud laim põhjustab hagejale ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning ka teiste inimestega suheldes, kusjuures viimane häirib oluliselt hageja igapäevaelu. Hagejal on esinenud olulisi meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone, kui laimavas kommentaaris nimetatud „väide“ hageja suhtes kuskil tänaval karjutakse või hagejat nähes „sosistama“ hakatakse. Samuti on hageja saanud ähvardavaid sõnumeid. Hagejal on au teotamise tulemusena tekkinud hingeline valu ja psüühiline häiritus, mis segavad teda oma tavapärase elu elamisel. Hageja tervis on saanud kannatada ning ta pole saanud kutsetegevusega tegeleda. Ta pole pärast kostja kommentaari avaldamist saanud ühtegi tellimust – lasteaiad vaatavad hirmuga temast mööda. Kuna kommentaar on jõudnud suure hulga inimesteni, kostja kirjutas kommentaari tahtlikult ja kavatsetult, hageja maine ja elutöö on saanud kahjustada ja kolmandate isikute arvamus hagejast on muutunud, siis leiab hageja, et mittevaralise kahju hüvitis peaks olema võimalikult kõrge ehk vähemalt 2500 eurot, kuid jätab hüvitise suuruse kohtu otsustada. Hageja viitas teistes kohtulahendites väljamõistetud hüvitiste suurustele ning võrdles nõuet ka teiste riikidega. Hageja palus välja mõista hüvitiselt ka viivis seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni hüvitise tasumiseni. 27.09.2022 seisukohas kordas hageja suuretsi hagis esitatud seisukohti. Hageja leidis, et kostja on hagivastuses jätkanud hageja laimamist. Pervert on äärmiselt negatiivne ja inimväärikust alandav sõna. Sellise sõnaga teise isiku laimamise eest on kohtud korduvalt hüvitisi välja mõistnud. Kohtud on leidnud, et sõna „lasteahistaja“ on väga tugeva ja erakordselt negatiivse tähendusvarjundiga ning EIK sõnul on lasteahistajaks nimetamine solvav ja sellise hinnangu andmine ei ole sõnavabaduse kaitse all. Hageja hinnangul laieneb see kõik ka sõnale pervert. Kostja ei saa õigustada ennast väitega, et väljendusvabadust kasutades on tal õigus nimetada hagejat perverdiks. Hageja tegevus on olnud täiesti seaduslik ning kostja ei ole suutnud välja tuua ühtegi õigusnormi ega isegi eetilist normi, mille vastu hageja oleks eksinud. Kostja kommentaar ei ole põhiseadusega kaitstud ning seda seisukohta toetab kohtupraktika. Kostja oleks saanud enda sõnavabadust kasutada ja hageja tegevust hukka mõista kasutades väljendeid, mis ei ole hagejat solvavad ja tema au teotavad. Hageja leidis, et asja õigeks lahendamiseks on vaja hinnata ainult kahju suurust. Vastuseks kostja vastuväidetrle märkis hageja, et näidistunni läbi viimiseks oli tal olemas lastevanemate nõusolek. Kostjast on kohatu halvustada lisaks hagejale ka lapsevanemaid. Hageja kasutab sobivat õppemeetodit lastele kehaosade õpetamiseks. Hageja lükkas ümber kõik kostja seisukohad, et hageja käitub ebamoraalselt, pilastab lapsi verbaalselt ning et tal on haiglane huvi laste vastu. Kostja ainus eesmärk oli hagejat solvata. Kostja vastuväited

20.09.2023 esitas kostja vastuse hagile, milles ei tunnistanud hagi, sest puudub vajadus hüvitise määramiseks avaldatud kommentaari eest. Kostja selgitas, et kirjutas kommentaari vastukaaluks ühiskonnas vohavale silmakirjalikkusele ja topeltstandarditele. Kostja nägi eelnevalt seda „harivat“ videoklippi ning temas tekkis trots ja äng ühekorraga, sest sellist väikelastega manipuleerimist kohtas ta esmakordselt. Kostja leidis, et nii ei tohi ega saa lapsi kasvatada ja rikutud on laste õigus kujuneda tulevikus naiseks või meheks. Kostja hinnangul on ebaselge, kelle huvides on lüüa segamini nende loomulik maailmapilt, hävitada aukartus elu ees ja tappa loomulikul teel tekkiv uudishimu nii enese kui ka teiste suhtes, ka seksuaaltasandil. Kostja pidas seda laste sandistamiseks. Kostja avaldas, et on konservatiivne ja traditsioone järgiv inimene, kelle jaoks oli see šokeeriv, alandav ja masendav. Kostja on seisukohal, et lapsevanem, kes nõustub sellise verbaalse pilastamisega on kas väheinformeeritud või ei huvitu oma lapse käekäigust. Kostja arutles, et kui analoogse „harimise“ oleks läbi viinud meessoost isik, siis kas ta oleks veel vabaduses või kannaks vanglarõivaid. Kostja jaoks on sõna „perverssus“ kõrvalekalle normaalsusest ning anda sellele mingit morbiidset kõla või eriti julma solvavat tähendust, on lihtsalt võimalus raha teenida ja õigustada oma kahtlustväärivaid tegevusi. Kostja avaldas, et ta pole soovinud kedagi personaalselt solvata ja kui see sellisena tundus, siis ta palub vabandust. Oma tõekspidamistest ta ei tagane ja astub alati välja traditsioonilise lastekasvatuse kaitseks. Kostja viitas PS §-le 41 ja 45 ning leidis, et tema käitumine oli seadusetega kooskõlas ning ta ei rikkunud teiste inimeste õigusi ja vabadusi. 15.03.2023 esitas kostja täiendavad selgitused. Kostja sõnul tunnistaks ta end vastaspoole kompromissettepanekut aktsepteerides süüdi, kuid seda ta teha ei kavatse. Kostja enesel süüd ei näe. Kostja on enda sõnul lihtsalt kaitsnud normaalseid ja traditsioonilisi kasvatusmeetodeid ning ei kiida heaks kellegi seksuaalse alatooniga manipulatsioone laste suhtes. Kostja leidis, et tegu võib olla ebaterve seksuaalse huviga laste suhtes ja kostjale paistis see igal juhul kahtlasena. Kostja leidis, et sõna „pervert“ on rahaahnuses tõlgendatud enesele sobivas suunas. Kostja hinnangul on selge, et tegu on ebaterve ja hälbiva „koolitusega“ ning see oligi normaalsusest kõrvalekalduv. Kostja võinuks ,,noku- ja tussutädi“ hinnata ka tõesti solvavate väljenditega, ent seekord jäi asi sedamoodi. Kostja teatas, et tema ainukeseks sissetulekuks on töövõimetoetus, muud vara ta ei oma. Toetusest kulub umbes pool ravimite ostmiseks. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - Kostja kirjutas 24.07.2019 kell 19:30:48 kommentaari internetiportaalis www.delfi.ee avaldatud artikli „Seksuaalkasvataja Rxxx Hxxx nõuab laimu eest valuraha“ juurde. - Kostja kirjutas kasutajanime „Vaid pervert“ alt kommentaari „kaitseb perverti.“ Kommentaar oli kirjutatud vastuseks teise kommenteerija (nimega Tartlane 86) kommentaarile: „Väga tubli naine, et kohtusse annab. Ma muidugi tooks nad kõik avalikkuse ette, rahvas peab oma „kangelasi“ teadma“. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja kommentaar oli kirjutatud nii esialgsele kommenteerijale kui ka hageja kohta. Kohus märgib, et kostja suutis ühe kommentaariga nimetada nii esialgset kommenteerijat kui ka hagejat perverdiks. Kostja on omaks võtnud asjaolu, et tema on 24.07.2019 kell 19:30:48 kommentaari autor.

Pooled vaidlevad sisuliselt selle üle, kas tegemist on kommentaariga, millega on rikutud hageja isiklikke õigusi ning mis vääriks hüvitise väljamõistmist. Hageja hinnangul on kostja kommentaar laimav ning hageja au ja väärikust teotav. Kostja viitas PS §-le 41 ja 45 ning leidis, et tema käitumine oli seadustega kooskõlas ning ta ei rikkunud teiste inimeste õigusi ja vabadusi. Hageja kahjunõude aluseks saab olla VÕS § 1043, mille kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Esmalt märgib kohus, et ei nõustu hageja seisukohaga, et hageja isiklike õiguste riive ja riive õigusvastasus on eeltõendamismenetluses juba kindlaks tehtud ning vajalik on otsustada ainult kahju hüvitise suuruse üle. Kohus selgitab, et hageja isiklike õiguste riive ja selle õigusvastasuse hindamine on asja sisulise lahendamise küsimus ning seda ei tehta eeltõendamismenetluses vaid n.ö põhimenetluses, sest see ei ole eeltõendamismenetluse eesmärk. Eeltõendamismenetluse eesmärgiks on sisuliselt tõendite kogumine. Kohus hindab eeltõendamismenetluses hageja võimaliku nõude perspektiivikust, mitte ei tuvasta nõude tegelikke eelduseid. Nõude eelduste esinemine ja tõendatus tuleb kindlaks teha käesolevas kohtumenetluses kui põhimenetluses. Kahjunõude esmaseks eelduseks on kostja õigusvastane käitumine, mis käesolevas kontekstis saab olla hageja kohta kas faktiväite avaldamine või väärtushinnangu avaldamine, millega on rikutud hageja isiklikke õigusi. Riigikohus on (nt lahendites 3-2-1-159-14 p 10, 3-2-1-53-07 p 18, 3-2-1-99-97) avaldanud seisukohta, et isiku au on võimalik teotada tegelikkusele mittevastavate andmete avaldamisega ja/või väärtusotsustusega. Isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. See väide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on Eesti kultuuriruumis halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust, ja kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid. Väärtushinnangu ja ka õigusliku hinnangu korral, isegi juhul, kui see tugineb ebaõigetele eeldustele (faktiväidetele), ei saa kohaldada VÕS § 1047 lõiget 4, s.o taotleda hinnangu ümberlükkamist. Näiteks on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07 p-s 27 märkinud, et väljendid, nagu "raske õigusrikkumine", "rahaliste vahendite väljaviimine", "omastamine", "ametiseisundi kuritarvitamine" jt kujutavad endast reeglina väärtushinnanguid, kuna isik on neid väljendeid valides lähtunud oma subjektiivsest õigusetõlgendusest. Eesti Keele seletav sõnaraamatu1 kohaselt tähendab sõna pervert perversset isikut (sõimusõna) ning perversne omakorda loomuvastast, pahelist (eriti seksuaalelus). Arvestades ülaltoodut on kohus seisukohal, et kostja kommentaar „kaitseb perverti“ ei sisalda faktiväiteid ehk andmeid. Kostja on avaldanud hageja kohta väärtushinnangu, st tegemist on kostja arvamusega hagejast. Sisuliselt on kostja avaldanud arvamust, et hageja on isikuks, kes tegeleb laste suhtes seksuaalselt pahelise või loomuvastase tegevusega. Kostja ei ole oma

„Eesti keele seletav sõnaraamat“ 2009. Kättesaadav veebis: http://www.eki.ee/dict/ekss/

kommentaaris täpsemalt avaldanud, millise konkreetselt perversse tegevusega hageja tegeles, et hageja oleks pervert. Kommentaari „pervert“ sisu ei ole kontrollitav, st selle tõesust ega väärust ei ole võimalik tõendada. VÕS § 1046 lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Kostja käitumise õigusvastasuse tuvastamiseks tuleb kindlaks teha, kas kostja kommentaar oli ebakohane või mitte. Võlaõigusseaduse kommentaarides2 on selgitatud, et väärtushinnangu avaldamise õiguspärasuse hindamisel tuleb kontrollida, kas sellel on vastava hinnangu konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus ning seejärel hinnata väärtushinnangu põhjendatust. Väärtushinnang on põhjendatud kui avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees negatiivselt kajastada või kui kannatanu on andnud põhjust selliseks hinnanguks. Riigikohus on leidnud, et väärtushinnangu ebakohasus võib ilmneda hinnangu põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Lisaks on hinnangud ebakohased tulenevalt ka ebasündsast väljendusviisist. Ebakohased on ka väärtushinnangud, mis on vulgaarsed, inimväärikust alandavad ja inimest mõnitavad ning selline tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (3-2-1-159-14 p 17, 3-2-1-67-10 p 20, 3-2-1-43-09 p 16). Väärtushinnangute ebakohasust tuleb seega hinnata lähtuvalt nö mõistliku kolmanda isiku vaatepunktist, st kuidas erapooletu ja pooltega mitteseonduv isik mõistab kostja poolt väljaöeldud väärtushinnangut. Kohus leiab, et kostja kommentaar on vulgaarne, hagejat mõnitav ja solvav ning selline kostja hinnang hageja suhtes on mõistlikule kommentaari lugejale ka ilmne. Kostja ise leidis, et pervert tähendab vaid normaalsusest kõrvalekallet. Kohus nii ei arva. Sõna „pervert“ on juba oma tähenduselt sõimusõna, mida iga eesti keelt kõnelev inimene peaks teadma, ning kohus ei leia ühtegi mõistlikku ega põhjendatud olukorda, kus sellist sõna oleks võimalik kasutada neutraalses või isegi positiivses võtmes. Normaalsusest kõrvalekaldumist võinuks kirjeldada nt sõnadega ebanormaalne või anomaalne. Hageja suhtes väljendi „pervert“ kasutamine on aga otsene ja selge solvamine ning sellise sõna kasutamine ei ole kohtu hinnangul kuidagi õigustatav. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-21-315 31.03.2022.a otsuse p-s 11 ja 12 avaldanud seisukohta, et /.../ isegi kui kommenteeritav artikkel peaks kirjeldama juhtunut väga värvikalt, on mõistlikul lugejal võimalik omapoolse kommentaari lisamisel ise hoiduda äärmiselt negatiivsest, alandavast ja alavääristavast väljendusviisist. /.../ Käesoleval juhul sellist eesmärki, mis õigustanuks kostja väljendi „jõhker pervert“ kasutamist hageja suhtes, ei esine. Tegemist ei ole mõistliku kriitikaga, vaid õigustamatu solvamisega. Kostja selgitas, et tema eesmärk oli lihtsalt kaitsta normaalseid ja traditsioonilisi kasvatusmeetodeid ja kellegi seksuaalse alatooniga manipulatsioone laste suhtes ta heaks ei

Võlaõigusseadus IV, 2020.a, lk 781-782 p 3.4

kiida. Tema eesmärk ei olnud kedagi personaalselt solvata. Kohus leiab, et kostjal oli kommentaari kirjutades võimalus jääda neutraalseks ning väljendada oma arvamust viisil, mis hagejat või mõnd teist isikut ei solva. Kostja ei soovinud oma arvamust laste kasvatusviisise osas esitada viisakal moel, vastupidi, kostja pidas vajalikuks hagejat solvata. Kohus märgib, et kostja pilkas/solvas hagejat ka oma kirjalikus vastuses kohtule, nimetades hagejat „noku- ja tussutädiks“ ja leides, et hagejal on ebaterve seksuaalne huvi laste suhtes. Kostja kirjalikest vastustest on võimalik järeldada, et kostja ei suuda kontrollida oma arvamuste sisu üheski olukorras, s.o ta kasutab valimatult enda arvamuse õigustamiseks negatiivseid ja solvavaid väljendeid. Kostja on viidanud põhiseadusele ja sõnavabadusele leides, et tema on käitunud vastavalt seadusele. Kohtu hinnangul ei õigusta kostja viited põhiseadusele ja sõnavabadusele tema poolt hageja au teotamist. Põhiseaduse (PS) § 45 kohaselt võib sõnavabadust piirata, mh teiste inimeste au ja hea nime kaitseks, mis on PS § 17 järgi samuti kaitstavad põhiõigused. Kostja oleks saanud enda sõnavabadust kasutada ja hageja tegevust hukka mõista, kasutades väljendeid, mis ei ole hagejat solvavad ja tema au teotavad. /.../ Hageja ei ole avaliku elu tegelane. Ainuüksi tema tegevuse kajastamine ajakirjanduses teda selleks ka ei muuda. Seega leiab kohus, et kostja avaldas Delfis hageja kohta kommentaari, mis sisaldas ebakohast väärtushinnangut. Kohus leiab, et kostja tegevus kommentaari kirjutamisel oli õigusvastane ning enda tegevusega teotas kostja hageja au. VÕS § 1050 eeldatakse kahju tekitaja süüd. Kostja ei ole tõendanud, et ta pole kahju tekitamises süüdi. Ükski kostja väide pole aluseks kostja vastutusest vabastamiseks. Kohus leiab, et kostja kommentaaris sisalduv väärtushinnang „pervert“ on ebakohane, kostja käitumine oli õigusvastane ja kostja vastutab hagejale hageja isiklike õiguste rikkumisega tekitatud kahju eest. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Riigikohtu avaldatud kohtupraktika analüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal“ nähtub, et kohtute poolt isiklike õiguste rikkumisel väljamõistetud hüvitised jäid vahemikku 200-7000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1264 eurot, mediaan 800 eurot. Võrreldes 2014-2016.a kohtupraktikaga on keskmine välja mõistetud hüvitis langenud ja suuremaid hüvitisi mõistetakse välja harva. Näiteks on Tartu Ringkonnakohus 31.03.2022.a otsuse tsiviilasjas nr 2-21-315 p-s 12 leidnud, et põhjendatud hüvitise suurus on 100 eurot avaldatud ebakohase väärtushinnangu „jõhker pervert“ eest. Ringkonnakohus arvestas seejuures seda, et hageja tegu oli suurema üldsuse poolt hukka mõistetud ning just hageja enda tegu põhjustas negatiivsete kommentaaride teket ajakirjanduses. Samuti, et avaldatud kommentaar internetis ei ole mõistliku isiku jaoks kuigi suure kaaluga ja ei saa seetõttu ka väga intensiivselt isiku au riivata. Kuigi internetis avaldatud kommentaari võib lugeda suur hulk inimesi, ei tähenda see, et kõik inimesed, kel selleks võimalus on, kommentaari ka loeksid. Ringkonnakohus leidis, et kahjuhüvitise suuruse määramisel tuli arvestada ka asjaoluga, et kommentaarid olid lugemiseks suletud juba

(sealses asjas sisuliselt sama kommentaar, kuigi veidike negatiivsem kui käesolevas asjas) ei ole mõistliku isiku jaoks kuigi suure kaaluga ega saa seetõttu ka väga intensiivselt hageja au riivata. Tegemist oli väärtushinnanguga, mis koosnes ühest sõnast. Samas arvestab kohus käesolevas asjas seda, et kostja avaldas kommentaari Delfis, mis jõudis suurema hulga lugejateni ning pole teada, et kommentaarid vastava artikli juures oleks suletud lugemiseks. Samuti arvestab kohus kostja käitumist menetluse kestel (negatiivne, ennastõigustav, uuesti solvav) ning kostja mitte väga head majanduslikku seisu (kostja osaliselt töövõimetu, sissetulek töövõimetoetus). Sellepärast on kohtu arvates mõistlikuks hüvitise suuruseks 100 euro asemel 350 eurot. Kohus leiab, et selline summa võib mõjutada kostjat hoiduma edasisest sarnasel viisil kahju tekitamisest. Kohus leiab, et kohane ei ole kahju hüvitise määramisel juhinduda teiste riikide praktikast. Hüvitise väljamõistmisel tuleb arvestada konkreetseid asjaolusid ja asja materjale, mitte lähtuda teiste riikide elatustasemest ja/või üldisest keskmisest väljamõistetud hüvitise suurusest. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja sissetulek on väike ja tal puuduvad rahalised vahendid hüvitise tasumiseks, ei saa käesolevalt arvesse võtta. Esiteks mõistab kohus hüvitise välja summas, mis jääb alla üldise töövõimehüvitise kuumäära. Teiseks on kostja teatanud kohtule vaid oma igakuise jooksva sissetuleku allika, kuid pole esitanud andmeid muu vara (sh abielulise ühisvara ) kohta. Kolmandaks oli kostjal võimalik sõlmida hagejaga kokkulepe, mille kohaselt poleks ta pidanud rahalist hüvitist maksma (hageja soovis vaid menetluskulusid)- kostja ise sellest pakkumisest keeldus. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 350 eurot. Lisaks kahjuhüvitisele nõuab hageja kostjalt viivist. Kuivõrd hageja kahjuhüvitise nõue kostja vastu on põhjendatud ning kohus on selle kostjalt välja mõistnud, on hagejal õigus nõuda ka viivist. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras alates hagiavalduse esitamisest kuni hüvitise täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et täiendava viivise nõue tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) kahjuhüvitise summalt 350 eurolt alates 20.06.2022 kuni kahjuhüvitise tasumiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas menetluskulude nimekirja kohtule. Kostja ei esitanud menetluskulude nimekirja.

Hageja nimekirja kohaselt on temal seoses menetlusega kulusid kokku 3350 eurot. Nimetatud kulud koosnevad riigilõivust 455 eurot ja lepingulise esindaja kuludest 2895 eurot Kostja ei vaielnud vastaspoole menetluskuludele vastu. Kohus leiab, et hageja kuludest on põhjendatud riigilõiv 455 eurot vastavalt TsMS § 147 lg-le

ajakulu tõus põhjendatud. Samuti leiab kohus, et hagi oli liialt pikk ning vajaliku saanuks kirja panna kompaktsemalt. Eraldi hindab kohus hagi tervikteksti koostamise, kohtumäärusega tutvumise ja e-kirja koostamise ning kohtuistungile sõitmise ajakulusid. Kohus leiab, et need on põhjendatud osaliselt. Hagi tervikteksti koostamiseks on põhjendatud ajakulu väiksem, sest terviktekstis vahetati vaid kostja nimi ning lisati mõned lühikesed lõigud kostja tuvastamise asjaolude juurde. Muus osas kattus hagi tervikteksti sisu esialgse hagiga. Kohtumäärusega tutvumisele ja e-kirja koostamisele kulunud aeg on samuti põhjendatud osaliselt, sest tegemist oli lühikese määrusega, sisu polnud õiguslikult keeruline ning see puudutas suuremas osas ainult kostjat ja talle määratud hagivastamise tähtaega. Hageja on arvestanud kohtuistungile sõitmise kuluks 1 tund tasumääraga 150 €/h + km. Kohus leiab, et tasu sõidule kulunud aja osas ei ole sellisel viisil põhjendatud. Riigikohus on asunud seisukohale (2-14-63261 p 12), et iseenesest on põhjendatud hüvitada lepingulisele esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu, kuid mitte esindaja ja esindatava vahel kokkulepitud tunnihinna järgi. Analoogia korras kohalduvad sõidukulude hüvitamisele riigi õigusabi osutanud advokaadi sõidukulude hüvitamise regulatsioon. Kuna alates 1. augustist 2016 on advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord muutunud, saab alates sellest ajast analoogia korras sõidukulude hüvitamisel lähtuda justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast. Seega tuleb lähtuda korra §-st 151 lg-st 1. Nimekirjast nähtuvalt on esindaja sõitnud istungile Tallinnast ning eeldavalt büroost (Ahtri 6A, 10151 Tallinn), sest täpsemalt polnud märgitud. Istung toimus Jõgeval (Suur 1, Jõgeva). Üks suund on 150 km. Korra § 151 lg 1 p 3 kohaselt on hüvitavaks sõiduaja kuluks 25 eurot. Muus osas on hageja esindaja toimingud põhjendatud. Kohus peab kõiki asjaolusid arvestades põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 10 h tasumääraga 156 €/h (sh km), s.o kokku 1560 eurot, millele lisandub tasu sõidule kulunud aja eest 25 eurot, kokku seega 1585 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 2766 eurot, millest 455 eurot on riigilõiv, eeltõendamismenetluse kulud 726 eurot (sh km) ja 1560 eurot (sh km) õigusabikulud. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.