Võlaõigus

2 Luminor Bank - a/a EE221700017003510302 (BIC/SWIFT: RIKOEE22) LHV Pank - a/a EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) Coop Pank - a/a EE604204278601694436 (BIC/SWIFT: EKRDEE22) Maksekorralduse selgituse reale märkida: tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest riigilõivu tasuti. Maksedokument riigilõivu tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik PF Digital AS ja kostja vahel sõlmiti 25.11.2022 krediidileping 5575089, limiidiga 1650 eurot, intressimääraga 39,72% aastas, krediidikulukuse määr 48,62% aastas. Perioodil 25.11.202226.01.2025 tegi XX väljamakseid krediidikontolt summas 1707,97 eurot. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättis novembri, detsembri jaanuari osamaksed tasumata. Krediidiandja saatis 06.01.2025 kostjale lepingu ülesütlemise teate ja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 26.01.2025. Kostja ei tasunud võlgnevust, mistõttu loeti leping ülesöelduks 27.01.2025. Hageja omandas nõude loovutamisega. Hageja nõuab kostjalt põhivõlga 1424,65 eurot, intressi 193,71 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 72,96 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja edasiulatuvast viivist. 17.07.2025 selgitas kohus hagejale, et hagejal tuleb tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kostjaga laenulepingu sõlmimisel. Hagejal tuli esitada kõik dokumendid, mis esitati lepingu sõlmimise eel, et kontrollida kostja maksevõimet – taotlus, pangakonto väljavõtted jm info, mis kostja kohta koguti. 04.08.2025 selgitas hageja, et kostja maksevõimet kontrolliti taotluse ja EMTA andmete põhjal. Kostja on teinud tagasimakseid kokku 1427,42 eurot. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kätte toimetatud isiklikult 10.10.2025, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Riigikohus on selgitanud lahendis 2-21-13098, millise teabe peab tarbijaga seotud näitajate kohta omandama krediidiandja minimaalselt: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus; tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; tarbija varasem

3 maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju. Kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Praegusel juhul hinnati kostja maksevõimet taotluses toodud andmete ja Maksuameti päringu põhjal, ilma täiendavate dokumentide ning konto väljavõtte esitamise nõudeta. Kostja tegelikke kulusid ei ole kindlaks tehtud, sh finantsilisi. Seega on kostja osas rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna üksnes taotluse ja Maksuameti päringu põhjal ei ole võimalik hinnata tarbija krediidivõimelisust. Maksuameti päringust ei ole võimalik kostja kohustusi tuvastada. Riigikohus on selgitanud lahendis 2-21-13098, mis on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks, st kõik maksed tuleb lugeda põhivõla katteks, hageja saab nõuda tasumata põhivõlga ja viivist vaid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Muid tasusid hageja nõuda ei saa. Kuna kostja suhtes on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikutud, kuulub tasumisele põhiosa 280,55 eurot (laenusumma 1707,97 eurot - tagasimakse summas 1427,42 eurot) ja alates 28.01.2025 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 25.11.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivised 24,74 eurot (viivisekalkulaatori järgi). Kostjalt tuleb välja mõista alates 26.11.2025 edasine viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Muid tasusid hageja nõuda ei saa. Menetluskuludest Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 163 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagi osaliselt (17% ulatuses), jäävad menetluskulud kostja kanda 17% ulatuses ja hageja kanda 83% ulatuses. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 315 eurot ja kostjal tuleb sellest hüvitada 17% ehk summa 53,55 eurot. Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.