Hageja: OK Incure OÜ, registrikood 11542046, Mustamäe tee 16, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond 10617 Hageja lepinguline esindaja: Anne-Liis Veski, e-post: [email protected] Kostja: A.L., isikukood xxxxxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx Kirjalikus menetluses
Asja lahendamise viis
RESOLTUSIOON
1.Rahuldada OK Incure OÜ hagi A.L. vastu võlgnevuse nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista A.L.ilt (L., isikukood xxxxxxxxxxxxx) OK Incure OÜ (registrikood 11542046) kasuks A.L.i ja Bigbank AS vahel sõlmitud 13.08.2019 tarbijakrediidilepingust nr SL19-01-1611157 tulenev põhivõlgnevus 8690,62 eurot, intress 903,02 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 5356,36 eurot, s.o kokku 14 950 eurot.
3.Jätta rahuldamata OK Incure OÜ hagi A.L.i vastu võla sissenõudmiskulude summas 50 eurot väljamõistmise nõudes.
5.Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 910 eurot ning mõista nimetatud summa A.L.ilt OK Incure OÜ kasuks välja.
6.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.
8.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kaja esitamine ja edasikaebamise kord Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus
1.Hageja esitas Pärnu Maakohtule 01.11.2022 hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 8690,62 euro, intressi 903,02 euro, viivise 5356,36 euro ja võla sissenõudmiskulude 50 euro nõudes. Nõuete aluseks on kostja ja Bigbank AS vahel 13.08.2019 sõlmitud tarbijakrediidileping nr SL19-01-1611157. Nimetatud lepingu alusel sai kostja krediiti summas 9120 eurot, intressimääraga 29,90% tagastamata krediidisummalt aastas (s.o 0,0831% päevas), arvestatuna 30 päevasest kuust ja 360 päevasest aastast. Bigbank AS ütles kostja võlgnevuste tõttu lepingu üles 23.07.2020 (tarbijakrediidilepingu üldtingimuste p 5 alusel, kostja jäi võlgu maksed alates aprillist 2020) ja kostja kohustus tasuma kogusumma 9630,96 eurot, mis koosnes põhivõlast, intressist, viivisest, lepingu haldustasust ja sissenõudekuludest. 06.10.2021 edastati kostjale teavitus selle kohta, et Bigbank AS loovutas 29.09.2021 kõik pooltevahelisest lepingust tulenevad nõuded koos kõigi loovutamise hetkeks tekkinud ning tulevikus tekkida võivate kõrvalnõuetega hagejale ja luges teatise edastamisega nõude loovutamisest teatamise kohustuse 2 (6)
Tsiviilasi nr 2-22-16366 täidetuks. Hagejal on kostja vastu põhinõue 8690,62 eurot, intressinõue 903,02 eurot (lepingu ülesütlemise seisuga), viivisenõue perioodi 24.07.2020 – 05.10.2022 eest summas 5356,36 eurot (arvestusega 29,9% aastas tasumata põhisummalt, kuid hageja poolt taotletult vähendatud juhul, lepingu üldtingimuste p 6 alusel) ja võla sissenõudmiskulu 50 eurot.
2.Kohus jättis 01.11.2022 määrusega hagi käiguta ning määras hagejale määruses nimetatud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Hageja kõrvaldas 01.11.2022 määruses nimetatud puudused 14.11.2022, v.a määruse p 2.2, mille osas kohus palus hagejal esitada asjaolud ja tõendid, mis võimaldavad hinnata krediidiandja poolt VÕS §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist.
3.06.01.2023 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Samuti selgitas kohus määruses hagejale, et kuna hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte kohta andmeid ei esitanud, siis kohus ei pruugi hagi täies ulatuses rahuldada.
4.17.02.2023 ja 07.03.2023 tegi kohus hagejale kohtunõude vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas. Hageja esitas oma vastused 06.03.2023 ja 03.04.2023. Kohtuotsuse põhjendused
5.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus toimetas dokumendid kostjale kätte KÄPO kaudu, s.o hagiavalduse menetlusse võtmise määruse 06.01.2023 ja hagimaterjalid 09.01.2023. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 23.01.2023. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud.
6.Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on selles märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
7.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid Bigbank AS ja kostja 13.08.2019 tarbijakrediidileping nr SL19-01-1611157, mille alusel sai kostja krediiti summas 9120 eurot. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et Bigbank AS, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule laenu, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga.
8.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on 06.03.2023 ja 3 (6)
Tsiviilasi nr 2-22-16366 03.04.2023 vastustes esitanud asjaolud, millest nähtub, et Bigbank AS on hinnanud kostja maksevõime kindlaks tegemiseks krediiditaotleja andmeid Maksuametis, Krediidiinfos ja Taust.ee registris ja tuvastanud, et kostjal ei ole maksehäireid. Bigbank AS kogus kostja krediidivõimelisuse kohta andmeid kostjalt ja kostja konto väljavõttelt. Kostja igakuise sissetuleku suuruseks oli kokku 1422 eurot, väljaminekuteks 480 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Bigbank AS järgis VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust veenduda kostja krediidivõimelisuses.
9.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 19,37%. Seega kolmekordne määr oli 58,11%. Hagiavalduses on esitatud asjaolu, mille kohaselt oli laenu intressimäär 29,90% aastas ja lepingu põhitingimustes on kokkulepitud krediidikulukuse määr 34,69% aastas. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.
10.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostja tegi pärast laenusumma väljamaksmist 6 graafikujärgset makset summas 429,37 eurot, mis arvestati põhivõla katteks. Kostja ei täitnud oma lepingust tulenevat kohustust kohaselt ning Bigbank AS ütles lepingu üles 23.07.2020 ja loovutas nõude hagejale 29.09.2021. Kostja ei ole põhinõude suurust ega arvestust vaidlustanud. Kohus rahuldab nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 13.08.2019 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr SL19-01-1611157 tuleneva põhivõla summas 8690,62 eurot.
11.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Bigbank AS ja kostja on 13.08.2019 lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmises. Poolte kokkuleppe kohaselt oli intressi määraks 29,90% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress kokku summas 903,02 eurot. Hageja on intressi arvestanud alates 15.04.2020 kuni 23.07.2020 summas 854,38 eurot ning alates 16.07.2020 kuni 23.07.2020 summas 48,64 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude intressi summas 903,02 euro väljamõistmiseks kostjalt.
12.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada 4 (6)
Tsiviilasi nr 2-22-16366 hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Pooled on lepingu üldtingimuste p-s 6 kokku leppinud, et viivist arvestatakse intressiga võrdses määras, s.o 29,90% aastas. Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist summas 5356,36 eurot perioodi 24.07.2020 – hagiavalduse esitamiseni, s.o 05.10.2022. Nimetatud perioodis on viivisesumma määraga 29,0% aastas järgmine: 8690,62*29,90/100/365*804=5723,80 eurot. Kuna hageja on palunud kostjalt välja mõista viivis vähendatud kujul summas 5356,36 eurot, siis mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 5356,36 eurot.
13.Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist nii VÕS § 1132 lg 1 kui ka VÕS § 1132 lg 2 p-i 3 alusel. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. S.t kohus ei saa hagi rahuldada ulatuses, mis ei ole hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Tagaseljaotsust tehes saab kohus hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel lähtuda üksnes kostjale kättetoimetatud hagiavalduses toodud asjaoludest, mis loetakse TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt kostja poolt omaks võetuks. Kohus ei saa tagaseljaotsust tehes hinnata ega arvestada võimalikke hagile lisatud tõendeid. Hagi õiguslikult põhjendatus peab nähtuma hagist endast. Kui hageja on hagisse asjaolud kirjutanud puudulikult või on rikkunud seaduses sätestatud piiranguid, siis ei saa sissenõudmiskulude hüvitise nõuet pidada vastavas ulatuses õiguslikult põhjendatuks. Õiguslikult põhjendamatus ulatuses peab kohus nõude jätma rahuldamata.
14.Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 2 alusel võla sissenõudmiskulu summas 50 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p-i 3 alusel, mis sätestab, et majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda pärast lepingu lõppemist tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni üle 1000 euro. Kohus märgib, et VÕS § 1132 seab piirangud tarbijast võlgnikult nõutavatele sissenõudmiskuludele ning seab neile konkreetsed ülempiirid ning tarbija kahjuks kõrvalekalduvad kokkulepped on tühised (VÕS § 1132 lg 6). VÕS § 1132 alusel on võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitist vaid siis, kui ta on need kulud reaalselt kandnud ning võlausaldaja peab olema võimeline neid ka tõendama. Tegemist ei ole seadustatud hinnakirjaga. Tarbijalt on õigus nõuda tasu konkreetsete meeldetuletuskirjade eest ning lisaks sissenõudmiseks tehtud muude toimingute kulud (nt telefonikõned, võimalikud registripäringud, võlgnikuga kohtumine jne) piirmäära ulatuses. Samuti tuleb lähtuda ka sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud piirangust, s.o lepingu lõppemisest või eelmise tasulise meeldetuletuskirja saatmisest on möödunud vähemalt 7 päeva, mida tuleb nõude hindamisel arvestada. Teave meeldetuletuskirjade saatmise, sisu, aja ja viisi kohta ning muude toimingute tegemise aeg, sisu ja kulud peavad nähtuma hagist. Hagiavaldusest ei nähtu milliseid toiminguid ja millal võlausaldaja on teinud võla sissenõudmiseks. Samuti ei ole välja toodud iga toimingu maksumust. Hageja nimetab, et on teinud pingutusi, et kostjaga ühendust saada, edastanud temale meeldetuletuskirju, teinud kõnesid ja täitnud muid ülesandeid asja kohtuväliseks lahendamiseks, kuid nimetatud kulude kandmist esitatud materjalidest ei nähtu. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seadusandja ongi kehtestanud esimese meeldetuletuskirja eest suurema ülempiiri, et osaliselt hüvitada ka võlausaldaja üldkulusid. Hagist ei nähtu võimalike toimingute tegemise täpsemad asjaolud, s.o nende sisu ja kulu. Kohus leiab, et hageja 5 (6)
Tsiviilasi nr 2-22-16366 sissenõudmiskulude, summas 50 eurot, hüvitise nõue on liiga üldsõnaline ja põhjendamata. Kohus selgitab täiendavalt, et VÕS § 1132 regulatsioon seob suures osas hüvitise meeldetuletuskirjade saatmisega. Meeldetuletuskirju tuleb mõista kitsendavalt arvestades VÕS § 1132 tarbijakaitselist iseloomu. Meeldetuletuskiri on tarbijale kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis saadetud teade, mille ainuke eesmärk VÕS-i regulatsiooni kontekstis on võlgnikule meelde tuletada oma kohustust eelnev võlg ära maksta (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I, § 1132 kommentaarid, lk 580). Hagi materjalide pinnalt peab olema võimalik tuvastada VÕS § 1132 eelduseid, sh sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud piiranguid. Käesolevalt ei ole see võimalik, sest hagi ei sisaldanud vastavat teavet. Seega ei ole hageja sissenõudmiskulude hüvitise nõue 50 euro osas õiguslikult põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
15.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
16.Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 163 lg 1). Kuigi kohus rahuldab hagi osaliselt, arvestab kohus asjaolu, et hagiavaldus rahuldatakse 99,67% ulatuses ja väljamõistetava riigilõivu suurus on nii hagiga taotletu kui väljamõistetuga võrreldes sama (riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt on riigilõivu suurus hagi esitamisel hinnaga vahemikus 12 501 – 15 000 eurot summas 910 eurot). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 910 eurot. Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse. Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 910 eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.
17.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.