HAGEJA Renovum OÜ, rk 14042462, asukoht Tartu mnt 50, Tallinn, lepinguline esindaja Irina Vassiljeva KOSTJA M.P., ik xxxx, elukoht hagiavalduses xxxx, tegelik elukoht xxxx Suuline menetlus – kohtuistung 13.03.2023 Hagi hind 1132,57 eurot
RESOLUTSIOON:
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt M.P. hageja Renovum OÜ kasuks Ühisraha OÜ ja M.P. vahel 13.05.2021 sõlmitud laenulepingust nr. xxxx tulenev tasumata põhivõlgnevus summas 666,57 eurot, tasumata intressid summas 95,17 eurot, hooldustasu 11,08 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 211,36 eurot.
3.Välja mõista kostjalt M.P.lt hageja Renovum OÜ kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine viivis põhinõudelt (666,57 eurolt) alates 04.04.2023 määraga 39,9% aastas kuni põhinõude 666,57 euro tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata hageja Renovum OÜ nõue põhivõlgnevuse väljamõistmiseks summas 10 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks summas 1,06 eurot.
Jätta hageja Renovum OÜ menetluskulud kostja M.P. kanda ja välja mõista M.P.lt Renovum OÜ kasuks menetluskulude katteks 550 eurot.
6.Välja mõista kostjalt M.P. hageja Renovum OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (550 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Tagastada kohtuotsuse jõustumisel hagiavalduse esitamisel enamtasutud riigilõiv summas 56,95 eurot Renovum OÜ arveldusarvele nr xxxx AS LHV Pank, selgitusega ’’ „Renovum OÜ hagi M.P. vastu”. Tagastamine vormistada läbi nõuete arvestamise programmi (NAP).
8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja menetluse käik
1.Renovum OÜ esitas 16.08.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 03.10.2022 hagi M.P. vastu võla nõudes ning 05.01.2023 hagiavalduse täpsustuse.
2.Esitatud hagiavalduse ja täpsustuse kohaselt sõlmis kostja 13.05.2021 Ühisraha OÜ-ga (edaspidi ka laenuandja) laenulepingu nr xxxx 1000 euro saamiseks. Pooled sõlmisid internetiportaali vahendusel kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu, mis koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest ja laenulepingu üldtingimustest. Laenulepingu nr xxxx alusel võttis kostja laenu 1000 eurot intressiga 39.90% aastas ja 0.111% päevas, tagasimakseperioodiga 24 kuud, kohustusega tasuda alates 15.06.2021 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 15. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 63,63 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 15.05.2023. Kokku kohustus kostja tasuma 1557,12 eurot (igakuised osamaksed 63,63 eurot x 24 kuud + 30 eurot lepingutasu). Ühisraha OÜ maksis kostjale laenusumma välja 13.05.2021. Sellega said laenuandja kohustused täidetud ja kostjal tekkis kohustus laenulepingus sätestatud tingimusi täita ning igakuiseid ettenähtud makseid tähtaegselt portaalipidaja laenulepingu põhitingimustes näidatud kontole tasuda. Peale laenulepingu sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 609,04 eurot. 13.09.2022 laekus täiendavalt 50 eurot. Peale 13.09.2022 ei ole kostjalt laekumisi toimunud. Tulenevalt VÕS § 415 lg 2 loeb hageja, et täitmine on toimunud esimeses järjekorras sissenõudekulude katteks, teises järjekorras põhikohustuse katteks ja seejärel sissenõutavaks muutunud intressi katteks ning hooldustasu katteks. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui tasulisi meeldetuletusi. Ühisraha OÜ saatis kostjale tasuta meeldetuletusi 19.09.2021, 05.10.2021, 19.10.2021, 19.01.2022, 25.01.2022, 05.02.2022, 15.02.2022, 19.02.2022, 25.02.2022, 01.03.2022, 05.03.2022, 15.03.2022, 19.03.2022, 25.03.2022, 05.04.2022, 15.04.2022, 19.04.2022, 25.04.2022, 29.04.2022, 05.05.2022, 15.05.2022, 19.05.2022, 25.05.2022, 05.06.2022, 15.06.2022 ja 25.06.2022. Ühisraha OÜ saatis kostjale tasulisi meeldetuletusi 23.01.2022, 23.02.2022, 23.03.2022, 23.04.2022, 23.05.2022. Kostja ei reageerinud sellele ning oma kohustust laenuandja ees ei täitnud.
Ühisraha OÜ saatis 02.04.2022 ja 31.05.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul. Kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Samuti pakuti kostjale kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kostja ei tasunud võlgnevust ega avaldanud soovi kokkuleppele jõudmiseks. Ühisraha OÜ edastas 28.06.2022 kostjale teatise laenulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas, et kõik lepingust tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist 14 päeva jooksul. Ühisraha OÜ loovutas 09.08.2022 talle kuuluva nõude kostja vastu Renovum OÜ-le. Nõude loovutamise kohta edastas Ühisraha OÜ kostjale 09.08.2022 teatise. Esimeses järjekorras loeb hageja tasutuks võla sissenõudmisega seotud kulud. Laenuandja saatis 23.01.2022, 23.02.2022, 23.03.2022 kostjale meeldetuletusi võla tasumiseks 5 eurot x 3 + 02.04.2022 ülesütlemise hoiatus (sisult meeldetuletus) 5 eurot, kokku 20 eurot. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 7.6 ja portaali hinnakirjale võlateatist (sisult meeldetuletus) maksab 5 eurot, laenulepingu ülesütlemise hoiatus (sisuliselt meeldetuletus) maksab 5 eurot, teatis laenulepingu ülesütlemise kohta maksab 15 eurot. Seega sissenõudmisega seotud kulud on summas 20 eurot. Hageja rõhutab, et võla sissenõudmisega seotud kulude tekkimine ei ole seotud laenulepingu eesmärgiga, vaid vajadusega laenusumma mittetasumisega seotud lepingu rikkumisest tingitud täiendavate kulutuste hüvitamisega. Laenuandja oli sunnitud nimetatud kulusid tegema ning kulud on olnud vajalikud, mõistlikud ja põhjendatud. Laekumised summas 609,04 eurot – sissenõudmisega seotud kulud 20 eurot = 589,04 eurot arvestab hageja põhiosa, intressi ja hooldustasu katteks. Teises järjekorras hageja loeb seoses tasumisega osaliselt tasutuks põhivõla, so põhinõue 287,06 eurot (27,89 + 28,81 + 29,77 + 30,76 + 31,78 + 32,84 + 33,93 + 35,06 + 36,22), tasutud 1. – 9. osamakse. Hageja loeb intressi nõuetekohaselt tasutuks (1.-9. osamakse), so summas 263,11 eurot (33,24 + 32,32 + 31,36 + 30,37 + 29,35 + 28,29 + 27,20 + 26,07 + 24,91). Hageja loeb hooldustasu nõuetekohaselt tasutuks (1.-9. osamakse), s.o summas 22,50 eurot (2,5 * 9). Ülejäänud summa 16,37 eurot (589,04 - 287,06 - 263,11 - 22,50 = 16,37) läks põhiosa 10.osamakse (37,43 euro) osaliseks tasumiseks. Kostja tasus 13.09.2022 pärast lepingu ülesütlemist 50 eurot. Hageja loeb viimase laekumisega tasutuks võla sissenõudmisega seotud kulud summas 30 eurot. 23.04.2022 ja 23.05.2022 meeldetuletused 2 x 5 eurot + 31.05.2022 ülesütlemise hoiatus 5 eurot, 28.06.2022 ülesütlemise teatis 15 eurot, kokku 30 eurot. Laekumine summas 50 eurot – sissenõudmisega seotud kulud 30 eurot = 20 eurot arvestab hageja põhiosa katteks. Seega põhiosa võlgnevus on summas 676,57 (1000 – 287,06 - 16,37 - 20) eurot. Laenulepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress aastamääraga 39,90%. Pooled on 13.05.2021 maksegraafikus intressi summaks kokku leppinud 467,12 eurot, mis lepingu põhitingimuste kohaselt jagatakse osamaksete vahel proportsionaalselt vastavalt perioodi pikkuse järgi. Kostjal on osaline intressi võlgnevus alates 10.-st osamaksest, millest tulenevalt on hageja arvestanud intressi vastavalt maksegraafikule esimesest osaliselt tasumata osamaksest alates 15.03.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni 28.06.2022 summas 95,17 eurot järgnevalt: 15.03.2022 – 23,70 eurot; 15.04.2022 – 22,46 eurot; 15.05.2022 - 21,17 eurot; 15.06.2022 – 19,84 eurot; 16.06.2022 - 28.06.2022 (18,47 : 30*13) 8 eurot. Võlg hooldustasu osas on summas 11,08 eurot. Vastavalt portaali hinnakirjale on laenulepingu igakuine hooldustasu füüsiliste isikute puhul 0,9% laenusummast. Laenulepingu põhitingimuste maksegraafik sätestab igakuiseks hooldustasuks 2,50 eurot. Kostja võlgneb teenustasu laenulepingu
kehtivuse 4 kuu ja 13 päeva eest (alates 10. kuni 13. osamakse ja osaliselt 14. osamakse) summas 4 x 2,50 eurot + 2,50 eurot * 13 päeva/30 päeva = 11,08 eurot. Viivise võlg hagi esitamise seisuga s.o 03.10.2022 on summas 79,80 eurot. Hageja arvestab viivist tasumata makse päevale järgnevast päevast kuni lepingu ülesütlemiseni ja edasi alates ülesütlemise päevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 39,90% aastas ja 0,111% päevas kooskõlas laenulepingu põhitingimuste punktiga 1.10, üldtingimuste punktiga 3.7 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega alljärgnevalt: Viivise arvestuse algus 16.03.2022
Hageja on seisukohal, et viivise nõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata. Hageja tugineb viivisenõude esitamisel Riigikohtu lahendi 3-2-1-120-08 (p 12). Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 04.10.2022 lepingus sätestatud määras 39,90% aastas. Hageja esitab taotluse enamtasutud riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tuleb hagilt hinnaga 1132,57 tasuda riigilõivu 280 eurot. Hageja tasus kokku 336,95 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 56,95 eurot nõutust enam. Menetluskulud taotleb hageja jätta kostja kanda ja välja mõista ka viivis menetluskuludelt. Kostja vastuväited
3.26.01.2023 vastuses hagile märgib kostja, et oli sunnitud seoses vana korteri üüritõusuga kolima odavamasse korterisse ja peale selle on ta ka hetkel töötu ja otsib usinasti tööd. Kahjuks on kostja omadega ülepea kaela võlgades, mis said kunagi eks-mehele võetud, kes ei maksa kostjale mitte midagi tagasi. Loomulikult tahab kostja maksta korralikult oma võlgnevused, aga hetkel on endaga nii jamas seisus, auto vajas samuti remonti ja on hetkel ka remondis, et saaks töölgi käia. Kostja märgib, et hetkel ei suuda ta isegi televiisorit maksta ja muudest maksudest rääkimata. Kostjal on ka teisi võlgasid, umbes 10 000 eurot. Loomulikult nii ruttu kui võimalik asub kostja tööle, aga otsib ka kohta, kus palk suudaks katta kostja maksud ja võlad. Kostja loodab, et teda mõistetakse ja saab mingi lahendus leitud, sest kostja tahab isegi oma võlgnevused kõik tasutud saada. 13.03.2023 kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kohtukutse on kostjale isiklikult kätte toimetatud 06.03.2023.
Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused
4.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid
asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
5.Kostja, olles istungi toimumisest teadlik, istungile ei ilmunud ning mitteilmumise takistustest kohtule ei teatanud. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 410 ja § 414 kohaselt sisuliselt kostja osavõtuta, kuna kostja on haginõudest ja istungist teadlik ning mitteilmumise põhjust tõendatud ei ole.
6.Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud rahuldada osaliselt.
7.Ühisraha OÜ on loovutanud 09.08.2022 poolte vahel 13.05.2021 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevad nõuded Renovum OÜ-le ning seetõttu on hagejal kostja vastu rahaline nõue. Nõude loovutamisest on kostjat teavitatud (dtl 51). Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.
8.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
9.Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et Ühisraha OÜ ja kostja sõlmisid 13.05.2021 laenulepingu nr. xxxx (dtl 32–33, 37-39, 86-88), millega anti kostjale laenu 1000 eurot, intressiga 39,9% aastas, krediidi kulukuse määraga 60,13% aastas, lõpptähtajaga 15.05.2023. Hageja on tõendanud, et laenuandja on omapoolse kohustuse täitnud raha väljamaksmisega kostjale (dtl 90). Laenusummast arvestati maha lepingutasu 30 eurot. Leping on üles öeldud 28.06.2022.
10.Hagiavalduse kohaselt on laenulepingu kehtivuse ajal laekunud laenuandjale kostjalt kokku 609,04 eurot ning peale lepingu lõpetamist 13.09.2022 täiendavalt 50 eurot. Hageja loeb esimeses järjekorras tasutuks võla sissenõudmisega seotud kulud, kokku 50 eurot, s.h. 23.01.2022 meeldetuletus 5 eurot, 23.02.2022 meeldetuletus 5 eurot, 23.03.2022 meeldetuletus 5 eurot, 02.04.2022 ülesütlemise hoiatus 5 eurot, 23.04.2022 meeldetuletus 5 eurot, 23.05.2022 meeldetuletus 5 eurot, 31.05.2022 ülesütlemise hoiatus 5 eurot, 28.06.2022 ülesütlemise teatis 15 eurot. Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude arvestus ei ole täies ulatuses põhjendatud. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Nimetatud sättest tulenevalt ei saa ühegi lepingu kehtivuse ajal edastatud tasulise kirja eest tarbijalt nõuda rohkem kui 5 eurot. Seega ei saa 28.06.2022 ülesütlemise teatise eest küsida 15 eurot, vaid kuni 5 eurot. Nimetatud asjaolule on kohus pööranud hageja tähelepanu ka 27.12.2022 määruses, kuid hageja ei ole oma nõuet selles osas täpsustanud. Lähtudes eeltoodust peab kohus põhjendatuks hageja sissenõudmiskulude hüvitise summat 40 eurot, mille sai tasutud summadest lugeda esimeses järjekorras tasutuks. Ülejäävad 10 eurot tuleb lugeda tasutuks põhiosa
katteks. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista põhivõlgnevusena tasumata laenusumma 666,57 (1000 – 287,06 - 16,37 – 30) eurot. Lähtudes eeltoodust jätab kohus rahuldamata hageja nõude põhivõlgnevuse väljamõistmiseks summas 10 eurot.
11.VÕS § 397 sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingus on kokku lepitud intressimääras 39,9% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista perioodil 15.03.2022 - 28.06.2022 tasumata intress summas 95,17 eurot. Kohus leiab, et hageja intressi nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
12.Kohus peab põhjendatuks ka hageja laenulepingu põhitingimuste maksegraafikust tulenevat nõuet seoses hooldustasude võlgnevusega summas 11,80 eurot 4 kuu ja 13 päeva eest, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.
13.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
14.Hageja palub kostjalt välja mõista viivis kokkulepitud intressimääraga võrdses määras 39,9% aastas alates iga maksegraafiku järgse osamakse päevale järgevast päevast kuni lepingu ülesütlemiseni 28.06.2022 ja edasi kogu tasumata põhinõudelt - 676,57 eurolt, alates 29.06.2022 kuni hagi esitamiseni 03.10.2022, kokku summas 79,80 eurot. Kuivõrd kohus ei nõustunud hageja sissenõudmiskulude arvestusega ja sellega seoses muutus tasumata laenusumma suurus, peab kohus põhjendatuks muuta perioodi 29.06.2022 – 03.10.2022 sissenõutavaks muutunud viivise arvestust. Viivis eelnimetatud perioodil põhinõudelt 666,57 eurolt 97 päeva eest moodustab 70,68 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Seega peab kohus põhjendatuks hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõuet 03.10.2022 seisuga summas 78,74 eurot (2,42 + 3,13 + 1,92 + 0,59 + 70,68). Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude summas 1,06 eurot. Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt 666,57 eurolt lepingujärgses viivisemääras 39,9% aastas alates 04.10.2022 kuni otsuse tegemiseni 03.04.2023 (k.a) 182 päeva eest, mis moodustab 132,62 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 03.04.2023 seisuga kokku summas 211,36 eurot (78,74 + 132,62). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 04.04.2023 edasiulatuv viivis põhivõlalt 666,57 eurolt lepingujärgses määras 39,9% aastas kuni põhivõla tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 455,21 eurot (666,57 – 211,36).
15.Tõendid, mida kohus eelnevas osas eraldi nimetanud ei ole, on küll kohtu poolt loetud vastu võetuks, kuid asja lahendamist nad ei mõjuta. Menetluskulud
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
17.Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 862,62 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 11,06 eurot ehk veidi üle 1%. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda.
18.Hageja esitatud hagi hind on 1132,57 eurot, milliselt nõudelt kuulub vastavalt riigilõivuseaduse lisale 1 tasumisele riigilõiv summas 280 eurot. Hageja esindaja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu kokku 336,95 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 56,95 eurot ettenähtust enam, mis kuulub vastavalt hageja taotlusele TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel hagejale tagastamisele. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 280 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast.
19.Hageja palub kostjalt välja mõista ka TsMS §4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 480 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Hagejale on osutatud õigusabi 4 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta), mis sisaldab nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumise, hagiavalduse ettevalmistamise (sealhulgas tõendite tellimise, kogumise) ja koostamise ning hagi kohtusse esitamise (hagi lisade komplekteerimise) ajakulu. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt summas 20 eurot (TsMS § 4842). Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 120 eurot tunnis (käibemaksuta). Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot (käibemaksuta), mis on kohtu hinnangul
keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Kohtu hinnangul ei ole tegemist keeruka ega mahuka õigusliku vaidlusega, mistõttu ei ole kohtu hinnangul hageja õigusabikulude suurus mõistlik ega põhjendatud. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Kohtu määratud istungile kostja ei ilmunud ning istung kestis vaid 15 minutit. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Õigusabikulu mahtu ei põhista ka vajadus hagi vastavalt kohtu suunistele parandada, sest eelduslikult pidanuks õigusteadmistega isik suutma lihtsa nõudega hagi nõuetekohaselt vormistada ka nn esimesel korral. Seega pole tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks 2,5 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 250 eurot (käibemaksuta). Kokkuvõttes moodustavad hageja põhjendatud menetluskulud 550 eurot (280 + 20 + 250).
20.Kostja vastusest ei nähtu võimalikku õigusabiteenuse kasutamist, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
21.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
22.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.