Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 03.04.2023, Tallinn 2-22-125638 OÜ CityShop hagi Prime Invest OÜ vastu võla nõudes 2 499,55 eurot Hageja: OÜ CityShop (registrikood 14196231; asukoht Kesakanni tn 40, 51011 Tartu); Hageja lepinguline esindaja: Marika Bogun (RAND Õigusbüroo OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: Prime Invest OÜ (registrikood 14494841, asukoht Nuudi tee 20, Uusküla, Jõelähtme vald, 74114 Harjumaa); Kostja seaduslik esindaja: O. S. (isikukood xxxx; e-post: xxxx). Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista kostjalt Prime Invest OÜ hageja OÜ CityShop kasuks võlgnevus 546,60 eurot, 24.01.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 795,40 eurot ja kohtueelsete õigusabikulude hüvitis 160 eurot.
3.Välja mõista kostjalt Prime Invest OÜ hageja OÜ CityShop kasuks viivis põhivõlgnevuselt (546,60 eurot) lepingujärgses määras 0,5% päevas alates 25.01.2023 kuni põhinõude (546,60 eurot) täitmiseni.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine. 4.1 Jätta menetluskulud kostja Prime Invest OÜ kanda. 4.2 Välja mõista kostjalt Prime Invest OÜ hageja OÜ CityShop kasuks menetluskulud summas 790 eurot. 4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (790 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile
2-22-125638 kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.OÜ CityShop esitas 15.07.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse osaühingu Prime Room ja Prime Invest OÜ vastu 947,2 euro nõudes. Prime Invest OÜ esitas 25.07.2022 nõude peale vastuväite. Harju Maakohtu 06.01.2023 määrusega on välja kuulutatud võlgniku osaühingu Prime Room pankrot. Seoses võlgniku Prime Invest OÜ vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõue Prime Invest OÜ suhtes üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.OÜ CityShop esitas 25.01.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse Prime Invest OÜ vastu võla nõudes. Harju Maakohus võttis hagi 02.02.2023 määrusega menetlusse. Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja 2-22-125638 lihtmenetluses (kirjalikus menetluses), mille kohta on täpsemad selgitused antud Harju Maakohtu 02.02.2023 kohtumääruses.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
3.Hagiavalduse kohaselt hageja ja OÜ Prime Room sõlmisid 20.03.2020 koostöölepingu nr xxxx, mille lahutamatud lisad on 19.03.2020 pakkumine ja serveriteenuste üldtingimused. Lepingu kohaselt kohustus hageja OÜ-le Prime Room looma e-poe ning e-poodi edaspidi arendama ja haldama pakkudes selleks OÜ-le Prime Room serveriteenuseid vastavalt lepingule lisatud pakkumisele. Kostja juhatuse liige O. S. edastas 03.03.2021 hagejale e-kirja aadressilt xxxx, milles teatas, et kuna tema firma Prime Invest omandas domeeni ja e-poe primeroom.ee, siis paluti alates märtsist (2021) saata (OÜ Prime Room) serveri ja arenduse arved kostja nimele.
4.Hageja edastas edaspidi ligikaudu aasta jooksul 20.03.2020 lepingu alusel osutatud teenuste eest arved kostjale, mille eest kostja asus algselt ka tasuma. Hageja on edastanud kostjale 01.03.2022 arve nr 10190 summas 1 425,60 eurot, millest on tasumata 0,60 eurot ning 01.04.2022 arve nr 10205 summa 546 eurot, mis on käesolevaks hetkeks täielikult tasumata.
5.Hageja on korduvalt palunud kostjal teenuse osutamise eest esitatud arved tasuda, kuid kostja on arvete tasumisest keeldunud. 07.07.2022 edastas hageja kostjale nõudekirja, milles palus hiljemalt 19.07.2022 tasuda 947,20 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 546,60 eurot, viivisest 240,60 eurot ja kohtueelsetest õigusabikuludest 160 eurot. Kostja kinnitas nõudekirja kättesaamist 08.07.2022 ja ütles, et ootab huviga kohtuvaidlust.
6.Käesoleval juhul on hageja ja OÜ Prime Room vahel sõlmitud lepingu OÜ-le Prime Room langevas osas kostja üle võtnud, mille tulemusena senine lepingupool OÜ Prime Room on asendatud kostjaga. Lepingu üleandmist OÜ Prime Room poolt kostjale ja kostja poolt lepingu ülevõtmist kinnitab kostja 03.03.2021 e-kiri hagejale ning asjaolu, et hageja hakkas alates 03.03.2021 OÜ-ga Prime Room 20.03.2020 sõlmitud koostöölepingu alusel arveid esitama ja teenust osutama kostjale, kes asus omakorda täitma kohustust arvete eest tasumiseks. Leping on kostja poolt üle võetud hageja nõusolekul. Hageja osutas 20.03.2020 lepingu alusel teenust kokkulepitud tingimustel edasi. 20.03.2020 lepingu punktis 5 on kokku lepitud maksetähtaeg 7 päeva arve esitamisest. Arve nr 10190 summas 0,60 eurot muutus sissenõutavaks 09.03.2022 ja
2-22-125638 arve nr 10205 summas 546 eurot muutus sissenõutavaks 09.04.2022. Hageja nõue summas 546,60 eurot (546+0,60) on muutunud sissenõutavaks.
7.Kuna hageja põhinõue on põhjendatud, siis on põhjendatud ka hageja viivisenõue. 20.03.2020 lepingu punktis 5 on kokku lepitud viivises 0,5% päevas. Viivisemäär on kokku lepitud majandustegevuses ning on lubatud (Riigikohtu 30. aprilli 2013. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-21-5-13, punkt 49). Nõutav viivis vastab hageja õigustatud huvile. Sissenõutavaks muutunud viivis 24.01.2023 seisuga on 795,40 eurot.
8.Hageja on kandnud kohtueelseid õigusabikulusid summas 160 eurot 06.07.2022 nõudekirja eest. Hagejal on VÕS § 127 lg 2 ning § 128 lg-te 1 ja 2 järgi õigus nõuda kostjalt hüvitist enne kohtusse pöördumist kantud mõistlikult vajalike ja ettenähtavate õigusabikulude eest. Täidetud on nõude eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi. Õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik ning kulud on põhjuslikus seoses, põhjendatud ja mõistliku suurusega. Seega on hagejal nõue kostja vastu kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks summas 160 eurot.
9.Hageja 28.02.2023 täiendava seisukoha kohaselt lepingus on kokku lepitud e-poe maksumuses 14 217,60 eurot (punkt 5) ning ühe töötunni hinnas 55 eurot (punkt 4). Vahepeal muutus hinnakiri, mille kohaselt oli uus töötunni hind 65 eurot. Kostja aktsepteeris hinnakirja muudatuse ja tasus edaspidi uue töötunni hinnaga arveid. Kostja ei ole vastu vaielnud töötunni hinnale. Hageja ei pidanud tööde osas kostjale eraldi pakkumist koostama. Eraldi pakkumise pidi hageja koostama kostjale vaid suuremate tööde puhul, mille ajakulu on rohkem kui 15 tundi (lepingu punkt 4). Lepingu punkti 5 kohaselt pidi hageja koostama iga kuu alguses eelnevalt teostatud tööde osas koondarve (lisatööd).
10.Hageja selgitab, et arve nr 10205 esimese kahe kulurea puhul on tegemist turvauuendustega, mis on vajalikud kodulehe ühtlaseks ja turvaliseks toimimiseks. Kulureal märgitud „Pwnkit“ on haavatavus, mille ärakasutamisel on ründajal võimalik saavutada kontroll kogu serveri üle, st sisuliselt on haavatavuse olemasolul kliendil suur oht langeda küberrünnaku ohvriks. Serveri turvauuenduse (paik) paigaldamine oli vajalik haavatavuse kõrvaldamiseks. Lisaks selgitab hageja, et tegemist ei ole lihtsalt turvauuenduse paigaldamisega, vaid see hõlmab endas ka uuenduse paigaldamise järgselt kliendi teenuse toimimiseks vajalikke kontrolle. Hageja on märkinud arvel teenuse osutamisele reaalselt kulunud aja.
11.Poolte vahel sõlmitud lepingul on käsunduslepingu tunnused võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 järgi, millel on omakorda kestvuslepingu tunnused, st leping on suunatud püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele, mis on sõlmitud tähtajaliselt (VÕS § 195 lg 3). Lepingu punktis 1 on kokku lepitud, et hageja pakub kostjale klienditeenindust ja arendust. Käsunduslepingule ei kohaldata nõudeid eelarve kohta nagu töövõtulepingute puhul. Käsunduslepingule on omane vaid see, et käsundisaaja osutab käsundiandjale teenuseid tasu eest, kui tasus on kokku lepitud. Käesoleval juhul oli tasus kokku lepitud ning tasu kujunes hageja töötundide järgi.
12.Arve nr 10205 viimasel real on hageja välja toonud vea otsimisele kulunud aja ning selle eest ette nähtud tasu tunnihinna järgi. Kostja ei vaidlusta taaskord tunnihinda ning tunnistab, et hageja hakkas viga otsima, st osutas kokkulepitud teenust. Kostja tugineb vaid sellele, et kuna vea leidis üles kostja ise, siis ei ole hageja ajakulu 3 tundi põhjendatud. Kuigi hageja ei nõustu sellega, et kostja leidis vea üles, siis ei ole see käesoleval juhul oluline, kuna hageja tegeles kokkulepitud teenuse osutamisega. Hageja märgib, et VÕS § 619 järgi hinnatakse käsundisaaja kohustuste täitmise ulatust, mitte saavutatud lõpptulemust (Tartu Ringkonnakohtu 02.09.2022 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2- 20-144493, p 9). Hageja esitab 17.03.2022 avatud juhtumiteate seoses tekkinud veaga, millest nähtub vea lahendamisele kulunud aeg 3 tundi („Time spent: 03:00). Hagejal ei ole võimalik millegi muuga tõendada teenuse osutamisele kulunud aega. Samasuguseid teateid ei ole võimalik esitada ülejäänud kuluridade kohta, kuna tegemist ei olnud juhtumiteadetega.
13.Arvel nr 10205 on kajastatud reaalselt teenuse osutamisele kulunud aeg. Kostja vastuväide, mille kohaselt hageja oleks pidanud teenust osutama kiiremini, ei päde, kuna pooltel ei olnud
2-22-125638 kokkulepet teenuse osutamise ajakulus. Kui kostja ei nõustunud tunnihinna alusel hageja poolt teenuse teostamisega, siis oleks kostja pidanud hagejaga sõlmima teistsuguse kokkuleppe või hagejaga sõlmitud lepingu lõpetama ning hankima teenust mujalt. 01.04.2022 arve nr 10205 tasumise tähtaeg oli 08.04.2022. Kostja ei teatanud arve kättesaamisel ega enne 08.04.2022, et ta ei nõustu arvega. Kostja hakkas arvele alles siis vastu vaidlema, kui hageja nõudis pärast arvel märgitud summa sissenõutavaks muutumist arve tasumist.
14.Hageja selgitab, et kostja on arve nr 10190 alusel tasunud hagejale 1 425 eurot. Seda summat nimetab kostja ettemaksuks, kuigi tegemist ei ole ettemaksuga. Arvel nr 10190 märgitud 6 kuud ja 99 eurot tuleneb lepingu lisaks olevast pakkumisest (rida „Arendus ja testserver ühes“). Tegemist oli kokkulepitud tasuga lepingu alusel, mitte ettemaksuga. Kui kostja otsustaski teenust mingil hetkel enam mitte tarbida, siis see ei tähenda, et kokkulepitud summa tuleks kostjale tagastada. Lepingust sellist võimalust ei tulene. Tegemist on ka turu üldise praktikaga, mille kohaselt 6 kuu kaupa korraga teenust ostes tuleb summa odavam, kui nt 1 kuu kaupa seda tehes.
KOSTJA VASTUVÄITED
15.Kostja esitas 21.02.2023 kohtule vastuse tema vastu esitatud hagile. Arveid esitatakse tehtud tööde kohta nii, et tehakse pakkumine ja kui tellija on sellega nõus, siis tehakse töö ja esitatakse arve. Mingit sellist asja pole olnud. Serveri turvapaik 2h + 2h (arve 1 ja 2 punkt) - sellisse turvauuenduse paigaldamine on enamus teenuse pakkujate juures tasuta. Isegi kui see oleks tasuline, siis see võtab aega umbes 15 min. Hageja ei ole suutnud kuidagi tõestada, mida ta tegi 4 tundi. Arve rida 3 punkt - liidestus Poola veebilehega ei töötanud. Cityshop hakkas viga otsima, kuid ei leidnud seda. Vea leidis üles kostja ise. Mida Cityshop 3 tundi tegi on kostjale arusaamatu. Viga oli selles, et lihtsalt Poola veebileht oli maas. See on kõige esimene asi, mida üks professionaalne teenusepakkuja kontrollima peaks. Seega kogu arve on võetud õhust ja Cityshop ei ole teinud 7 tundi tööd.
16.Lisaks sellele on Cityshop saanud ettevõttelt Prime Invest ettemaksuna 1 425 eurot. Kuna koostöö lõppes, siis peaks Cityshop suurema osa ettemaksust tagastama. Samuti on kostja teinud ettepanekuid asi tasaarveldada. Kostja on olnud nõus selle miinusega, et mitte enam hagejaga tegemist teha. Kostja jääb oma arvamuse juurde, et Cityshop on võlgu Prime Investile, mitte vastupidi.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-123-16 p 16).
18.Hageja nõuab kostjalt: 1) tasu kostjale osutatud teenuste eest; 2) sissenõutavaks muutunud viivist ja edasiulatuvat viivist; 3) kahju kohtueelselt kantud õigusabikulude eest. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja ja Prime Room OÜ sõlmisid 20.03.2020 koostöölepingu xxxx, mille lisadeks on 19.03.2020 pakkumine ja serveriteenuste üldtingimused (dtl 34-42).
2-22-125638 Eelnimetatud koostöölepingu p 1 järgi on lepingu eesmärgiks pakkuda klienditeenindust ja arendust vastavalt lisatud hinna pakkumisele. Uue e-poe loomine ja selle arendamine Magento 2 platvormile vastavalt pakkumisele ja selle edaspidine arendamine teenusepakkuja juures (dtl 34). Sama koostöölepingu p 2 järgi esitab tellija soovitud lisatööd vabas vormis e-maili teel (dtl 34). Koostöölepingu p 4 järgi teenusepakkuja teostab töid hinnakirja alusel mis on toodud hinnapakkumises „Lisa 1 - „Primeroom - pakkumine 19.03.20.pdf“. Suuremate tööde puhul (tööd, millele teenusepakkuja prognoosib ajakulu suuremaks kui 15 tundi) esitab teenusepakkuja töödele eraldi hinnapakkumise, mis kooskõlastatakse tellijaga. Ühe töötunni hind on 55€/h, arveldatakse poole tunni täpsusega (dtl 34). Koostöölepingu p 5 järgi on e-poe maksumus 14 217,60 eurot. Teenusepakkuja esitab iga kuu alguses eelnevalt teostatud tööde osas koondarve. Koondarvele lisatakse soovi korral tehtud tööde nimekiri (dtl 34). Koostöölepingu lisaks on „Serveriteenuste üldtingimused“ 4.1 järgi teostab CityShop stabiilse serveriteenuse pakkumiseks regulaarselt serveri hooldust (dtl 40). Kostja ei ole eelnimetatud tõenditele vastuväiteid esitanud.
19.Hageja poolt esitatud dokumentaalsest tõendist nähtub, et Prime Room OÜ esindaja O. S. saatis 03.03.2021 hagejale e-kirja, milles teavitas, et kuna Prime Invest omandas domeeni ja e-poe primeroom.ee, siis tuleks alates märtsist (2021) saata (OÜ Prime Room) serveri ja arenduse arved kostja nimele (dtl 43). Hageja väitel on kostja seeläbi hageja ja OÜ Prime Room vahel sõlmitud lepingu OÜ-le Prime Room langevas osas üle võtnud, mille tulemusena senine lepingupool OÜ Prime Room on asendatud kostjaga. Kostja ei ole eelnimetatud dokumentaalsele tõendile (Prime Room OÜ 03.03.2021 e-kiri) ja sellest tulenevale hageja väidetud lepingu ülevõtmisele vastu vaielnud, mistõttu loeb kohus tuvastatuks, et kostja on astunud hagejaga 20.03.2020 koostöölepingu xxxx sõlminud lepingupoole ja senise võlgniku OÜ Prime Room asemele VÕS § 175 lg 1 tähenduses.
20.Kohtu hinnangul on serveriteenuste puhul (e-poe loomise ja selle hinna osas oli pooltel eraldi kokkulepe) tegemist käsunduslepinguga. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 76 lõike 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lõike 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel 20.03.2020 koostöölepingu punktis 5 on kokku lepitud maksetähtaeg 7 päeva arve esitamisest (dtl 34).
21.Hageja väitel on kostjal tasumata arve nr 10190 summas 0,60 eurot ning arve nr 10205 summas 546 eurot, kokku on tasumata arved summas 546,60 eurot. Kostja vastuväite kohaselt esitatakse tehtud tööde kohta arveid nii, et tehakse pakkumine ja kui tellija on sellega nõus, siis tehakse töö ja esitatakse arve. Hageja tugineb omakorda 20.03.2020 sõlmitud koostöölepingule ning selle lisaks olevatele 19.03.2020 pakkumisele koos serveriteenuse üldtingimustega, mis on kostja poolt üle võetud. Hageja täpsustuste kohaselt arve nr 10205 esimese kahe kulurea puhul on tegemist turvauuendustega, mis on vajalikud kodulehe ühtlaseks ja turvaliseks toimimiseks. Kulureal märgitud „Pwnkit“ on haavatavus, mille ärakasutamisel on ründajal võimalik saavutada kontroll kogu serveri üle, st sisuliselt on haavatavuse olemasolul kliendil suur oht langeda küberrünnaku ohvriks. Serveri turvauuenduse (paik) paigaldamine oli vajalik haavatavuse kõrvaldamiseks. Arve nr 10205 viimasel real on hageja välja toonud vea otsimisele kulunud aja ning selle eest ette nähtud tasu tunnihinna järgi. Kohus nõustub hagejaga, et arvel nr 10205 kajastatud tööde aluseks on 20.03.2020 koostööleping xxxx. Nimelt on koostöölepingu xxxx p-s 1 kirjas, et lepingu eesmärgiks on lisaks e-poe loomisele selle edaspidine arendamine teenusepakkuja juures (dtl 34). Seega on alusetu kostja vastuväide, et eelnimetatud tööde osas pole toimunud pakkumist ja sellega hilisemat nõustumist kostja poolt. Kuivõrd hageja ja lepingu sõlminud Prime Room OÜ on eelnevalt serveriteenustes kokku leppinud, siis oli hagejal õiguslik alus teenuse osutamiseks ning
2-22-125638 puudus vajadus saada täiendav kostja nõusolek. Eelnev tuleneb ka kostja seadusliku esindaja O. S. 03.03.2021 e-kirjast, mille kohaselt palus O. S. saata edaspidised serveri ja arenduse arved kostja nimele (dtl 43). Pole eluliselt usutav, et kostja seaduslik esindaja palub edaspidi saata arved teenus(t)e eest, mida pole veel tellinud. Eelnevalt käsitletud tõendid kogumis (20.03.2020 koostööleping ja 03.03.2021 e-kiri) annavad põhjust järeldada, et 20.03.2020 koostööleping hõlmas endas arvel nr 10205 nimetatud teenuseid/töid.
22.Järgneva kostja vastuväite kohaselt pole hageja tõendanud, et tegi töid 7 tunni ulatuses, nagu see on toodud arvel nr 10205. Asja materjalidest ja poolte seisukohtadest nähtub kohtule, et teenuse mahtu tundides või muus ühikus pooled kokku ei leppinud. Samas ei ole kostja välja toonud, et poolte vahel oli kokkulepe, et tasu maksmise eelduseks on see, et hageja peab esitama detailse ülevaate tehtud töödest ning kostja peab enne tasu sissenõutavust teenusele kulunud töötundide arvuga nõustuma. Tõendamata on kostja väide, et serveri turvauuenduse paigaldamine võtab aega ca 15 min ning et hagejal ei saanud kuluda selleks teenuseks 4 tundi. VÕS §-s 624 lg 1 sätestatud käsundisaaja (hageja) teatamiskohustus kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest ja tasu maksmise kohustus ei ole vastastikku seotud, mistõttu ei olnud kostjal alust keelduda tasu maksmisest seni kuni hageja on omakorda tõendanud teenuse osutamist arvel märgitud ulatuses.
23.Hageja on esitanud arve nr 10205 viimasel real välja toodud vea otsimisele kulunud aja tõendamiseks 17.03.2023 juhtumiteate (dtl 78-79). Kostja ei ole eelnimetatud tõendile vastuväiteid esitanud. Kohus loeb eelnevale tõendile tuginedes tuvastatuks, et hagejal kulus vea otsimisele 3 tundi. Käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud, et vea otsimise teenus, mille tõendamiseks on hageja esitanud dokumentaalse tõendi (dtl 78-79), jäi täitmata või et hageja töös esinesid olulised puudused. Seejuures arvestab kohus hageja väitega (millele kostja vastu ei vaielnud), et hageja edastas ligikaudu aasta jooksul 20.03.2020 lepingu alusel osutatud teenuste eest arved kostjale, mille eest viimane ka tasus. Seega nähtub kohtule, et kostja oli eelnevalt hageja poolt osutatud teenuse ja selle mahuga rahul. Juhul, kui kostja sooviks oli teenuse mahtu detailsemalt reguleerida või seada teenusele teatud ajalised piirangud, mida ületada ei tohi, siis tulnuks selles lepingus ka kokku leppida. Käesoleval juhul nähtub kohtule 20.03.2020 koostöölepingu p-st 4, et piirmäär puudutab üksnes ajakulu, mis ületab 15 tundi (dtl 34). Käesoleval juhul ei ületa kostjale esitatud arved eelnimetatud ajalist piirmäära, mistõttu puudub kostjal seadusest või lepingust tulenev õigus arve nr 10205 tasumisest keelduda.
24.Kostja ei ole arvel nr 10205 märgitud tunnitasule 65 eurot vastuväiteid esitanud. Samuti ei ole kostja esitanud sisulisi vastuväiteid arve nr 10190 tasumata osale summas 0,60 eurosenti. Kokku jättis kostja tasumata talle osutatud teenuse eest tasu summas 546,60 eurot. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS § 108 lg 1 nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 546,60 eurot.
25.Põhjendatud on ka hageja viivisenõue. Kohalduvale viivisemäärale 0,5% päevas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid hageja viivisearvestusele. Arve nr 10190 tasumise tähtaeg möödus 08.03.2022 (dtl 44) ning arve nr 10205 tasumise tähtaeg möödus 08.04.2022 (dtl 45). Seega on hagejal VÕS § 113 lg 1 ja 20.03.2020 koostöölepingu p 5 (dtl 34) alusel õigus sissenõutavaks muutunud viivisele summas 795,40 eurot ja edasiulatuvale viivisele 0,5% päevas alates 25.01.2023 kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 367 alusel.
26.Üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (vt Riigikohtu 9. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13810, p 29). Sellist kulu saab nõuda kahjuna VÕS § 115 lg 1 alusel. Kohus leiab, et kohtueelse õigusabi kasutamine oli hagejal antud juhul vajalik. Hagi kohaselt on hageja korduvalt palunud kostjal teenuse osutamise eest esitatud arved tasuda, kuid kostja on arvete tasumisest keeldunud, mis nähtub ka poolte kohtueelsest kirjavahetusest (dtl 46-51). Olukorras, kus võlgnik keeldus
2-22-125638 rahalise kohustuse täitmisest, oli kohtu hinnangul professionaalse õigusabi kasutamine vajalik. Kohtu hinnangul on hageja seletuse kohaselt kantud kohtueelsed õigusabikulud summas 160 eurot 06.07.2022 nõudekirja eest (dtl 48-50) mõistliku suurusega VÕS § 128 lg 3 mõttes. Kostja nimetatud õigusabikulude suurust vaidlustanud ei ole. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks kohtueelsete õigusabikulude hüvitise 160 eurot.
27.Kostja vastuväite kohaselt sai hageja kostjalt ettemaksuna 1 425 eurot, mistõttu on hoopis hageja kostjale võlgu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul pole kostja oma väiteid ettemaksu osas käesoleval juhul tõendanud. Hageja väitel tasus kostja 1 425 eurot arvel nr 10190 nimetatud kohustuste katteks. Hageja esitas kohtule arve nr 10190 summas 1 425,60 eurot (dtl 44). Hageja selgitas, et arvel nr 10190 märgitud 6 kuud ja 99 eurot tuleneb lepingu lisaks olevast pakkumisest (rida „Arendus ja testserver ühes“) ning tegemist oli kokkulepitud tasuga lepingu alusel, mitte ettemaksuga. Kostja ei ole eelnimetatud hageja väitele vastuväiteid esitanud. VÕS § 76 lg 4 järgi, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine on täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Käesoleval juhul väidab hageja, et kostja on tasunud nõuetekohaselt arvel nr 1 425 märgitud kohustused. Kostja ei ole vastupidist selgitanud ega tõendanud, mistõttu puudub käesoleval juhul kostjale kuuluv hageja vastu suunatud rahaline nõue, mille alusel saaks tasaarvestust (sh menetluslikult) teha.
28.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud terves ulatuses kostja kanda.
29.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirjade või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas kohtule 14.03.2023 menetluskulude nimekirja, milles palub mõista kostjalt välja 790 eurot, sh riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 440 eurot (dtl 84-85). Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 350 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnihind 80 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul hageja esitatud menetlusdokumendid ja toimingud hagimenetluses olid samuti vajalikud ja põhjendatud. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks hagimenetluses 440 eurot (5,50 h x 80). Hageja ei ole TsMS § 174 lg 10 kohast kinnitust esitanud, mistõttu kuuluvad menetluskulud hüvitamisele ilma käibemaksuta. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 790 eurot (350 + 440). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 790 eurot ja viivis menetluskuludelt (790 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust. Menetluskulude tekkimisele pole kostja ka tuginenud. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.