X (X) kaebus Tallinna kohtutäitur Katrin Velleti (Vellet) 08.10.2021 otsusele täiteasjas nr 048/2003/2353
Menetlustoiming
Kaebuse lahendamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja X (isikukood xxxx), vandeadvokaat Denis Polman
lepinguline
esindaja
Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata X 20.10.2021 nõue kohustada Tallinna kohtutäitur Katrin Velletit tagastama täitemenetluse lõpetamise avalduse käsitlustasu.
2.Rahuldada X 20.10.2021 kaebus Tallinna kohtutäitur Katrin Velleti 08.10.2021 otsusele täiteasjas nr 048/2003/2353. Tühistada Tallinna kohtutäitur Katrin Velleti 08.10.2021 otsus täiteasjas nr 048/2003/2353 ja kohustada kohtutäiturit X 28.07.2021 kaebust uuesti läbi vaatama.
3.Jätta menetluskulud Tallinna kohtutäitur Katrin Velleti kanda. Välja mõista Tallinna kohtutäitur Katrin Velletilt X kasuks menetluskulud 1481,40 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb Tallinna kohtutäitur Katrin Velletil tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud
1.X (avaldaja/võlgnik) esitas 24.09.2021 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Katrin Velleti tegevusetuse peale täiteasjas nr 048/2003/2353 (tsiviilasi nr 2-21-15048).
2.Avaldaja esitas 20.10.2021 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur 08.10.2021 otsusele täiteasjas nr 048/2003/2353 (tsiviilasi nr 2-21-16432).
Katrin
Velleti
3.Kohus liitis 26.10.2021 määrusega tsiviilasjad nr 2-21-16432 ja 2-21-15048 ühte menetlusse ning liidetud tsiviilasjade numbriks loeti 2-21-15048.
4.Kohus keeldus 11.11.2021 määrusega avaldaja poolt kohtutäituri tegevusetuse peale esitatud nõuete (24.09.2021 kaebus) menetlusse võtmisest. Sama määrusega võttis kohus menetlusse avaldaja kaebuse kohtutäituri 08.10.2021 otsusele (20.10.2021 menetlusdokument).
5.Avaldaja tõi 20.10.2021 kaebuses välja, et tema suhtes on algatatud täitemenetlus asjas nr 048/2003/2353. Täitedokumendiks on Lääne-Viru Maakohtu 22.10.1997 otsus kriminaalasjas nr 1-477, millega kohus mõistis avaldajalt välja 352 000 krooni AS Kala (pankrotis; sissenõudja) pankrotihaldur Erika Kübarsepa tsiviilhagi katteks. Täitedokumendi alusel oli alustatud täitemenetlus. Avaldaja esitas täiturile 24.05.2021 avalduse lõpetada täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu. Vastuseks X taotlusele otsustas kohtutäitur 13.07.2021 teatega jätkata täitemenetlust, sest sissenõudja ei esitanud seisukohta avaldaja avalduse kohta. Kohtutäitur tegi 23.07.2021 otsuse, millega ta lõpetas avaldaja suhtes Lääne-Viru Maakohtu 22.10.1997 otsuse alusel algatatud täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu. Sama otsusega mõistis kohtutäitur avaldajalt välja poole kohtutäituri põhitasust summas 930 eurot. Kohtutäitur selgitas, et sissenõudja nõustus avaldaja taotlusega lõpetada täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu. Otsuses tõi kohtutäitur välja, et tal on õigus saada pool täituri põhitasust. Otsuse järgi on kohtutäitur mõistnud täitemenetluse käigus avaldajalt välja täitekulu 18,86 eurot. X esitas 28.07.2021 kohtutäiturile kaebuse, paludes tühistada täituri 23.07.2021 otsus, tagastada täitemenetluse lõpetamise käsitlustasu ja teha täiteasjas uus otsus täitemenetluse lõpetamise ja tasu kohta, mis vastaks seadusele. Kohtutäitur jättis 08.10.2021 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldaja palus kohtule 20.10.2021 esitatud kaebuses tühistada täituri 08.10.2021 otsus ja kohustada kohtutäiturit tagastama täitemenetluse lõpetamise avalduse käsitlustasu. Kaebuse kohaselt on X suhtes algatatud täitemenetlus olnud algusest peale ebaseaduslik. Täitur alustas täitemenetlust sissenõudja AS Kala (pankrotis) pankrotihalduri avalduse alusel. Äriühing ise oli menetluse algatamise ajal registrist kustutatud. Kohtutäitur ei saanud alustada täitemenetlust äriühingust sissenõudja avalduse alusel olukorras, kus sissenõudjat ei olnud olemas. Sellises olukorras ei saanud täitur lõpetada täitemenetlust nõude täitmise aegumise tõttu. AS Kala (pankrotis) pankrotihalduri Erika Kübarsepp ei ole nõustunud täitemenetluse lõpetamisega nõude täitmise aegumise tõttu. Kohtutäitur pidanuks menetluse lõpetama sissenõudja puudumise tõttu (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1p 6) või täitemenetluse põhjendamatu alustamise tõttu (TMS § 48 lg 1 p 7). Kohtutäituri 23.07.2021 otsusega määratud tasu 930 eurot on vastuolus seadusega. Täituril ei ole õigust tasu nõuda.
6.Kohtutäitur vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Täitur tõi välja, et ta lõpetas 23.07.2021 otsusega täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu. Viidatud otsus on tehtud avaldaja 24.05.2021 avalduse alusel kohaldada aegumist. X ei ole avaldust tagasi võtnud. Avalduse lahendamisel tuvastas täitur, et sissenõudjaks on pankrotihaldur Erika Kübarsepp. Sissenõudja ei esitanud vastuväiteid täitemenetluse lõpetamise kohta nõude aegumise tõttu, mistõttu lõpetaski täitur menetluse. Kohtutäituril puudus alus lõpetada menetlus mingil muul, sh TMS § 48 lg 1 p 6 või 7 alusel.
Täitedokumendi alusel mõisteti Xlt välja AS Kala (pankrotis) pankrotihaldur Erika Kübarsepa tsiviilhagi katteks 352 000 krooni. Pankrotihaldur on täitmisavalduse alusel nõude esitajaks ning tema on täitedokumendi järgi nõude saamiseks õigustatud isik. Täituril puudub pädevus hinnata täitedokumendi õigsust ja õiglust. Täitedokumendi tegemise ajal ei eksisteerinud äriregistrit. Samuti on tuvastatud, et nõude maksma panemiseks on õigustatud isik pankrotihaldur Erika Kübarsepp. Avaldaja väitest, et sissenõudjat AS Kala (pankrotis) äriregistrist ei nähtu, ei piisa sissenõudja või õigusjärglase puudumise tuvastamiseks. Pankrotihaldur oli ja on õigustatud nõudma täitedokumendist tuleneva nõude tasumist. Kohtutäitur on lõpetanud täitemenetluse nõude aegumise tõttu ja tal on õigus mõista avaldajalt välja kohtutäituri põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Kohtutäituri 23.07.2021 otsusega väljamõistetud kohtutäituri põhitasu suurus on mõistlik ja avaldaja suhtes õiglane. Kohtutäitur on saanud täitetoimiku praeguses täitemenetluses teiselt täiturilt. Täitetoimiku üleandmisel ei vabane võlgnik kohtutäituri tasu ja täitekulude tasumisest. Täituri tasu võetakse nõude summa pealt ja sundtäitmise eest tuleb võlgnikul tasuda olenemata sellest, millise kohtutäituri menetluses on täitetoimik ja kui palju toiminguid jõudis teha hetkel asja menetlev kohtutäitur. Avaldaja ei ole välja toonud, mis õiguslikul alusel nõuab ta kohtutäiturilt käsitlustasu väljamõistmist. Kuivõrd täitur on lahendanud avaldaja taotluse täitemenetluse lõpetamise nõude täitmise aegumise tõttu, on kohtutäituril õigus saada selle eest seaduses ettenähtud tasu. Avaldajal puudub õigus nõuda täiturilt sissenõutud raha tagastamist. Lisaks ei ole avaldaja varem sellist nõuet kohtutäituri vastu esitanud. Kohtumääruse põhjendused
7.Arvestades vaidluse asjaolusid pidas kohus vajalikuks kuulata AS Kala (pankrotis) pankrotihaldur Erika Kübarsepp ära. Selleks edastas kohus talle 17.03.2023 vaidluse materjalid (tl 100) ning palus tal 17.03.2023 ja 21.03.2023 korraldustes esitada seisukoht vaidlusega seotud asjaolude kohta (tl 100-101). Pankrotihalduri ärakuulamine ei tee temast menetlusosalist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 198 lg 3), sest menetluse ese ei ole vahetult seotud pankrotihalduri õigustega ja tema õiguste kitsendamine ei ole menetluse eset arvestades võimalik (vt Riigikohtu 13.05.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-15388, p 19). Seetõttu ei kaasanud kohus AS Kala (pankrotis) pankrotihaldurit menetlusse puudutatud isikuna.
8.Kohus leiab, et avaldaja 20.10.2021 kaebus tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
9.Kohus on tuvastanud järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: − Lääne-Viru Maakohus kuulutas 01.03.1996 otsusega tsiviilasjas nr 2-931 välja AS Kala pankroti. Kohus nimetas pankrotihalduriks Erika Kübarsepp (tl 71); − AS Kala (pankrotis) likvideeriti pankroti tõttu ja kanti arhiivi 16.06.1997. Vastav asjaolu nähtub ettevõtteregistri arhiivist (tl 108, tl 111-112); − Lääne-Viru Maakohus mõistis 22.10.1997 otsusega kriminaalasjas nr 1-477 avaldajalt AS Kala (pankrotis) pankrotihaldur Erika Kübarsepa tsiviilhagi katteks 352 000 krooni (tl 59 pöördel-60);
− AS Kala (pankrotis) pankrotihaldur palus Tallinna Linnakohtu Täitevosakonnale 23.02.1998 esitatud avalduses algatada täitemenetlust Lääne-Viru Maakohtu 22.10.1997 otsuse alusel. Avalduses palus haldur Xlt AS Kala (pankrotis) kasuks laekunud summad kanda AS Kala (pankrotis) pankrotihalduri arvele (tl 61). Pärast vabakutselise kohtutäituri institutsiooni loomist 2001. a jätkus täitemenetlus kohtutäituri juures. Seda kinnitab kohtule esitatud AS Kala (pankrotis) pankrotihalduri Erika Kübarsepa avaldus täitemenetluse algatamiseks Lääne-Viru Maakohtu 22.10.1997 otsuse alusel (tl 59).
10.Avaldaja esitas väite, et kohtutäitur ei saanud lõpetada täitemenetlust nõude täitmise aegumise tõttu, sest X oli võtnud tagasi avalduse lõpetada täitemenetlus viidatud alusel. Kohus leiab, et toimikus esitatud andmete järgi ei ole avaldaja võtnud tagasi avaldust täitemenetluse lõpetamiseks. Avaldaja 22.12.2021 menetlusdokumendiga esitatud võlgniku ja kohtutäituri vahel perioodil juulis-august 2021 toimunud kirjavahetus ei sisalda avaldaja tahet võtta tagasi avaldus täitemenetluse lõpetamiseks (tl 94–97). Vaatamata sellele märgib kohus järgmist.
11.Kohtule esitatud andmetest nähtub, et avaldaja esitas kohtutäiturile 24.05.2021 avalduse lõpetada täitemenetlus TMS § 481 alusel jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude ja muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise tõttu (tl 68). Kohtutäitur edastas X avalduse AS Kala (pankrotis) pankrotihaldurile seisukoha esitamiseks hiljemalt 12.06.2021. Sissenõudja ei ole tähtaegselt seisukohta esitanud (täituri 19.07.2021 e-kiri (tl 96). Täitur edastas avaldajale 13.07.2021 teate täitemenetluse jätkamise kohta (tl 92). Seejärel tegi kohtutäitur 23.07.2021 otsuse, millega ta lõpetas X suhtes Lääne-Viru Maakohtu 22.10.1997 otsuse alusel algatatud täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu. Täitur selgitas otsuses, et sissenõudja nõustus 23.07.2021 aegumise kohaldamisega (tl 67). Kohtutäitur esitas AS Kala (pankrotis) pankrotihalduri 23.07.2021 e-kirja, mida täitur käsitles sissenõudja nõusolekuna lõpetada täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu (tl 113).
11.1.Asja materjalide kohaselt järgis täitur pankrotihaldurile X 24.05.2021 täitemenetluse lõpetamise avalduse edastamisel seaduses sätestatud nõudeid. Pankrotihaldur ei vastanud määratud tähtajaks (täituri 19.07.2021 e-kiri (tl 96) ja kohtutäitur otsustas TMS § 501 lg 3 alusel jätkata täitemenetlust edastades 13.07.2021 vastava teate avaldajale ja sissenõudjale (tl 92). Kohus leiab, et täitemenetluse jätkamise otsustuse tegemisega 13.07.2021 on kohtutäituri jaoks lõppenud X poolt 24.05.2021 esitatud avalduse läbivaatamine. Täituri otsus jätkata menetlust on hinnatav lõpplahendina võlgniku 24.05.2021 avalduse suhtes. Kui avaldaja ei olnud nõus täituri otsusega, pidanuks ta TMS § 501 lg 4 alusel esitama kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu käesoleva seadustiku § 2231 alusel.
11.2.Praegu on kohtutäitur aga teinud 23.07.2021 otsuse täitemenetluse lõpetamise kohta. Otsuse järgi sissenõudja nõustus küll aegumise kohaldamisega, kuid olukorras, kus täitur oli 13.07.2021 teinud täitemenetluses sisulise lahendi (st täitur otsustas jätkata täitemenetlust, edastades vastava teate avaldajale), puudus täituril 23.07.2021 otsuse tegemise seisuga võlgniku avaldus täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 481 alusel nõude täitmise aegumise tõttu. Seega lõpetas kohtutäitur täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu ilma võlgniku avalduseta, eksides TMS § 481 lg 1 p 1 vastu, kuna viidatud sätte järgi lõpetab täitur menetluse võlgniku avalduse alusel. Kohus leiab, et olukorras, kus täitur on teinud otsuse täitemenetluse jätkamise kohta (TMS § 501 lg 3), ei saa ta hiljem muuta enda seisukohta ja lõpetada täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu muu hulgas õiguskindluse põhimõttest tulenevalt. Kõigile täitemenetluse osalistele peab olema selge menetluse seis, mis annab nendele võimaluse otsustada õiguskaitsevahendite kasutamise üle. Kohus leiab, et ainuüksi viidatud põhjusel tuleb täituri 08.10.2021 otsus tühistada.
12.Avaldaja palus 20.10.2021 kaebuses kohustada kohtutäiturit tagastama aegumise kohaldamise käsitlustasu. Kohus mõistab avaldaja taotlust selliselt, et võlgnik soovib saada täiturilt tagasi tasu nõude täitmise aegumise kohaldamise avalduse läbivaatamise eest. Kohus leiab, et avaldajal puudub õigus nõuda tasu tagasi ja võlgniku vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et võlgnik esitas täiturile 24.05.2021 avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu (tl 68). Kohtutäitur on avaldust sisuliselt menetlenud ja otsustanud jätkata täitemenetlust TMS § 501 lg 3 alusel (tl 92). Kohtu hinnangul on täituril kohtutäituri seaduse § 411 lg 1 alusel õigus saada tasu 15 eurot (ilma käibemaksuta) nõude täitmise aegumise kohaldamise avalduse läbivaatamise eest.
13.Lisaks eeltoodule peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Praegune vaidlus puudutab muu hulgas küsimust selle kohta, kas AS Kala (pankrotis) pankrotihaldurit saab lugeda isikuks, kes on õigustatud maksma panna täitedokumendiks olevaks Lääne-Viru Maakohtu 22.10.1997 otsusest tuleneva nõude. Menetlusosalised on viidatud küsimuses eriarvamusel. Avaldaja seisukohtadest nähtuvalt on tema hinnangul sissenõudjaks AS Kala (pankrotis) ja kuna äriühing on kustutatud, ei ole lubatud täitemenetluse alustamine ja selle läbiviimine. Kohtutäitur on seevastu vastupidisel seisukohal. Kohtutäituri 29.11.2021 vastusest nähtub, et tema hinnangul on AS Kala (pankrotis) pankrotihaldur õigustatud panna maksma täitedokumendist tuleneva nõude; pankrotihaldurit saab käsitleda sissenõudjana ja ta on nõude saamiseks õigustatud isik (tl 57-58). Võlgniku poolt vaidlustatud kohtutäituri 08.10.2021 otsuses tõi täitur välja ka selle, et pankrotihaldur saab pankrotimenetluse ajal esitada täitmisavalduse ka siis, kui võlgnikust juriidiline isik on likvideeritud. Selles ei ole midagi erandlikku, et juriidilisest isikust võlgnik pankrotimenetluse ajal likvideeritakse (nt pankrotiseaduse (PankrS) § 130), halduril on aga pädevus ise esitada nõudeid võlgnike vastu, nõudes täitmist pankrotivarasse (nt PankrS § 541 lg1), seda isegi siis, kui pankrotimenetluse on lõpetatud (PankrS § 165 lg 4).
14.Kohus leiab, et AS Kala (pankrotis) pankrotihaldurit ei saa käsitleda sissenõudjana ehk ta ei ole isik, kes on õigustatud täitedokumendist tuleneva nõude maksma panna. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
15.Selleks, et hinnata pankrotihalduri õigusi ja tema rolli vaidlusalusest täitedokumendist tuleneva nõude realiseerimisel tuleks pöörduda AS Kala (pankrotis) pankroti väljakuulutamise ajal kehtinud pankrotiseaduse poole.
16.Perioodil 01.09.1992–01.01.1998 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS1992) redaktsiooni § 17 sätestas, et pankrotiotsuse alusel moodustub võlgniku varast pankrotivara (p 1). Pankrotivara mõiste sätestas PankrS1992 § 41 lg 2, mille järgi on pankrotivara see vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mis lisandub pankrotivarale muul viisil pankrotimenetluses.
17.PankrS1992 § 17 p 2 sätestas, et pankrotiotsuse alusel läheb võlgniku vara valitsemise õigus üle kohtu ja võlausaldajate järelevalve all tegutsevale haldurile (p 2). Halduri kohustusi reguleeris PankrS1992 § 31. Viidatud sätte lg 2 nägi ette, et haldur valitseb pankrotimenetluse ajal pankrotivara, korraldab selle moodustamist ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise. Sama sätte lg 3 sätestas, et kui võlgnik on juriidiline isik, korraldab haldur tema majandustegevuse jätkamise (sealhulgas reorganiseerimise, struktuuri muutmise) ja likvideerimise. PankrS1992 § 31 lg 4 nägi ette, et haldur esineb pankrotimenetluses võlgniku või võlausaldajate nimel hageja või kostjana või esindajana või lepingupoolena. Pankrotivara valitsemise mõiste avas PankrS1992 § 55. Viidatud sätte lg 1 järgi seisneb pankrotivara valitsemine halduri tegevuses pankrotivara säilitamisel ja võlgniku majandustegevuse korraldamisel. Sama sätte lg 2 nägi ette, et juriidilisest isikust võlgniku tegevuse juhtimine läheb pankrotiotsuse alusel üle haldurile.
18.Punktides 16-17 esitatud normidest nähtub, et võlgniku pankrotihalduri ülesandeks oli valitseda pankrotimenetluse ajal pankrotivara (sh säilitada vara ja korraldada võlgniku majandustegevust) ja korraldada selle moodustamist (PankrS1992 § 31 lg-d 2, § 55 lg 1). Pankotihaldur pidi korraldama ja juhtima võlgniku majandustegevust, esinedes seejuures võlgniku nimel (PankrS1992 § 31 lg-d 3 ja 4, § 55 lg 2). Seega läks AS Kala (pankrotis) pankroti väljakuulutamisega pankrotihaldurile üle võlgniku pankrotivara valitsemise õigus. Pankrotihaldurist ei saanud aga äriühingu õiguste ja kohustuste kandjat.
19.Kohtule esitatud Lääne-Viru Maakohtu 22.10.1997 otsusest nähtub, et AS Kala (pankrotis) pankrotihaldur esitas kriminaalmenetluses tsiviilhagi, paludes välja mõista avaldajalt 44 000 DEM ehk 352 000 krooni. Otsuses tuuakse välja, et viidatud summa väljus avaldaja tegevuse tõttu AS Kala arvelt ebaseaduslikult ja sellega põhjustati äriühingule suur varaline kahju, mistõttu esitati avaldajale süüdistus kuriteo toimepanemises. Kohus tunnistaski viidatud otsusega avaldaja süüdi kuriteo toimepanemises ning rahuldas tsiviilhagi ja mõistis Xlt pankrotihaldur Erika Kübarsepa tsiviilhagi katteks 352 000 krooni (tl 59 pöördel-60). Märgitud otsusest nähtub, et nõue avaldaja vastu oli ASl Kala (pankrotis) ja selle nõude pani kriminaalmenetluses maksma pankrotihaldur esitades tsiviilhagi. Seejuures tegutses pankrotihaldur AS Kala (pankrotis) nimel, valitsedes äriühingu pankrotivara. Kuigi kohtuotsuse järgi mõistis kohus avaldajalt raha pankrotihalduri tsiviilhagi kasuks, tuleb lugeda, et vara (nõue avaldaja vastu maksta 352 000 krooni) läks AS Kala (pankrotis) pankrotivarasse, sest viidatud nõue X vastu kuulus algusest peale äriühingule. Pankrotihaldur pani üksnes selle nõude juriidilise isiku nimel kriminaalmenetluses maksma. Seega tuleb õigustatud isikuks Lääne-Viru Maakohtu 22.10.1997 otsuse järgi lugeda mitte pankrotihaldurit, vaid AS-i Kala (pankrotis).
20.Kohtule esitatud andmete järgi ei registreeritud AS Kala (pankrotis) ümber äriregistrisse. Seetõttu palus kohus Registri ja Infosüsteemide Keskusel (RIK) esitada kohtule andmed ettevõtteregistrist AS Kala (pankrotis) kohta. RIK esitas väljavõtte ettevõtteregistrist, mille järgi likvideeriti äriühing pankroti tõttu ja see kanti arhiivi 16.06.1997 (tl 108). Samad andmed nähtuvad kohtutäituri poolt esitatud RIK-i 16.08.2021 e-kirjast (tl 111) ja Eesti Ettevõtteregistri likvideerimiskaardilt (tl 112). Viidatud dokumentide alusel tuvastab kohus, et AS Kala (pankrotis) likvideeriti hiljemalt 16.06.1997.
21.Kohtule esitatud kohtutäituri materjalide ja kohtumenetlus kogutud dokumentide alusel ei ole kohtul õnnestunud tuvastada AS Kala (pankrotis) likvideerimise põhjust. Perioodil 01.10.1996– 01.09.1998 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS1996) § 47 lg 3 sätestas, et juriidilise isiku pankroti korral lõpetatakse juriidiline isik pankrotiseaduses sätestatud korras. PankrS1992 § 31 lg 3 järgi oli halduri ülesandeks muu hulgas juriidilisest isikust võlgniku likvideerimine. PankrS1992 § 57 lg 4 esimese lause sätestas, et juriidiline isik likvideeritakse hiljemalt pankrotimenetluse lõpuks. Panktorihaldur selgitas 21.03.2023 vastuses, et tema initsiatiivil AS Kala (pankrotis) registrist ei kustutatud ja haldur isegi ei teadnud, et äriühing on kustutatud (tl 102). Pankrotihaldur avaldas 23.07.2021 e-kirjas kohtutäiturile, et AS Kala (pankrotis) pankrotimenetlus jäi halduri poolt korrektselt lõpetamata (tl 113). 13.08.2021 e-kirjas kohtutäiturile selgitas pankrotihaldur, et pankrot ei ole lõpetatud (tl 76). Eeltoodust nähtub, et AS Kala (pankrotis) pankrotimenetlus on nõuetekohaselt lõpetamata.
22.Vaatamata eelmises punktis märgitule lähtub kohus sellest, et AS Kala (pankrotis) likvideeriti 16.06.1997. RIK-i poolt esitatud ettevõtteregistri väljavõttest nähtub, et äriühing kanti arhiivi 16.06.1997 (tl 108). Kohtu hinnangul võrdub juriidilise isiku arhiivi kandmine selle registrist
kustutamisega. TsÜS1996 § 54 lg 2 sätestas, et eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisel juriidiline isik lõpeb. Seega lõppes AS Kala (pankrotis) TsÜS1996 § 54 lg 2 alusel 16.06.1997. Kohus ei ole tuvastanud, et äriühingu õigusvõime oleks säilinud tänu sellele, et seda ei registreeritud ettevõtteregistrist ümber äriregistrisse või ettevõtteregistri eripära tõttu. Kohus ei ole tuvastanud ka AS Kala (pankrotis) võimalikku õigusjärglast.
23.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et AS Kala (pankrotis) pankrotihaldur palus Tallinna Linnakohtu Täitevosakonnale 23.02.1998 esitatud avalduses algatada täitemenetlust Lääne-Viru Maakohtu 22.10.1997 otsuse alusel. Perioodil 25.04.1997–20.05.1998 kehtinud täitemenetluse seadustiku (TMS1997) redaktsiooni § 23 lg 1 sätestas, et täitemenetlus algatatakse kohtu või sissenõudja avalduse alusel täitmisele kuuluva lahendi (edaspidi täitedokument) esitamisega täitevosakonnale. TMS1997 § 25 lg 2 nägi ette, et käesoleva seadustiku mõttes on sissenõudja õigustatud isik, kelle kasuks on sundtäitmisele esitatud lahend varaliste või mittevaraliste tsiviilnõuete täitmiseks.
24.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et AS Kala (pankrotis) oli õigustatud isik Lääne-Viru Maakohtu 22.10.1997 otsuse järgi. Seega tuleb äriühingut pidada sissenõudjaks TMS1997 § 25 lg 2 mõttes. Kohus leiab, et täitevosakond, saades kätte AS Kala (pankrotis) pankrotihalduri 23.02.1998 avalduse, pidanuks kontrollima, kas avaldus on esitatud sundtäitmisele esitatud lahendi järgi õigustatud isiku poolt ning juriidilisest isikust sissenõudja puhul ka seda, kas see isik eksisteerib. Kuna AS Kala (pankrotis) oli 23.02.1998 avalduse esitamise ajal likvideeritud ja tal puudus õigusvõime, ei saanud täitevosakond algatada täitemenetlust viidatud avalduse alusel. Kuigi 23.02.1998 avalduse esitas AS Kala (pankrotis) pankrotihaldur, ei olnud tema Lääne-Viru Maakohtu 22.10.1997 otsuse alusel õigustatud isikuks ja järelikult ei kvalifitseerunud tema ka sissenõudjaks TMS1997 § 25 lg 2 alusel. Kohtu hinnangul algatas täitevosakond täitemenetlust 23.02.1998 avalduse alusel ilma õigusliku aluseta.
25.Kohus ei nõustu kohtutäituri 08.10.2021 otsuses esitatud seisukohaga, et pankrotihaldur saab pankrotimenetluse ajal esitada täitmisavalduse ka siis, kui võlgnikust juriidiline isik on likvideeritud. Kohus jääb seisukoha juurde, et pankrotihaldur haldab pankrotivara ja ta paneb maksma pankrotistunud juriidilise isiku nimel viimasele kuuluvad nõuded. Äriühingu pankroti väljakuulutamisel ei lähe haldurile üle võlgniku õigused ja kohustused; haldurist ei saa juriidilise isiku õigusjärglast, et tema saaks enda nimel panna maksma pankrotistunud isikule kuulunud nõuded. Kui pankrotihaldur esitab täitmisavalduse, teeb ta seda täitedokumendi alusel õigustatud pankrotivõlgniku nimel. Pankrotihalduril ei ole võimalik esitada täitmiseks juriidilise isiku nõuet olukorras, kus isik on likvideeritud.
26.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et AS Kala (pankrotis) lõppes 16.06.1997. Kohtule esitatud andmetest ei nähtu, et tal oleks õigusjärglane. Seega võib praegusel juhul esineda täitemenetluse lõpetamise alus alates 01.02.2023 kehtiva täitemenetluse seadustiku (TMS2023) § 48 lg 1 p 6 järgi. Arvestades punktis 24 märgitut võib esineda alus lõpetada täitemenetluse alternatiivselt TMS2023 § 48 lg 1 p 7 järgi.
27.Kohus leiab, et lisaks määruse punktis 11 esitatud põhjendustele annavad punktides 14–25 välja toodud asjaolud alust tühistada avaldaja poolt vaidlustatud kohtutäituri otsus.
28.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus avaldaja kaebuse ja tühistab kohtutäituri 08.10.2023 otsuse. Kohus kohustab täiturit avaldaja 23.07.2021 kaebust uuesti läbi vaatama. Võlgniku kaebuse uuel läbivaatamisel saaks täitur otsustada täitemenetluse lõpetamise aluse ja avaldajalt täitekulude (mh kohtutäituri tasu) väljamõistmise üle.
29.Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulud kohtutäituri kanda. Kuigi kohus jättis avalduse rahuldamata avaldaja nõude osas kohustada kohtutäiturit tagastama täitemenetluse lõpetamise avalduse käsitulustasu, jääb avaldus rahuldamata ebaolulisest ulatuses, mis ei anna alust jaotada kulusid teisel viisil.
30.Avaldaja esitas oma menetluskulude nimekirja 21.03.2023. Avaldaja on kandnud menetluskulusid kokku 1918,20 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja kandnud järgmisi menetluskulusid: riigilõiv avalduselt 15 eurot ning õigusabikulud summas 1903,20 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutati avaldajale õigusabiteenust tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta, s.o 156 eurot koos käibemaksuga) ning avaldaja lepinguline esindaja on teinud menetlustoiminguid kokku mahus 12,2 tundi. Avaldaja on kinnitanud, et menetluskuludele lisatud spetsifikatsioonis näidatud toimingud on tehtud ning vastavad kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Samuti on avaldaja kinnitanud, ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu palub õigusabikulud hüvitada koos käibemaksuga.
31.Kohus, tutvunud avaldaja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
32.Avaldaja on käesolevas tsiviilasjas tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kohus on seisukohal, et avaldaja poolt käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivu näol on tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga (TsMS § 138 lg 2, § 139 lg ), milline tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja mõista.
33.Menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt osutati avaldajale käesolevas tsiviilasjas õigusabiteenust tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on avaldajale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär tasuna mõistlik.
34.Avaldaja menetluskulude nimekirjale lisatud spetsifikatsioonis on välja toodud loetelu esindaja poolt käesolevas tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutest ja neile kulunud ajast. Arvestades käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust ning hinnates ja analüüsides kõiki avaldaja menetluskulude nimekirjas välja toodud avaldaja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et avaldaja menetluskulude nimekirjas kajastuvad lepingulise esindaja menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt.
35.Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus avaldaja lepingulisel esindajal perioodil 28.07.2021 kuni 20.10.2021 tehtud toimingutele kokku 6,8 tundi. Kohus leiab, et arvestades avaldaja 20.10.2021 kaebuse ja selle lisade sisu ja mahtu ning tsiviilasja õiguslikku keerukust, tuleb 20.10.2021 kaebuse koostamisega seotud menetlustoimingute tegemisele kulunud põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks lugeda kokku 4 tundi. Kõik ülejäänud avaldaja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aeg on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik menetluskulude spetsifikatsioonis välja toodud mahus. Seega kokku peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks avaldaja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus 9,4 tundi.
36.TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Avaldaja on vastava kinnituse kohtule esitanud, seega põhjendatud on õigusabikulude hüvitamine koos käibemaksuga. Arvestades avaldaja osutatud
õigusabi tunnihinda (156 eurot koos käibemaksuga) tuleb põhjendatuks ja vajalikuks lugeda avaldaja õigusabikulusid summas kokku 1466,40 eurot (9,4 tundi x 156 eurot).
37.Eeltoodust tulevalt määrab kohus avaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1481,40 eurot (riigilõiv 15 eurot + õigusabikulud 1466,40 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja mõista.
38.Avaldaja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kohtutäituril tasuda tema poolt avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
39.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.