Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

2-21-15048 Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-21-15048 avalduse lahendamisel võimalik lõpetada menetlus muul alusel. Võlgniku 24.05.2021 avalduse lahendamisel tuvastas kohtutäitur, et täitemenetluses on sissenõudjaks pankrotihaldur Erika Kübarsepp (XXXXXXXXXXXX), kes ei vaielnud täitemenetluse lõpetamisele vastu. Kuna võlgnik oli täitemenetluse lõpetamiseks aegumisega taotluse esitanud 24.05.2021, möödunud oli tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 157 sätestatud tähtaeg ja sissenõudja ei vaielnud täitemenetluse lõpetamisele vastu, olid TMS § 481 eeldused täidetud ning täitemenetlus tuli lõpetada. Kohtutäituril puudus alus lõpetada menetlus mõnel muul, sh TMS § 48 lg 1 p 6 või 7 alusel. Seoses võlgniku vastuväidetega sissenõudja olemasolu kohta märkis kohtutäitur, et täitedokumendi resolutsiooni kohaselt mõisteti võlgnikult välja AS Kala pankrotihalduri Erika Kübarsepa tsiviilhagi katteks 352 000 krooni. Esmakordselt on nõue antud sundtäitmisele kohtutäitur Heleri Nisule ning täitmisavalduse kohaselt nõude esitajaks oli AS Kala pankrotihaldur Erika Kübarsepp, keda põhjendatult märgiti täitemenetluses sissenõudjaks, kuna täitedokumendist tulenevalt on ta nõude saamiseks õigustatud isik. Kohtutäituril puudub pädevus hinnata täitedokumendi õigsust ja õiglust. Täitedokument on tehtud 22.10.1997, mil kehtis teistsugune õiguskord ja äriregistrit ei eksisteerinud. Seega võlgniku väitest, et sissenõudjat AS Kala äriregistrist ei nähtu, ei piisa sissenõudja või õigusjärglase puudumise tuvastamiseks. Kohtutäitur on lõpetanud täitemenetluse nõude aegumise tõttu ja tal on õigus mõista avaldajalt välja kohtutäituri põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Avaldaja ei ole välja toonud, millisel õiguslikul alusel nõuab ta kohtutäiturilt käsitlustasu väljamõistmist. Kuivõrd kohtutäitur on lahendanud avaldaja taotluse täitemenetluse lõpetamise nõude täitmise aegumise tõttu, on kohtutäituril õigus saada selle eest seaduses ettenähtud tasu. Kohtutäituri 23.07.2021 otsusega väljamõistetud kohtutäituri põhitasu suurus on mõistlik ja avaldaja suhtes õiglane. Kohtutäitur on saanud täitetoimiku praeguses täitemenetluses teiselt täiturilt. Täitetoimiku üleandmisel ei vabane võlgnik kohtutäituri tasu ja täitekulude tasumisest. Täituri tasu võetakse nõude summa pealt ja sundtäitmise eest tuleb võlgnikul tasuda olenemata sellest, millise kohtutäituri menetluses on täitetoimik ja kui palju toiminguid jõudis teha hetkel asja menetlev kohtutäitur. Võlgnikult väljamõistetud kohtutäituri põhitasu on juba vähendatud pooles ulatuses ja kaebusest ei tulene, millisel põhjusel ei ole kohtutäituri põhitasu summas 930 eurot mõistlik ja millest tulenevalt peaks kohtutäitur tasu vähendama. Maakohtu määrus ja põhjendused

Lääne-Viru Maakohus kuulutas 01.03.1996 otsusega tsiviilasjas nr 2-931 välja AS-i Kala pankroti. Kohus nimetas pankrotihalduriks Erika Kübarsepa; AS Kala (pankrotis) likvideeriti pankroti tõttu ja kanti arhiivi 16.06.1997;

2-21-15048 -

Lääne-Viru Maakohus mõistis 22.10.1997 otsusega kriminaalasjas nr 1-477 avaldajalt AS Kala (pankrotis) pankrotihaldur Erika Kübarsepa tsiviilhagi katteks 352 000 krooni; AS Kala (pankrotis) pankrotihaldur palus Tallinna Linnakohtu Täitevosakonnale 23.02.1998 esitatud avalduses algatada täitemenetlus Lääne-Viru Maakohtu 22.10.1997 otsuse alusel. Avalduses palus haldur võlgnikult AS Kala (pankrotis) kasuks laekunud summad kanda AS Kala (pankrotis) pankrotihalduri arvele. Pärast vabakutselise kohtutäituri institutsiooni loomist 2001. a jätkus täitemenetlus kohtutäituri juures.

2-21-15048 realiseerimisel, tuleks kohaldada AS-i Kala (pankrotis) pankroti väljakuulutamise ajal kehtinud pankrotiseadust. Perioodil 01.09.1992–01.01.1998 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS1992) redaktsiooni § 17 sätestas, et pankrotiotsuse alusel moodustub võlgniku varast pankrotivara (p 1). Pankrotivara mõiste sätestas PankrS1992 § 41 lg 2, mille järgi on pankrotivara see vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mis lisandub pankrotivarale muul viisil pankrotimenetluses. PankrS1992 § 17 p 2 sätestas, et pankrotiotsuse alusel läheb võlgniku vara valitsemise õigus üle kohtu ja võlausaldajate järelevalve all tegutsevale haldurile (p 2). Võlgniku pankrotihalduri ülesandeks oli valitseda pankrotimenetluse ajal pankrotivara (sh säilitada vara ja korraldada võlgniku majandustegevust) ja korraldada selle moodustamist (PankrS1992 § 31 lg-d 2, § 55 lg 1). Pankotihaldur pidi korraldama ja juhtima võlgniku majandustegevust, esinedes seejuures võlgniku nimel (PankrS1992 § 31 lg-d 3 ja 4, § 55 lg 2). Seega läks AS-i Kala (pankrotis) pankroti väljakuulutamisega pankrotihaldurile üle võlgniku pankrotivara valitsemise õigus. Pankrotihaldurist ei saanud aga äriühingu õiguste ja kohustuste kandjat. Lääne-Viru Maakohtu 22.10.1997 otsusest nähtub, et AS Kala (pankrotis) pankrotihaldur esitas kriminaalmenetluses tsiviilhagi, paludes välja mõista avaldajalt 44 000 DEM ehk 352 000 krooni. Otsuses tuuakse välja, et viidatud summa väljus avaldaja tegevuse tõttu AS-i Kala arvelt ebaseaduslikult ja sellega põhjustati äriühingule suur varaline kahju, mistõttu esitati avaldajale süüdistus kuriteo toimepanemises. Kohus tunnistaski viidatud otsusega avaldaja süüdi kuriteo toimepanemises ning rahuldas tsiviilhagi ja mõistis Xlt pankrotihaldur Erika Kübarsepa tsiviilhagi katteks 352 000 krooni. Märgitud otsusest nähtub, et nõue avaldaja vastu oli AS-il Kala (pankrotis) ja selle nõude pani kriminaalmenetluses maksma pankrotihaldur, esitades tsiviilhagi. Seejuures tegutses pankrotihaldur AS-i Kala (pankrotis) nimel, valitsedes äriühingu pankrotivara. Kuigi kohtuotsuse järgi mõistis kohus avaldajalt raha pankrotihalduri tsiviilhagi kasuks, tuleb lugeda, et vara (nõue avaldaja vastu maksta 352 000 krooni) läks AS-i Kala (pankrotis) pankrotivarasse, sest viidatud nõue avaldaja vastu kuulus algusest peale äriühingule. Pankrotihaldur pani üksnes selle nõude juriidilise isiku nimel kriminaalmenetluses maksma. Seega tuleb õigustatud isikuks Lääne-Viru Maakohtu 22.10.1997 otsuse järgi lugeda mitte pankrotihaldurit, vaid AS-i Kala (pankrotis). Maakohtule esitatud andmete järgi ei registreeritud AS-i Kala (pankrotis) ümber äriregistrisse. Registri ja Infosüsteemide Keskus (RIK) esitas vastuseks kohtu päringule väljavõtte ettevõtteregistrist, mille järgi likvideeriti äriühing pankroti tõttu ja see kanti arhiivi 16.06.1997. Samad andmed nähtuvad kohtutäituri poolt esitatud RIK-i 16.08.2021 e-kirjast ja Eesti Ettevõtteregistri likvideerimiskaardilt. Viidatud dokumentide alusel tuvastas maakohus, et AS Kala (pankrotis) likvideeriti hiljemalt 16.06.1997. Maakohtule esitatud kohtutäituri materjalide ja kohtumenetlus kogutud dokumentide alusel ei ole kohtul õnnestunud tuvastada AS-i Kala (pankrotis) likvideerimise põhjust. Perioodil 01.10.1996–01.09.1998 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS1996) § 47 lg 3 sätestas, et juriidilise isiku pankroti korral lõpetatakse juriidiline isik pankrotiseaduses sätestatud korras. PankrS1992 § 31 lg 3 järgi oli halduri ülesandeks muu hulgas juriidilisest isikust võlgniku likvideerimine. PankrS1992 § 57 lg 4 esimene lause sätestas, et juriidiline isik likvideeritakse hiljemalt pankrotimenetluse lõpuks. Panktorihaldur selgitas 21.03.2023 vastuses, et tema initsiatiivil AS-i Kala (pankrotis) registrist ei kustutatud ja haldur isegi ei teadnud, et äriühing on kustutatud. Pankrotihaldur avaldas 23.07.2021 e-kirjas kohtutäiturile, et AS-i Kala (pankrotis) pankrotimenetlus jäi halduri poolt korrektselt lõpetamata. 13.08.2021 e-kirjas kohtutäiturile selgitas pankrotihaldur, et pankrot ei ole lõpetatud. Eeltoodust nähtub, et AS-i Kala (pankrotis) pankrotimenetlus on nõuetekohaselt lõpetamata. Siiski lähtus maakohus sellest, et AS Kala (pankrotis) likvideeriti 16.06.1997. RIK-i esitatud ettevõtteregistri väljavõttest nähtub, et äriühing kanti arhiivi 16.06.1997. Maakohtu hinnangul võrdub juriidilise isiku arhiivi

2-21-15048 kandmine selle registrist kustutamisega. TsÜS1996 § 54 lg 2 sätestas, et eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisel juriidiline isik lõpeb. Seega lõppes AS Kala (pankrotis) TsÜS1996 § 54 lg 2 alusel 16.06.1997. Maakohus ei tuvastanud, et äriühingu õigusvõime oleks säilinud tänu sellele, et seda ei registreeritud ettevõtteregistrist ümber äriregistrisse või ettevõtteregistri eripära tõttu. Maakohus ei tuvastanud ka AS Kala (pankrotis) võimalikku õigusjärglast. Maakohus tuvastas eelnevalt, et AS Kala (pankrotis) pankrotihaldur palus Tallinna Linnakohtu Täitevosakonnale 23.02.1998 esitatud avalduses algatada täitemenetlust Lääne-Viru Maakohtu 22.10.1997 otsuse alusel. Perioodil 25.04.1997–20.05.1998 kehtinud täitemenetluse seadustiku redaktsiooni (TMS1997) § 23 lg 1 sätestas, et täitemenetlus algatatakse kohtu või sissenõudja avalduse alusel täitmisele kuuluva lahendi (edaspidi täitedokument) esitamisega täitevosakonnale. TMS1997 § 25 lg 2 nägi ette, et käesoleva seadustiku mõttes on sissenõudja õigustatud isik, kelle kasuks on sundtäitmisele esitatud lahend varaliste või mittevaraliste tsiviilnõuete täitmiseks. Kuna AS Kala (pankrotis) oli õigustatud isik Lääne-Viru Maakohtu 22.10.1997 otsuse järgi, tuleb teda pidada ka sissenõudjaks TMS1997 § 25 lg 2 mõttes. Täitevosakond, saades kätte AS Kala (pankrotis) pankrotihalduri 23.02.1998 avalduse, pidanuks kontrollima, kas avaldus on esitatud sundtäitmisele esitatud lahendi järgi õigustatud isiku poolt ning juriidilisest isikust sissenõudja puhul ka seda, kas see isik eksisteerib. Kuna AS Kala (pankrotis) oli 23.02.1998 avalduse esitamise ajal likvideeritud ja tal puudus õigusvõime, ei saanud täitevosakond algatada täitemenetlust viidatud avalduse alusel. Kuigi 23.02.1998 avalduse esitas AS Kala (pankrotis) pankrotihaldur, ei olnud tema Lääne-Viru Maakohtu 22.10.1997 otsuse alusel õigustatud isikuks ja järelikult ei kvalifitseerunud tema ka sissenõudjaks TMS1997 § 25 lg 2 alusel. Maakohtu hinnangul algatas täitevosakond täitemenetlust 23.02.1998 avalduse alusel ilma õigusliku aluseta. Pankrotihaldur haldab pankrotivara ja ta paneb maksma pankrotistunud juriidilise isiku nimel viimasele kuuluvad nõuded. Äriühingu pankroti väljakuulutamisel ei lähe haldurile üle võlgniku õigused ja kohustused. Haldurist ei saa juriidilise isiku õigusjärglast, et tema saaks enda nimel panna maksma pankrotistunud isikule kuulunud nõuded. Kui pankrotihaldur esitab täitmisavalduse, teeb ta seda täitedokumendi alusel õigustatud pankrotivõlgniku nimel. Pankrotihalduril ei ole võimalik esitada täitmiseks juriidilise isiku nõuet olukorras, kus isik on likvideeritud. Kuna AS Kala (pankrotis) lõppes 16.06.1997 ja kohtule esitatud andmetest ei nähtu, et tal oleks õigusjärglane, võib praegusel juhul esineda täitemenetluse lõpetamise alus alates 01.02.2023 kehtiva TMS § 48 lg 1 p 6 järgi või alternatiivselt § 48 lg 1 p 7 järgi. Võlgniku kaebuse uuel läbivaatamisel saaks täitur otsustada täitemenetluse lõpetamise aluse ja avaldajalt täitekulude (mh kohtutäituri tasu) väljamõistmise üle.

2-21-15048 vaatama, jättis menetluskulud kohtutäituri kanda ning mõistis välja kohtutäiturilt avaldaja kasuks menetluskulude hüvitise 1481,40 eurot koos viivisega. Kohtutäitur palub vaidlustatud osas teha uus määrus, millega jätta avaldaja kaebus rahuldamata, kohtutäituri otsus muutmata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur leiab määruskaebuses, et maakohu tõlgendus TMS § 481 lg-st 1 ja § 501 lg-st 3 on ekslik ja vastuolus seaduse mõttega. Täitemenetluse peaks aegumise korral lõpetama alati, kui võlgnik on lõpetamist taotlenud ja sissenõudja on lõpetamisega nõustunud. Seadusandja huvides on aegumise korral täitemenetluse lõpetamine TMS § 481 alusel, kui puudub vaidlus aegumise üle. TMS § 501 lg-s 1 ja lg-s 3 sätestatud tähtaeg ei oma sisulist tähendust menetluse lõpetamise aluste seisukohast. Kohtutäiturile kehtestatud tähtaja möödumine ja menetluse jätkamine otsust tegemata ei tohiks viia olukorrani, kus kohtutäitur on sunnitud suunama võlgnikku TMS § 2231 lg 4 avaldust esitama või küsima avaldajalt uut avaldust täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu, kui sissenõudja nõusolek saabub hilinenult, tähtaega ületades. Maakohus on lähtunud valest pankrotiseaduse redaktsioonist. Maakohus on viidanud oma määruses läbivalt PankrS1992 redaktsioonile, märkides selle kehtivusajaks vahemiku 01.09.1992–01.01.1998. Pankrotiseadus jõustus aga uuendatud redaktsioonis juba 01.02.1997, mitte 01.01.1998. Seejuures nägi PankrS1997 ette, et enne 01.02.1997 alanud pankrotimenetlustes kohaldatakse nende pankrotimenetluse toimingute suhtes, mida tehakse pärast 01.02.1997, PankrS1997 sätestatut, kui rakendussättest ei tulene teisiti. Olgugi et AS KALA pankrot kuulutati välja 01.03.1996, kohaldus likvideerimise ja arhiivi kandmise ajal, s.o 16.06.1997, vastavatele toimingutele 1997. aasta redaktsioon. Seejuures saadi täitedokument 22.10.1997. Maakohus on määruse põhjenduses lähtunud asjakohatutest sätetest, sõltumata redaktsioonist. Maakohtu viidatud PankrS1992 § 41 lg-st 2, § 17 p-st 2, §-st 31 ega §-st 55 ei tulene, et pankrotihaldur ei saaks pärast võlgniku pankrotimenetluse lõpetamist ja võlgniku likvideerimist võlgniku nimel toiminguid teha. 1997. aasta pankrotiseaduse redaktsioonis sätestati, et halduri saab jätta pankrotimenetluse lõpetamisel kohustustest vabastamata. PankrS1997 § 572 lg 1 järgi likvideeris pankrotimenetluses juriidilise isiku haldur. Juriidilisest isikust võlgnik likvideeriti, kui üldkoosolek oli sellise otsuse vastu võtnud ja kohus selle kinnitanud (PankrS1997 § 57 lg 2, 6). Seejuures kui kohus oli kinnitanud juriidilise isiku lõpetamise otsuse, likvideeriti juriidiline isik pankrotimenetluse lõpuks (PankrS1997 § 572 lg 2). Tollal kehtinud äriseadustiku redaktsioonid nägid ette, et äriühingu lõppemisel kustutatakse äriühing registrist äriühingu enda avalduse alusel või seaduses sätestatud muul alusel – seejuures kui likvideerimise järel vastavat avaldust ei esitata, on registripidajal õigus ühing registrist kustutada (ÄS1997 § 59 lg 1, 2). PankrS1997 § 96 lg 1 sätestas, et kohus otsustas pankrotimenetluse lõpetamisel, kas vabastada haldur kohustustest, märkides selle pankrotimenetluse lõpetamise määruses. Kohustustest vabastamata jäetud haldur sai likvideeritud võlgniku nimel esitada mh hagiavalduse. PankrS1997 § 96 lg 2 järgi võis kohus jätta halduri vabastamata mh juhul, kui pankrotivara ei olnud veel täielikult müüdud või kui pankrotivarasse oli veel raha laekumas või kui haldur plaanis esitada veel hagisid. Eeltoodust nähtuvalt sai tekkida olukord, kus pankrotimenetluse võlgnik likvideeritakse pankrotimenetluse lõpuks ja kustutatakse äriregistrist, kuid pankrotihaldur täidab jätkuvalt võlgniku nimel oma kohustusi. Järelikult on maakohus ekslikult leidnud, et pankrotihaldur ei saanuks olla sissenõudja ega anda nõusolekut täitemenetluse lõpetamiseks. Kuna eeltoodust nähtuvalt sai pankrotihaldur esitada (ja saab ka hilisemate redaktsioonide järgi) hagisid veel pärast võlgniku äriregistrist kustutamist ning panna seega kohtus maksma õigusi võlgniku nimel, ei ole põhjust jõuda järeldusele, et haldur ei saanuks algatada võlgniku nimel täitemenetlust sissenõudjana, kui võlgnik oli likvideeritud ja registrist kustutatud. Samaselt ei saa jõuda seega ka järeldusele, et pankrotihaldur ei saa anda TMS § 481 lg 1 p 3 tähenduses nõusolekut täitemenetluse

2-21-15048 lõpetamiseks. Halduri õigus esitada likvideeritud juriidilise isiku nimel tahteavaldusi tuleneb antud juhul PankrS1997 § 96 lg-st 2, mis kujutab endast õiguslikku fiktsiooni. Avaldaja seisukoht ja menetluse edasine käik

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2-21-15048 saamisel lõpetaks kohtutäitur siiski täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu vaatamata oma 13.07.2021 teatele täitemenetlust jätkata (tl 94–97). Kolleegiumi hinnangul ei olnud avaldajal põhjust 24.05.2021 avaldust tagasi võtta, kuivõrd kohtutäitur oli 13.07.2021 teinud otsustuse täitemenetluse jätkamise kohta ja avaldajale ei saanud olla ettenähtav, et menetluse jätkamisest hoolimata teeb kohtutäitur siiski menetluse lõpetamise otsuse. Eelviidatud kirjavahetusest ja avaldaja seisukohtadest nähtuvalt valmistus avaldaja vastavalt kohtutäituri juhisele esitama kohtule sissenõudja vastu avaldust menetluse lõpetamiseks (avaldaja on märkinud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi) (tl 95, 138 pöördel). Avaldaja lepinguline esindaja kirjutas 20.07.2021 kohtutäiturile, et AS-i Kala pole ammu olemas ja pankrotihaldur Kübarsepp ei ole ilmselgelt sissenõudja, mistõttu on sundtäitmine ebaseaduslik, täitemenetlus tuleks TMS § 48 lg 1 p 6 alusel lõpetada (täituritasu ei teki) ja kohtutäitur peaks tagastama täitemenetluse lõpetamise avalduse käitlustasu (tl 95). Avaldaja sai lähtuda sellest, et kohtutäitur jätkab täitemenetlust ja kui avaldaja soovib siiski täitemenetluse lõpetamist nõude täitmise aegumise tõttu, tuleb tal selleks pöörduda kooskõlas TMS § 2231 lg-ga 1 kohtusse. Kohtutäiturile oli teada avaldaja rahulolematus seoses segadusega sissenõudja olemasolu ja isiku osas, kuivõrd avaldaja väljendas seda 20.07.2021 kirjas kohtutäiturile. Seetõttu ei ole võimalik jõuda järeldusele, et avaldaja tahe oleks olnud peale kohtutäituri 13.07.2021 täitemenetluse jätkamise teadet endiselt, et kohtutäitur hoolimata menetluse jätkamisest siiski võimaliku sissenõudja nõusoleku saamisel täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu lõpetaks. TMS § 481 lg 4 sätestab, et täitemenetluse lõpetamine aegumise tõtte ei vabasta võlgnikku täitekulude kandmisest. Praegusel juhu on võlgnikul põhjendatud huvi, et kohtutäitur lõpetaks täitemenetluse TMS § 48 lg 1 p 6 alusel, et võlgnik vabaneks täitekulude kandmisest. Kohtutäituril ei olnud seega alust 23.07.2021 otsusega täitemenetlust nõude täitmise aegumise tõttu lõpetada ja sellega seonduvalt ka kohtutäituri põhitasu ja täitekulusid välja mõista.

2-21-15048 ühtegi väidet, mille pinnalt maakohtu kaalutlusotsust kontrollida. Maakohus on avaldaja menetluskulude nimekirja analüüsinud ja rahuldanud avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt, vähendades põhjendatud ja vajalikuks peetavat õigusabitoimingute ajakulu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.