OÜ Aktiva Finants hagi X vastu põhivõla ja kõrvalnõuete summas 1221.34 euro ning lisanduva viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 14. detsembri 2020. a otsus ja Pärnu Maakohtu 8. jaanuari 2021. a täiendav otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X 8. veebruari 2021 apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
1298 eurot 94 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja AŽ Kostja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 14. detsembri 2020. a kohtuotsus ja Pärnu Maakohtu
8.jaanuari 2021. a täiendav kohtuotsus osas, milles maakohus mõistis X-lt OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu hüvitise 540 eurot (ilma käibemaksuta) ületavas osas ning teha selles osas uus otsus, millega jätta OÜ Aktiva Finants taotlus menetluskulude väljamõistmiseks 540 eurot (ilma käibemaksuta) ületavas osas rahuldamata.
2.Jätta Pärnu Maakohtu 14. detsembri 2020. a kohtuotsusest ja Pärnu Maakohtu 8. jaanuari 2021. a täiendavast kohtuotsusest välja resolutsiooni punkt 4, milles maakohus tunnistas tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks.
4.2.Välja mõista X-lt OÜ Aktiva Finants kasuks BB Finance OÜ ja X vahel 10. märtsil 2017. a sõlmitud laenulepingustest nr 920124033, 920124034, 920124035, 11. märtsil 2017. a sõlmitud laenulepingutest nr 920124341, 920124342, 920124343, 12. märtsil 2017. a sõlmitud laenulepingust 920124480,
10.aprillil 2017. a sõlmitud laenulepingust 920128217, 10. mail 2017. a sõlmitud laenulepingutest nr 920132199 ning 920132200 tulenev põhivõlg kokku 970 eurot, intress 17 eurot 50 senti ning sissenõutavaks muutunud viivis 233 eurot 84 senti, kokku summas 1221 eurot 34 senti.
4.3.Välja mõista X-lt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 970 eurolt) alates 25. märtsist 2020. a kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras (maakohtu otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8% aastas).
4.4.Jätta menetluskulud X kanda.
4.5.Määrata hüvitatavate menetluskulude suuruseks 540 eurot (ilma käibemaksuta) ning mõista nimetatud summa X-lt OÜ Aktiva Finants kasuks välja.
4.6.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
5.Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Aktiva Finants (hageja) esitas X (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 970 eurot, intressi 17.50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 233.84 eurot. Samuti palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 25. märtsist 2020. a kuni põhinõude summas 970 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt esitas kostja BB Finance OÜ-le laenutaotlused 970 euro saamiseks. BB Finance OÜ kinnitas kostja laenutaotlused ja väljastas kostjale laenu. Kostja ja BB Finance OÜ vahel on sõlmitud 10. märtsil 2017. a laenulepingud nr 920124033, 920124034, 920124035, 11. märtsil 2017. a sõlmitud laenulepingud nr 920124341, 920124342, 920124343,
12.märtsil 2017. a laenuleping 920124480, 10.04.2017 laenuleping 920128217, 10. mail 2017.
2-20-101082 a laenulepingud nr 920132199 ning 920132200. Maksed kostja kontole on tehtud läbi I-Makse OÜ.
3.Kostjale ülekantavast laenust on kostja taotlusel maha võetud lepingu tasu, s.o iga lepingu puhul 2 eurot. Kostja kohustus laenusummad tagastama vastavalt lepingu tingimustele ja maksegraafikule. Kostja pole oma kohustuste katteks sooritanud ühtegi tagasimakset. Lepingud lõppesid seoses viimase osamakse tähtaja saabumisega. Lepingud nr 920124033, 920124034, 920124035, 920124341, 920124342, 920124343 ja 920124480 lõppesid 11. aprillil 2017. a. Leping nr 920128217 lõppes 11. mail 2017. a. Lepingud nr 920132199 ja 920132200 lõppesid
11.juunil 2017. a.
4.BB Finance OÜ loovutas 16. aprillil 2018. a kostja vastased nõuded hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
5.Laenulepingute põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress 1.75 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal intressi võlg kokku summas 17.50 eurot. Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Hagi esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 233.84 eurot. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja märkis oma vastuses, et esitatud nõue on põhistamata ja arusaamatu, kuna hageja ei ole esitanud nõuet tõendavaid dokumente. Manustatud veebilehe väljatrükid ei ole õiguslikult pädevad lepingud. Hageja esitatud niinimetatud lepingutel puuduvad poolte andmed ning poolte allkirjad. Samuti on arusaamatu, kuidas on toimunud isikutuvastus väidetavate lepingute sõlmimiseks. Hageja esitatud dokumenditest ei nähtu, mille alusel ja kelle soovil on väidetavad kanded teostatud ning kellelt on saadud vastavad andmed. Kostja andmed väljatrükkidelt ei kajastu.
7.Kostja lisas, et kontrollis kontoväljavõtteid ning kinnitab, et BB Finance OÜ ei ole sooritanud kostjale ühtegi kannet. Samuti puuduvad kanded hageja ettevõtete Aktiva Finants OÜ ning Julianus Inkasso OÜ kontodelt.
8.Kostja märkis, et I-Makse OÜ puhul on tegemist äriregistrist juba üle aasta kustutatud ettevõttega. Likvideerimisprotsessi käigus ega ka eelnevalt ei ole ükski I-Makse OÜ esindaja asjas kostja poole pöördunud. Väljavõte näitab, et ka kostja on I-Makse OÜ kontole teinud kandeid. Kannete saldo I-Makse OÜ ja kostja vahel väljavõtte perioodil näitab võimalikku maksimaalset võlgnevust aga summas 426.55 eurot. Hageja paljasõnaline põhjendus, et kuna kostja ja I-Makse OÜ vaheliste mõnede maksete kirjelduses sisalduv number on lisatud hageja poolt esitatud allkirjastamata suvalistele väljatrükkidele ei saa olla tõsiseltvõetav tõend kohtumenetluses. Alles pärast juurdepääsu saamist kostja pangadokumentidele, on hageja esindaja asunud väitma suhet kolmanda osapoole, kustutatud ettevõtte I-Makse OÜ-ga, kuid ei suuda jätkuvalt ühegi dokumendiga tõendada õiguslikku esindussuhet ka antud ettevõttega. Maakohtu otsus ja põhjendused
9.Pärnu Maakohus tegi 14. detsembril 2020. a otsuse ning 8. jaanuaril 2021. a täiendava otsuse, millega rahuldas hagi, mõistis kostjalt BB Finance OÜ ja kostja vahel 10. märtsil 2017. a sõlmitud laenulepingustest nr 920124033, 920124034, 920124035, 11. märtsil 2017. a sõlmitud
2-20-101082 laenulepingutest nr 920124341, 920124342, 920124343, 12.03.2017 sõlmitud laenulepingust 920124480, 10. aprillil 2017. a sõlmitud laenulepingust 920128217, 10. mail 2017. a sõlmitud laenulepingutest nr 920132199 ning 920132200 tuleneva põhivõla kokku 970 eurot, intressi 17.50 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 233.84 eurot, kokku summas 1221.34 eurot hageja kasuks. Lisaks mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt 970 eurot alates 25. märtsist 2020. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitise 1040 eurot ning edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohus määras, et tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.
10.Maakohtu hinnangul tuleneb hagis kirjeldatud asjaoludel kostja vastu esitatud nõue tarbijaga sõlmitud laenulepingust VÕS § 396 mõistes. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et on esitanud laenutaotlused. BB Finance OÜ kodulehel esitatud laenupakkumisele on kostja laenutaotlus nõustumus VÕS § 20 lg 1 mõttes ning seega sai lepingud lugeda sõlmituks VÕS § 9 lg 1 kohaselt.
11.Maakohus tõi esile, et vastuseks maakohtu päringule esitas Swedbank 16. juunil 2020. a kostja konto väljavõtte, millest nähtub, et kostja on raha vastavalt lepingutele saanud. Summad on laekunud I-Makse OÜ-lt, mille osas selgitas hageja, et BB Finance OÜ ja I-Makse OÜ vahel on sõlmitud esindusleping ning I-Makse OÜ vahendusel on kantud kostjale lepingute alusel väljamakstavad summad. Seega on tõendatud, et hagis märgitud laenulepingute alusel on kostja arveldusarvele raha kantud. Asjaolu, et makse tegi I-Makse OÜ, ei muuda kohtu järeldust sellest, et laenuandja põhikohustus – anda laenusumma laenusaaja käsutusse – on täidetud.
12.Kuivõrd kostja ei ole laenumakseid tagastanud ning võlausaldaja on oma nõude vastavalt VÕS § 164 lg-le 1 loovutanud hagejale, rahuldas kohus hageja nõude põhivõlga 970 euro ulatuses. Maakohus rahuldas hageja nõude intressi summas 17.50 euro väljamõistmiseks kostjalt ning hageja nõude sissenõutavaks muutnud viivise väljamõistmiseks kostjalt summas 233.84 eurot. Tulenevalt TsMS § 367 mõistis kohus viivise alates 25. märtsist 2020. a protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises II sätestatud määras.
13.TsMS § 162 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud kostja kanda ning pidas hageja vajalikuks ja põhjendatuks menetluskuluks 1040 eurot, mille mõistis kostjalt hageja kasuks välja ning rahuldas hageja TsMS § 177 lg 4 järgse taotluse. Apellatsioonkaebus
14.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, millega palus tühistada maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
15.Kostja tõi esile, et hageja ei ole menetluses suutnud esitada ühtegi nõuet või väidet tõendavat dokumenti. Samal ajal on kohus rikkunud pangasaladuse hoidmise kohustust ning avaldanud hagejale omal algatusel kogutud kostja pangasaladusi edastades hagejale lehekülgede viisi pangatehinguid kolmandate isikutega. Kostja taotlust selgitada kolmandatele isikutele pangasaladuste avaldamise õiguslikku alust on kohus ignoreerinud.
16.Kostja heitis maakohtule ette, et kohus on menetluskulude määramise otsuse osas jätnud tähelepanuta kostja vastuväited ning on rakendanud lihtmenetluses hageja esindajale tunnitasu, mis ületab keskmise õigusbüroo juristi tasu ligi kolmekordselt. Samuti on kohtu poolt
2-20-101082 menetluskuludeks mõistetud töötundide maht ülemäärane, kuna kvalifitseeritud õigusteadmistega esindajal ei saa lihtmenetluse lühivastuste koostamiseks kuluda selline töömaht. Vastustaja seisukoht
17.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud kostja kanda.
18.Hageja nõustus maakohtu põhjendustega ning jäi enda maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Seoses menetluskulude vaidlustamisega märkis hageja, et iga hagi on ainulaadne ning hagi koostamine ei kujuta endast vaid lünkade täitmist. Hagi koostamisele on kulunud aeg ning menetluskulude väljamõistmine kostjalt sellises mahus on põhjendatud. Ka hageja esindaja tunnitasu on põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud, mistõttu tuleb maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus määras kindlaks hageja menetluskulu suuruse 540 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hageja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks 540 eurot ületavas osas rahuldamata. Samuti jätab ringkonnakohus kohtuotsusest välja resolutsiooni punkti 4, milles maakohus tunnistas tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
20.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga lepingute sõlmimise asjaolude tuvastamise osas, et kostja on I-Makse OÜ vahendusel vaidlusaluste laenulepingute alusel raha saanud ning et kostja ei ole BB Finance OÜ-ga sõlmitud lepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi täitnud. Ühtlasi nõustub ringkonnakohus maakohtu õigusliku kvalifikatsiooniga BB Finance OÜ ja kostja vahelisele suhtele kui laenulepingule, millele kohalduvad tarbijakrediidi sätted. Maakohus tuvastas õigesti BB Finance OÜ nõude hagejale loovutamise. Kolleegium ei pea tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et hageja nõue on piisavalt tõendanud ning ei ole sellist järeldust tehes rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Maakohus tugines seda tehes nii asjaoludele, mille üle pooltel vaidlust ei olnud, kui ka asjaoludele, mille maakohus tuvastas esitatud ja kogutud tõendite alusel ja seostas oma järeldused asjas esitatud tõenditega. Samuti on maakohus oma seisukohta piisavalt põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda seda, et maakohus on jõudnud sellistele järeldustele menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Apellatsioonkaebuse üldsõnaline etteheide, et hageja nõue ja väited on tõendamata, ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks hageja põhinõude ja kõrvalnõuete rahuldamise osas. Apellatsioonkaebusest ei ilmne, milles seisneb hageja korduv ja olulises osas oma nõude ja väidete muutmine. Mis puudutab hageja nõude erinevust hagimenetluses võrreldes maksekäsu kiirmenetlusega, on maakohus menetlusosalistele seda vastuseks kostja vastuväitele 14. aprilli 2020. a kirjas selgitanud (dtl 92).
21.Kostja hinnangul on maakohtule etteheidetav see, et maakohus ei ole kohustanud hagejat esitama tõendeid. Kolleegium selgitab, et kuigi kohtul on tsiviilkohtumenetluses
2-20-101082 selgitamiskohustus, ei hõlma see kohustust asjaolusid välja selgitada ega kohustada menetlusosalisi esitama tõendeid, kuna hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1; RKTKo 20. juuni 2011. a, 32-1-57-11, p 40). Eelnevast teeb erandi, mis on eelkõige käsitatav menetlusökonoomia põhimõte rakendamisena ega kujuta endast võistlevuse põhimõtte rikkumist, lihtmenetluses rakendatav TsMS § 405 lg 1 p 8, mis võimaldab kohtul lihtmenetluses koguda tõendeid omal algatusel. Nimetatud sätte kohaldamine ei ole kohtule aga kohustuslik. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus kostja etteheitega, et maakohus oleks pidanud kohustama hagejat esitama tõendeid. Lisaks ei ole kostja apellatsioonkaebuses ka esile toonud, milliseid tõendeid oleks tema hinnangul pidanud hageja esitama ning kuidas see mõjutas lõpplahendi tegemist.
22.Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele seoses maakohtu poolt pangasaladuse rikkumisega märgib ringkonnakohus järgmist. TsMS § 436 lg 3 järgi võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Eelnevast tulenevalt tuli kohtul kostja pangakonto väljavõte menetlusosalistele nähtavaks teha. Seega ei ole pangalt saadud tõendi nähtavaks tegemine maakohtule etteheidetav. Kuigi TsMS § 38 lg 1 p-d 3 ja 5 annavad kohtule võimaluse menetluse või selle osa kinnikseks kuulutada mh menetlusosalise eraelu kaitseks ning TsMS § 41 lg 3 järgi võib kohus kohustada menetlusosalisi asja menetlemisel teatavaks saanud asjaolu saladuses hoidma ka juhul, kui menetlus ei ole kinniseks kuulutatud, ei ole kostja vastavat taotlust kohtule esitanud ning sellist tahet ei nähtu ka kostja esitatud menetlusdokumentidest. Kolleegium ei leia, et pangasaladuse avaldamise õigusliku regulatsiooni menetlusosalistele selgitamata jätmist saab käsitada sellise menetlusõiguse rikkumisena, mis annaks alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
23.Kostja leiab ühtlasi, et hageja õigusabikulud on põhjendamatud. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 18. detsember 2012. a, 3-2-1-71-12, p 13). Menetluskulude hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas väljamõistetav esindaja kulu on vastavuses tegelikult menetlusosalise esindamiseks tehtud tööga. Kohtul on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid. Ringkonnakohus saab kontrollida eelkõige seda, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud. Üldjuhul ringkonnakohus maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
24.Vaidlustatud maakohtu otsusest nähtuvalt on hageja menetluskulud täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et hageja menetlustoimingud olid küll vajalikud, kuid nendele kulunud aeg on põhjendatud vaid osaliselt. Kolleegium märgib, et esitatud hagi puhul on tegemist tüüphagiga, seejuures kattuvad suurel määral ka hagide põhjendused. Kolleegiumi hinnangul ei tule sellisel juhul hageja esindaja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust hinnata ainult menetlusdokumendi pikkuse põhjal, vaid arvesse saab võtta ka seda, kui suures ulatuses on hagejal võimalik kasutada samu dokumendipõhjasid ja väited korduvalt. Arvestades, et maksekäsu kiirmenetluse
2-20-101082 ettevalmistamisel töötas hageja lepinguline esindaja nõude alusdokumendid läbi, on hagi koostamisele kulunud põhjendatud aeg maksimaalselt 1 tund. Seega vähendab ringkonnakohus hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamise peale kulunud aega 1.5 tunni võrra. Arvestades hageja 30. aprilli 2020. a menetlusdokumendi sisu, mis kordab osaliselt hageja eelnevaid seisukohti ning mahtu (ca 1 lk) vähendab ringkonnakohus kõnealuse menetlusdokumendi koostamisele kulunud aega 45 minuti võrra ning peab põhjendatud ajakuluks 45 minutit. Kuivõrd hageja 6. oktoobri 2020. a menetlusdokumendi sisu ei ole õiguslikult keerukas ning moodustab ca 1⁄2 lk, vähendab ringkonnakohus kõnealuse menetlusdokumendi koostamisele kulunud aega 30 minuti võrra ning peab põhjendatuks ajakuluks 30 minutit. Ülejäänud menetlustoimingutele kulunud aeg on üldjoontes kooskõlas ka dokumentide sisu ja mahuga, mistõttu ei pea kolleegium põhjendatuks sekkuda maakohtu vastavasse diskretsiooniotsustusse. Seega kokku peab ringkonnakohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks maakohtus 4.25 tundi. Lisaks leiab ringkonnakohus erinevalt maakohtust, et vähendada tuleb hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot. Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (vt nt RKTKm 21. juuni 2021. a, 2-17-13164, p 10). Arvestades, et tegemist oli tüüphagiga, mille puhul mõne arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine ei ole keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni ning menetlustoiminguid tehti 2020. a, ei ole hageja esindaja tunnitasu 120 eurot põhjendatud. Kolleegiumi hinnangul on käesoleva tsiviilasja keerukust, mahtu ning hageja esindaja kvalifikatsiooni (jurist) arvestades põhjendatud hageja esindaja tunnitasu 80 eurot. Seega on kokku põhjendatud hageja esindaja kulu 340 euro ulatuses (4.25*80, ilma käibemaksuta). Riigilõiv 200 eurot on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi samuti menetluskulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 540 eurot (340 + 200, ilma käibemaksuta).
25.Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd vaidlustatud otsuse puhul ei ole tegemist tagaseljaotsusega ning hageja ei esitanud taotlust, et soovib TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist, tuleb kohtuotsuse resolutsioonist välja jätta punkt 4 (“Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele“).
26.Eelnevatel põhjendustel rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt ning muudab vastavalt maakohtu otsust. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse TsMS § 654 lg 22. Menetluskulude jaotus
27.Kolleegium arvestab apellatsiooniastme menetluskulude jaotamisel, et ringkonnakohus muudab maakohtu otsust menetluskulude kindlaksmääramise osas ega muuda maakohtu otsust nõude rahuldamise ulatuse osas. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel koostoimes TsMS § 163 lg 1 III alternatiiviga menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.