Võlaõigus

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Inbank AS 1 euro TKM Finants AS 1 euro Coop Finants AS 8 eurot. Samuti oli kostjal püsivaid finantskohustusi 278 eurot, kuid need kohustused kuulusid refinantseerimisele, mistõttu neid krediidivõimelisuse hindamisel otseselt arvesse ei võetud. Krediidilepingust nr CL-EEC-23014046 tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus 526.22 eurot. Arvestades kliendi sissetulekute keskmist suurust summas 1671 eurot kuus, moodus kostja igakuiste kohustuse osakaal sissetulekutest konservatiivsete arvutuste kohaselt (s.o. väikseim tuvastatud sissetulek ja maksimaalsed kohustused) ca 48,37((282,00+526.22)/1671,00*100)%, mis on Eesti ühiskonnas ja majanduspiirkonnas praktikas tavapärane ja mõistlik kohustuste osakaal sissetulekutest. Kostjale jäi seega igakuiste elamiskuludena kasutusse 51,63% sissetulekutest ehk siis 862,78 eurot. Arvelduskontodelt nähtusid regulaarsete majapidamiskuludena (elekter, gaas, vesi, internet jms) ja eluasemekuludena järgmised kanded: Elisa Eesti AS, Telia Eesti AS, Eesti Energia AS, Spotify, keskmiselt kokku 297,60 eurot. Seega oli Kostja võimeline kandma elamiskulusid pärast krediidikohustuste tasumist alles jäänud summast 862,78 eurot ning kostjale jäi piisavalt vahendeid ka muude kulude jaoks. Lisaks arvestas hageja krediidivõimelisuse hindamisel, et kostjal ei ole ülalpeetavaid, kostja ei ole abielus. Samuti omandas krediidiandja infot tarbija varasemate maksekohustuste täitmise kohta avalikest andmebaasidest nagu E-krediidiinfo andmebaasist, Taust andmebaasist, Maksu- ja Tolliametist. Ühtegi kehtivat maksehäiret ega maksekohustust krediidiandja ei tuvastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

ilmumata jätmisest. Kohus ei pidanud perspektiivikaks, et kostja ka järgmisel korral ilmuks, kui istung edasi lükata. Seetõttu vaatas kohus asja sisuliselt läbi kostja osavõtuta. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 403 4 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Inbank Finance AS leping L89009766719



Inbank Finance AS leping L89006279429



Inbank Finance AS leping L89012063658



TKM Finants AS-le maksed veebruaris 320,95 eurot, märtsis 341,76 eurot, aprillis 496,94 6

eurot, mais 373,95 + 74,09 + 26.25 + 21.49 + 25.64 + 20.51 eurot, juunis 100+ 119.46+ 11.57+ 15.64+ 202.97 

Holm Bank AS VISA Classic International osamakse/ xxxxxxx



Inbank Makse kontole / xxxxxxx



ESTO AS krediidikonto



Coop Finants AS leping XXXXXXX.

Lisaks nähtub samalt konto väljavõttelt, et kostja on pidevalt teinud makseid enda teisele kontole XXXXXXXX selgitusega krediidi tagasimakse või makse krediidikontole. Konto lõpuga 1725 väljavõttelt nähtub Swedbank AS krediitkaart 00-105610-EG. Konto lõpuga 0304 väljavõttelt nähtub Swedbank AS krediitkaart 00-098670-RK. Luminor Bank AS ees oleva kohustuse tuvastas hageja kostja Luminori konto väljavõtte alusel, pidades selleks kirjeid deebetintress märtsis, aprillis ja mais, keskmiselt 5 eurot kuus. Kohtuistungil selgitas hageja, et küsis enne lepingu sõlmimist kostjalt üle ESTO krediidikontosse puutuva ning kostja väitel olid kohustused ESTO AS ees lõppenud. Hageja väitel esitas kostja 20.06.2023 hagejale ka ekraani kuvatõmmise ESTO AS iseteenindusest, millest nähtus, et kostjal on ESTO krediidikontol vaba raha limiit 2900 eurot ja et see on terves ulatuses kasutamata. Kohus tuvastas kostja konto lõpuga 9517 väljavõttelt, et kostja oli 02.06.2023 võtnud ESTO AS krediidikontolt 1800 eurot kuid kandnud samal päeval ESTO AS-le üle 2963,22 eurot samal päeval LHV Finance AS-lt saadud laenu arvelt. Seega võis hageja kohtu hinnangul lähtuda sellest, et kostjal nõude aluseks oleva lepingu sõlmimise ajal ei olnud ESTO AS ees kohustusi. Inbank Finance AS lepingu nr L89006279429 osas selgitas hageja istungil, et kostja konto lõpuga 9517 väljavõttelt nähtus, et märtsis 2023 Inbank Finance AS-le tehtud makse selgituses oli 19 makse 20-st ning pärast aprilli ei ole rohkem makseid tehtud. Kohus nõustub, et hageja võis selle põhjal lugeda, et see finantskohustus on lõppenud. Kohtuistungil selgus, et hageja ei olnud kostja finantskohustuste hulgas arvestanud kostja kontolt nähtuvate tagasimaksetega krediidikontole XXXXXXXX, hageja ei osanud selgitada, mis põhjusel ei arvestatud; ka selle konto väljavõtet ei kogutud. Hageja on arvestanud 9 finantskohustuse kuiseks kuluks 282 eurot. Seejuures on hageja arvestanud Luminor Bank AS finantskohustuse osas selle igakuiseks suuruseks 5 eurot, Swedbank AS krediitkaartide puhul kummagi osas 2 eurot, Inbank AS kohustuseks 1 euro, TKM Finants AS kohustuseks 1 euro, Coop Finants AS kohustuseks 8 eurot. Kohtu hinnangul andis selliste summadega arvestamine väära ettekujutuse kostja finantskohustustest. Esiteks nähtub kostja konto väljavõttelt, et TKM Finants AS-le tasus kostja igakuiselt sadu eurosid. Kostja kontode lõpuga 1725 ja 0304 väljavõtetelt nähtub, et kostja krediitkaardikontodelt on pank debiteerinud krediitkaartide põhiosamakseid, intresse ning kostja on krediitkaardi kontole kandud raha krediidi tagasimaksetena, mistõttu kindlasti ei ole põhjendatud arvestada, et nende krediitkaartidega seotud kohustus oli vaid 4 eurot kuus. Inbank AS-le on kostja teinud ülekandeid veebruaris 15,04 eurot, märtsis 28.03 eurot, aprillis 44,24+100 eurot, mais 100 eurot, juunis 300 eurot. Seega ei olnud põhjendatud arvestada Inbank AS-i ees oleva finantskohustuse (krediidikonto) suuruseks vaid 1 eurot kuus. Ühte finantskohustust, nagu eespool märgitud, hageja üldse ei arvestanud. Krediidikontole XXXXXXXX oli kostja teinud konto väljavõttest nähtuval perioodil 49 ülekannet, näiteks 2023. a juunis 618,84 eurot (eelnevalt kuudel samamoodi palju kordi ning ka sadu eurosid korraga). Konto väljavõttelt nähtub, et kostja võttis laenu ka selleks, et eelmisi laenukohustusi täita (nt konto lõpuga 9517 väljavõttel 07.04 ESTO krediidikonto väljamakse ja selle arvelt teiste laenumaksete tasumine 07-10.04, 18.04 Inbank Finance AS väljamakse ja kohe selle järel tehtud laenumaksete tasumised). Esitatud konto väljavõtete kohaselt olid konto jäägid XXXXXXX 0 eurot, XXXXXXX 100 eurot, XXXXXXX 0 eurot, XXXXXXX 19,13 eurot, XXXXXXX 1,85 eurot, 7

XXXXXXX 11,53 eurot, XXXXXX 500,74 eurot. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et hageja ei selgitanud välja kostja finantskohustusi adekvaatselt. Arvestades, kui palju tarbimislaene kostja võtnud oli (vähemalt 10) ning et lisaks oli veel 2, mis hageja poolt antud laenuga refinantseeriti, ei saanud hagejal kohtu hinnangul tekkida mõistlikku usku sellesse, et kostja suudab pikas perspektiivis võetud kohustusi täita; seda veel sedavõrd suure laenu (30 000 eurot) juurde andmisel. Pidev laenude juurde võtmine ning laenumaksete tasumine uute laenudega on selge märk sellest, et tarbija jõuab varem või hiljem olukorda, kus ta ei suuda kõiki kohustusi enam täita. Kohus leiab seega, et krediidiandja ei hinnanud adekvaatselt kostja finantskohustusi ja laenuvõtmisharjumusi ning rikkus seeläbi vastutustundliku laenamise kohustust.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, milleks on riigilõiv 1400 eurot. Menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud koos hagiga. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja kokku 21 832,92 eurot, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (26 856,55 eurot) 81,29%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 81,29% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 18,71% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 81,29% hageja menetluskuludest (1400 eurot), millele vastab summa 1138,06 eurot. Tsiviilasja toimikust ja kohtuistungi protokollist nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja lg 2) /allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha kohtunik

9

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.