Jätta Aleksandr Baranovi apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Viru Maakohtu 30. juuni 2022. a otsus muutmata.
3.Jätta apellatsiooniastme Aleksandr Baranovi kanda.
Edasikaebamise kord
menetluskulud
Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast asjas lõpplahendi jõustumist. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Aleksandr Baranov (hageja) esitas 25. septembril 2020 hagiavalduse Swedbank P&C Insurance AS-i (kostja) vastu rahalise kohustuse täitmiseks, kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjalt välja kindlustushüvitis 19 131 eurot 80 senti, kahjuhüvitis 720 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1518 eurot ning viivis kindlustushüvitiselt ja kahjuhüvitiselt (19 851 eurot 80 senti) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Lisaks palus hageja jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled kindlustuslepingu sõidukiga Land Rover Range Rover Sport registreerimismärgiga XXXXXX kaasnevate riskide suhtes 9. novembrist 2018 kuni
8.novembrini 2019. Kostja väljastas 9. oktoobril 2018 kaskokindlustuse poliisi nr XXXXXXXXXXXX. Kindlustuslepingule kohalduvad kostja kaskokindlustuse tingimused 15, mis kehtivad alates 25. maist 2018. Hageja viis 18. juunil 2019 sõiduki turbiini vahetamiseks Osaühingu Toreks Auto remonditöökotta. 12. juulil 2019 teatati töökojast, et sõiduk saab valmis 15. juulil 2019. Hagejale helistati Osaühingust Toreks Auto 15. juulil 2019 ja teatati, et sõitmisel tõusid mootori pöörded kriitilise piirini ning mootor kiilus kinni. Hageja pöördus ekspertiisi tegemiseks riiklikult tunnustatud ekspert Raul Põdersalu poole, kelle 15. septembri 2020. a arvamuse
kohaselt on sõiduki mootor purunenud ja vajab vahetust turboseadme vahetusel tegemata jäänud sisselaskekollektori puhastamata jätmise tõttu. Ekspertiisi tulemusel pöördus hageja kahjuhüvitise saamiseks kostja kui kindlustusandja poole, kes otsustas 21. septembril 2020 mitte hüvitada sõidukile tekkinud kahju. Kostja hinnangul ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga, milleks on sõiduki, selle osade või lisavarustuse sisemised rikked, kui neid ei põhjustanud väline sündmus. Sõiduki kahjustused olid põhjustatud remonditeenuse osutaja tegevusest. Pardakaamera salvestustest nähtuvalt sõitsid remonditöökoja töötajad pikema aja vältel silmnähtavalt suitseva autoga ega katkestanud oma tegevust ka suitsemise avastamisel. Kaskokindlustuse tingimustes toodud erandist tulenevalt hüvitatakse varavastase teoga põhjustatud kahju, kui sõiduki võtmed on antud üle remonditeenuse osutajale. Sõiduki kahjustamine seisnes selles, et remonditeenuse osutaja jättis puhastamata sisselasketorustiku ning seejärel kasutas, vaatamata puudusele, mis oleks tulnud enne sõiduki kasutamist kõrvaldada, sõidukit kuni mootori plahvatamiseni. Seega on kahju tekkinud varavastase teo tõttu ning on käsitletav kindlustusjuhtumina. Sõiduki rikke on põhjustanud väline sündmus. Kindlustusjuhtumina ei ole käsitletav mitte turboseadme purunemine (mida võiks käsitleda sisemise põhjusena), vaid remonditeenuse osutaja poolt töökorras mitteoleva sõidukiga sõitmine. Sõiduki mootori purunemise põhjustas turboseadme vahetusel sisselaskekollektori puhastamata jätmine ning seejärel töökorras mitteoleva sõidukiga sõitmine, mis mõlemad on välised sündmused. Kui turboseadme vahetusel oleks toimitud vastavalt juhendile, oleks põhjuslik ahel katkenud ning kahju poleks tekkinud. Kui proovisõidul suitsemise avastamisel oleks mootor seisatud ning selgitatud välja suitsemise põhjus, oleks põhjuslik ahel katkenud ning kahju poleks tekkinud. Remonditöökoja poolt ebakvaliteetse remondi tegemine on varavastane tegu, kuna kaskotingimustes ei ole kirjas, et selliseks teoks peaks olema just omastamine, vandalism või vargus. Samuti ei ole tingimustes ette nähtud, et varavastane tegu peaks olema toime pandud tahtlikult või teadlikult. Vara kahjustamine on ka võõra asja rikkumine. Hageja küsis hinnapakkumise mootori vahetuseks vajalike tööde kohta Land Rover margiesinduselt Eestis Inchcape Motors Estonia OÜ-lt, kellelt saadud info kohaselt maksab mootor 25 782 eurot, vajalikud tihendid, torud, mutrid, poldid, vedelikud ligikaudu 3000 eurot, mootori vahetuse töö 1540 eurot. Inchcape Motors Estonia OÜ väitel on tegemist uue mootori hinnaga. Tavapäraselt saab tehasest tellida ka taastatud mootoreid, kuid praegu pole taastatud mootoreid tehasel pakkuda. Sõiduki taastamise kulu on 30 322 eurot. Kuna taastamise kulu on võrreldes asja (sõiduki) väärtusega ebamõistlikult suur, tuleb lugeda asi majanduslikus mõttes hävinuks. Kaskotingimuste kohaselt sõiduki täiskahju korral hüvitatakse kindlustussumma, millest on maha arvatud omavastutus. Sõiduki kokkuleppeline väärtus on lepingu kohaselt 21 151 eurot ning see väheneb kindlustusperioodi alguspäevast 1% kuus. Kindlustusjuhtumi toimumise päevaks oli kindlustusperiood kestnud 9 kuud ning sõiduki kokkuleppeline väärtus on 19 321 eurot 80 senti, millest on omavastutus juba maha arvatud. Lisaks on hageja teinud kulutusi õigusabile kohtueelselt nõuete esitamisel 720 eurot. Hageja palus mõista kostjalt välja ka sissenõutavaks muutunud viivise hagiavalduse esitamise seisuga 1518 eurot ja jooksva viivise seaduses sätestatud määras. Hageja taotles Osaühingu Toreks Auto ja OÜ Ideal Disain kolmandate isikutena menetlusse kaasamist, kuivõrd sõiduauto kahjustuse põhjustas nende tegevus. Kuna sõiduk oli kahjustatud siis, kui see oli OÜ Ideal Disain valduses ja tema tegi remonditööd, siis vastutab OÜ Ideal Disain sõiduki säilimise eest, tegemist on lepingu rikkumisega. Tegemist on kindlustusjuhtumiga, kuna hageja ei osanud ette näha, et ta annab sõiduki remonti ja remonditöökoda lõhub selle ära.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Tekkinud olukorra peab hageja lahendama remondiettevõttega, kes on eksperdi arvamuse kohaselt kahju põhjustanud. Kostjale teadaolevalt on remondiettevõte pakkunud hagejale lahendust, kuid täpsemad asjaolud ei ole kostjale teada. Tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga. Kaskokindlustuse tingimuste kohaselt on kindlustusjuhtumiks mistahes äkiliselt toimunud ettenägematu sündmus, nt tulekahju, liiklusõnnetus, vandalism, loodusõnnetus, vargus ja rööv, mille tagajärjel saab kindlustatud ese kahjustada või hävib. Praegusel juhul on ekspert tuvastanud, et mootor purunes ja vajab vahetust turboseadme vahetamisel sisselaskekollektori puhastamata jätmise tõttu. Seega on kahju tekke põhjus sisselaskekollektori puhastamata jätmine, mitte aga autoga proovisõidu tegemine. Hagis esitatud rõhuasetus suitseva sõidukiga sõitmise osas on eksitav, sest see ei olnud kahju tekke põhjus. Sõiduki mootor võinuks kinni kiiluda ka proovisõitu tegemata. Sõiduki remondi käigus millegi tegemata jätmine ei ole äkiliselt toimunud ettenägematu sündmus, mida saaks pidada kindlustusjuhtumiks. Tegemist ei ole varavastase teoga, vaid ebakvaliteetse remondiga. Üldteada varavastased teod on nt omastamine, vandalisim, vargus, s.o teadlik/tahtlik asja kahjustamine. Ebakvaliteetne/puudulik remonditöö seda ei ole. Remontimise eesmärk ei olnud vara kahjustamine, vaid töökorda saamine. Kaskokindlustuse üldpõhimõtetest lähtuvalt ei loeta ebakvaliteetset remonditööd ja selle tagajärjel tekkinud kahju kindlustusjuhtumiks. Kaskokindlustuse tingimuste kohaselt ei ole kindlustusjuhtumiks kindlustatud eseme sisemised rikked, kui neid ei põhjustanud väline sündmus (tingimuste lk 5). Sõidukil tuvastatud kahjustused on tekkinud sõiduki sisemise rikke tõttu, mistõttu puudub kostjal kahju hüvitamise kohustus. Mootor kiilus kinni sisemise rikke tõttu, mis sai võimalikuks ebakvaliteetse remonditöö tagajärjel, mis ei ole väline sündmus kaskokindlustuse tingimuste tähenduses. Proovisõidu tegemisel kasutatud sõidustiil ei ole kahju tekitanud ning mootori kokkujooksmine oleks võinud toimuda vaatamata proovisõidule. Seega ei ole tegemist sündmustega, mida saaks pidada teadlikuks/tahtlikuks sõiduki kahjustamisele suunatud tegevuseks. Ilmselgelt ei olnud remondiettevõtte eesmärk sõiduki kahjustamine, vaid vastupidi, selle töökorda saamine, mida kinnitab hageja esitatud pardakaamera video, kust nähtub, et proovisõit tehti eesmärgiga mõista, kas sõiduk on töökorras või mitte ning probleemide esinemisel (suitsema hakkamisel) on sõiduk peatatud ning üritatud mõista probleemi olemust. Kostja vaidles ka kahju suurusele vastu. R. Põdersalu on teinud kindlaks, et kasutatud mootori (ka hageja sõiduki mootor oli kasutatud) maksumus on umbes 3000 Briti naela, s.o 3305 eurot 79 senti (vastavalt Eesti Panga valuutakalkulaatorile), mis on kordades väiksem, kui hageja nõue. Remondieelse olukorra saab taastada oluliselt soodsamalt. Õigusabikulude hüvitamise nõue on põhjendamatu, kostja ei ole kindlustuslepingut rikkunud. Kostja ei nõustu ka viivise suurusega, alusetu on arvestada viivist alates 28. septembrist 2019. Sisemine rike, mis tekib remonditööde käigus, ei ole risk, mida vabatahtlik kindlustus katab. Tegemist ei ole äkiliselt toimunud ettenägematu sündmusega, vaid tavapärase võlaõigusliku suhtega vara omaniku ja remondiettevõtte vahel. Kostja kindlustustingimuste kohaselt ei ole kindlustusjuhtumiks kindlustatud eseme või selle osade sisemised rikked.
3.Kolmanda isikuna menetlusse kaasatud Osaühing Toreks Auto selgitas, et tema ei ole hageja autot remontinud. Remondi tegi OÜ Ideal Disain, kellel on Osaühinguga Toreks Auto sama juhatuse liige Maksim Botšin.
4.Kolmanda isikuna menetlusse kaasatud OÜ Ideal Disain vaidles hageja nõudele vastu. Hageja ja OÜ Ideal Disain vahel oli vaidlus Tarbijakaitseametis. OÜ Ideal Disain leppis hagejaga kokku turbiini vahetamises ja tegi töö nõuetekohaselt. Pärast turbiini vahetust on proovisõitu tegemine tavapärane. Hageja on ise süüdi, sest tema autos polnud piisavalt õli. OÜ Ideal Disain ülesandeks oli turbiini vahetus ning pärast vahetust ei esitanud hageja
pretensioone, mis puudutaks turbiini vahetust. OÜ Ideal Disain ei leppinud hagejaga kokku õli vahetamises või õlisüsteemi pesemises. Hageja ei ole tõendanud, et mootor läks katki just OÜ Ideal Disain tegevuse tõttu.
MAAKOHTU LAHEND
5.Viru Maakohus jättis 30. juuni 2022. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et sõiduk oli kahjustatud remonditöökoja tegevuse tulemusena. Poolte vahel on vaidlus kaskokindlustuse tingimuste üle, s.o kas remonditöökojas tehtud ebakvaliteetne remont on käsitletav varavastase teo ja nn välise sündmusena kaskokindlustuse tingimuste mõttes ning kas on tegemist kindlustusjuhtumiga. Pooled sõlmisid 9. oktoobril 2018 kindlustuslepingu VÕS § 422 lg 1 mõttes. VÕS § 422 lg 1 kohaselt kohustub kindlustuslepinguga üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Vaidlust ei ole, et hageja on oma lepingulised kohustused nõuetekohaselt täitnud. Hageja on kindlustusvõtja ning kindlustatud esemeks on hageja sõiduk (dtl 19–21), mis oli remondi käigus kahjustatud. Vaidlus on selles, kas remondi käigus auto kahjustamine on käsitletav kindlustusjuhtumina või mitte. Hageja tugineb kasko üldtingimuste (dtl 22–31) leheküljele 5, mille kohaselt on kindlustusjuhtumiks mistahes äkiliselt toimunud ettenägematu sündmus, näiteks tulekahju, liiklusõnnetus, vandalism, loodusõnnetus, vargus ja rööv, mille tagajärjel saab kindlustatud ese kahjustada või hävib. Kindlustusjuhtumiks ei ole varavastane tegu, kui sõiduk, sõiduki võtmed või signalisatsioonipuldid on antud üle vabatahtlikult, kuid erandina hüvitatakse kahju, kui sõiduki võtmed on antud üle teenuse (nt remondi- ja hooldustööd, parkimine, autopesu) osutajale. Samuti ei ole kindlustusjuhtumiks kindlustatud eseme sisemised rikked, kuid erandina hüvitatakse välistest sündmustest või isesüttimisest põhjustatud kahju. Hageja hinnangul on auto remonti viimine ja seal kahjustamine käsitletav varavastase teona ning remondi tegemine on väline sündmus. Hageja on tarbija, mistõttu ei saa kostja tugineda majandus- ja kutsetegevuses väljakujunenud tavale ning kostja esitatud teiste kindlustusseltside kaskokindlustuse tingimused tuleb jätta tähelepanuta (dtl 218–274). Üldtingimuste kohaselt hüvitatakse kahju siis, kui kahju on tekkinud äkilise ettenägematu sündmuse tagajärjel. Maakohus leidis, et auto viimine remonti ei ole äkiline sündmus, vaid on plaaniline, teadlik ja tahtlik tegevus eesmärgiga autot parandada. Vastasel juhul oleks kindlustusjuhtumiga tegemist alati siis, kui auto ei ole korras, mille tõttu viiakse auto remonti, kuid remondikojas mingil põhjusel ei teostata nõuetekohast remonti. Äkiliseks sündmuseks ei saa pidada olukorda, kus auto omanik sõlmib lepingu auto suhtes mingite tööde teostamiseks ning vastaspool oma lepingulisi kohustusi ei täida. Lepinguliste suhete puhul võib äkiliseks sündmuseks olla vääramatu jõud, mida praeguses asjas ei esinenud. Lepingu rikkumine ei ole äkiline sündmus, mida poolel ei ole võimalik ette näha. Auto remontimine on väline sündmus, sest autot mõjutatakse väljaspoolt. Auto kahjustamine võib toimuda erinevatel viisidel. Kui remontimise käigus juhtuks midagi erakorralist, mida polnud kellelgi võimalik ette näha, võiks sellist sündmust kvalifitseerida kahjujuhtumina. Kohtule esitatud eksperdi arvamuse (dtl 40–41) kohaselt pumbati turboseadme purunemisel
12.juunil 2019 selle õlituse kaudu mootoriõli osaliselt mootori sisselaskekollektorisse, kus see ladestus madalamaisse ossa – cooler`-isse ja osaliselt väljalaskesüsteemi, kus see jäi pidama
katalüsaatorisse. Kuna mootori sisselaskekollektor jäeti mootori remondi käigus sinna ladestunud õli jääkidest puhastamata, imeti proovisõidul korduvalt kolvipealsetesse põlemiskambritesse õli, mis seal ära ei põlenud ning mille tõttu väljus summutist aeg-ajalt sinine suits (seda kinnitab eksperdile esitatud videoülesvõte proovisõidust). Mootori pöörete tõstmisel saavutas mootor sellise temperatuuri, et põlemiskambrisse sattunud mootoriõli süttis, mootori pöörded muutusid kontrollimatuks ning mootorisse hakati imema ka seda õli, mis oli ladestunud sisselaskekollektori madalaimasse ossa - turbo vahejahutisse. Kuna mootorisse sisse imetava õli kogus ületas kolvipealse põlemiskambri ruumala, tekkis hüdrolöök, kepsud deformeerusid ja mootor purunes (seda kinnitab eksperdile esitatud videoülesvõte). Eeltoodut saab kinnitada täiendava ülevaatuse käigus, mis on võimalik teha peale sõidukilt mootori eemaldamist ja selle täielikku osandamist. Sõiduki mootor on purunenud ja vajab vahetust turboseadme vahetusel tegemata jäänud sisselaskekollektori puhastamata jätmise tõttu. Hageja on tõendina esitanud mitu turbokompressori paigaldamisjuhendit (dtl 43, 45–53), millest selgub, et turbo vahetamisel tuleb mitu korda kontrollida õlitaset (samm 2 dtl 45, samm 6, samm 17 dtl 53, samm 18 dtl 53). Praegusel juhul ei ole juhendit järgitud. Kui remonditegija ei järgi paigaldamisjuhendit, võib see viia asja kahjustamiseni, mis toimuski. Nõuetekohase remondi tegemata jätmine ei ole aga äkiline sündmus ning remonditegijal on võimalik ette näha, et paigaldamisjuhendi täitmata jätmise korral võib mootor puruneda. Hageja tarbijana lootis, et remondikoja poole pöördumisel teostatakse nõuetekohast remonti ja järgitakse vastavaid juhendeid. Kuid hageja ootused ei tähenda ettenägematust kaskokindlustuse tingimuste mõttes. Auto remontimine on väline sündmus ja selle puhul võib olla tegemist varavastase teoga kaskokindlustuse tingimuste mõttes, kuid praegusel juhul puudub ettenägematuse element, mille tõttu ei saa hagiavalduses toodud olukorda käsitleda kindlustusjuhtumina. Seda tõlgendust kinnitab ka kostja esitatud Sõidukikindlustuse Hea Tava (dtl 275–285) p 5.1, mille kohaselt on äkiline sündmus selline, mis toimub kiiresti ja klient ei saa seda mõjutada. Praegusel juhul ei saanud klient ehk hageja remonti mõjutada, kuna tema seda ei teostanud. Remondi tulemust võisid mõjutada remonditegijad, kui nad oleks järginud paigaldamisjuhendit. Kuna hageja on remonditöökoja ise valinud, siis kannab hageja kindlustuse seisukohalt ka vastutust remonditeostajate nõuetekohaselt tegemata töö eest. Sama olukord oleks siis, kui hageja oleks ise mootori vahetanud järgimata paigaldusjuhendit.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha asjas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja kindlustushüvitis 19 131 eurot 80 senti, kahjuhüvitis 720 eurot, hagi esitamisel sissenõutavaks muutunud viivis 1518 eurot, viivis kindlustushüvitiselt ja kahjuhüvitiselt 19 851 eurot 80 senti VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam, kui on põhinõude summa ning jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt asus maakohus ebaõigele seisukohale, et OÜ Ideal Disain poolne hageja sõiduki kahjustamine ei ole käsitletav kindlustusjuhtumina. Maakohus tuvastas õigesti, et kuna OÜ Ideal Disain ei järginud turboseadme paigaldamisjuhendit, viis see hagejale kuuluva sõiduki kahjustamiseni. Maakohus tuvastas ebaõigesti, milline sündmus on käesoleval juhul käsitletav kindlustusjuhtumina ning on omistanud põhjendamatult suure kaalu asjaolule, et hagejale kuuluva sõiduki valdus anti OÜ-le Ideal Disain üle remonditööde tegemiseks. Kui OÜ Ideal Disain oleks ebaõnnestunud remonditöödega – nt ei oleks sõidukil olevat puudust kõrvaldanud – ei oleks tegemist kindlustusjuhtumiga, vaid üksnes töövõtulepingu rikkumisega. Siis oleks hagejal nõue OÜ Ideal Disain vastu nendevahelisest õigussuhtest tulenevalt ning
kindlustusandjal ei oleks töövõtusuhtega puutumust. Käesoleval juhul tekkis OÜ Ideal Disain tegevuse tõttu sõidukile kahju sellega, et OÜ Ideal Disain sõitis töökorras mitteoleva mootoriga sõidukiga ja jätkas sellega sõitmist/hoidis mootorit töös ka siis, kui pidi olema selge, et sõidu jätkamine/mootori töös hoidmine ei ole sõidukile ohutu. Sõidukit juhtinud isikud märkasid mootori suitsemist, ent sellele vaatamata jätkasid sõitmist seni, kuni mootor plahvatas. Kostja väide proovisõidu katkestamisest on väär. Hageja andis OÜ-le Ideal Disain üle sõiduki, millel oli töökorras mootor, vahetamist vajas ainult turboseade. OÜ Ideal Disain poolt mittetöökorras oleva mootoriga sõidukiga sõitmise tagajärjel muutus hagejale kuuluv sõiduk kasutuskõlbmatuks. Sellist olukorda saab pidada hageja jaoks ootamatuks ja ettenägematuks. Kaskokindlustuse tingimused ei selgita, mis on varavastase teo sisu. Ühestki asjas esitatud tõendist ei nähtu, et varavastase teo toimepanijaks ei või olla isik, kellele sõiduki võtmed on teenuse osutamiseks üle antud. Töövõtulepingu sõlmimine ei välista kindlustusjuhtumi toimumist. OÜ Ideal Disain töötajad käitusid tahtlikult või vähemalt raskelt hooletult. Sellist tegevust on võimalik kindlustustingimuste kohaselt käsitleda vandalismina. Kaskokindlustuse tingimuste kohaselt hüvitatakse erandina varavastane kahju, kui sõiduki võtmed on antud üle teenuse (nt remondi- ja hooldustööd, parkimine, autopesu) osutajale. Kuna hageja andis sõiduki otsese valduse üle remonditööde tegijale, rakendub tingimustes kirjeldatud erand ning kindlustusjuhtumi toimumine ei ole välistatud võtmete vabatahtliku üleandmise tõttu. Tegemist ei olnud kindlustuslepingu mõttes sisemise rikkega. Mootori purunemise põhjustas kolmanda isiku tegevus. Kolmanda isiku poolset kahju tekitamist kindlustatud esemele tuleb pidada väliseks sündmuseks sõltumata konkreetse kahju iseloomust. OÜ Ideal Disain väide, et hageja ei ole tõendanud, et OÜ Ideal Disain tekitas hagejale kahju, on ebaõige. Hageja esitas koos hagiavaldusega sõidukisse paigaldatud pardakaamera salvestuse, milliselt nähtub OÜ Ideal Disain töötajate tegevus, ning Raul Põdersalu arvamuse, mis tõendab, et sõiduki kahjustamine toimus OÜ Ideal Disan poolt.
7.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuse kohaselt ei ole praegusel juhul tegemist kindlustusjuhtumiga. Proovisõidu tegemises ei ole midagi taunimisväärset ning see on remondi teostamise tavapärane osa. Isegi kui jaatada remondiettevõtte töötaja eksimust proovisõidu tegemisel, saab see olla töövõtulepingu rikkumise aluseks. Pardakaamera videost nähtub, et proovisõit on tehtud eesmärgiga mõista, kas sõiduk on töökorras või mitte ning probleemide esinemisel (suitsema hakkamisel) on sõiduk peatatud. Remondiettevõtte töötaja mõistliku isikuna püüdis mõista proovisõidu käigus ilmnenud suitsemise põhjust ega sõitnud sõidukiga edasi. Asjaolu, kelle valduses oleku ajal sisemine rike juhtus, kas kindlustusvõtja või remondiettevõtte valduses, ei oma tähtsust, sest remondiettevõte on seaduspärane valdaja, kellele kohalduvad samasugused hoolsusnõuded nagu kindlustusvõtja poolt sõiduki kasutamise korral. Ebakvaliteetne remonditöö ei ole kindlustusjuhtum ning välise sündmuse toimumist kaskokindlustuslepingu tingimuste mõttes ei ole tuvastatud, tegemist oli sõiduki sisemise rikkega. Kaskokindlustuse tingimuste kohaselt ei ole kindlustusjuhtumiks kindlustatud eseme sisemised rikked, kui neid ei põhjustanud väline sündmus. Mootori kinni kiilumise põhjuseks oli sisemine rike, mis sai võimalikuks ebakvaliteetse remonditöö tõttu. Kaskokindlustuse tingimuste kohaselt ei ole kindlustusjuhtumiks varavastane tegu, kui sõiduk, sõiduki võtmed või signalisatsioonipuldid on antud üle vabatahtlikult, erandiks on, kui sõiduki võtmed on antud üle teenuse (nt remondi- ja hooldustööd, parkimine, autopesu) osutajale.
Nimetatud tingimus on mõeldud kaitsma kindlustatud eset varguse või kahjustamise eest kolmanda isiku poolt juhul, kui sõiduk asub remondiettevõtte territooriumil ja valduses. Siiski ei saa sellist tingimust tõlgendada viisil, et kui kahju põhjustaks remondiettevõte, ei rakenduks kindlustuslepingus märgitud hoolsusnõuded või keeld sõidukit üle koormata või kasutada sõidukit selleks mitte ettenähtud viisil. Eeltoodust lähtuvalt on ka remondiettevõttel kohustus kasutada sõidukit sihtotstarbeliselt ning seda mitte liigselt koormata.
8.Kolmandad isikud vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ning palusid jätta selle rahuldamata. Osaühing Toreks Auto ei teinud sõiduki remonditöid ega saanud seega kahju tekitada. Hageja ei esitanud ühtegi dokumentaalset tõendit, et OÜ Ideal Disain tekitas hagejale kahju.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jätab menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda.
10.Hageja nõuab kindlustusvõtjana kostjalt kui kindlustusandjalt kindlustusjuhtumiga põhjustatud kahju hüvitamist VÕS § 422 lg 1 alusel. Pooled ei vaidle ringkonnakohtus maakohtu poolt tuvastatu üle, et pooled sõlmisid hageja sõiduki suhtes 9. oktoobril 2018 kaskokindlustuslepingu (kaskokindlustuse poliis, dtl 19). Vaidlust ei ole poolte vahel ka selles, et lepingule kehtisid Swedbank P&C Insurance AS-i kaskokindlustuse tingimused 15, mis olid kehtivad alates 25. maist 2018. Üldtingimuste järgi on kindlustusjuhtumiks mistahes äkiliselt toimunud ettenägematu sündmus, nt tulekahju, liiklusõnnetus, vandalism, loodusõnnetus, vargus ja rööv, mille tagajärjel saab kindlustatud ese kahjustada või hävib. Kindlustusjuhtumiks ei ole mh varavastane tegu, kui sõiduk, sõiduki võtmed või signalisatsioonipuldid on antud üle vabatahtlikult. Erandina kuulub hüvitamisele kahju, kui sõiduki võtmed on antud üle teenuse (nt remondi- ja hooldustööd, parkimine, autopesu) osutajale. Kindlustusjuhtumiks ei ole ka kindlustatud eseme sisemised rikked, erandina kuulub hüvitamisele välistest sündmustest või isesüttimisest põhjustatud kahju (dtl 26). Hagiavalduse kohaselt seisnes sõiduki kahjustamine selles, et remonditeenuse osutaja jättis puhastamata sisselasketorustiku ning seejärel kasutas, vaatamata puudusele, mis oleks tulnud enne sõiduki kasutamist kõrvaldada, sõidukit kuni mootori plahvatamiseni. Hagiavaldusele on lisatud riiklikult tunnustatud maanteetransporditehnika ja autotehnilise eksperdi Raul Põdersalu poolt antud hinnang, mille saamise eesmärgiks oli: „tuvastada sõiduki mootori/turbo hetke- ja eelnev seisukord“ (dtl 41). Kohus käsitles seda dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 1 tähenduses. Asjatundja leidis kokkuvõtvalt, et sõiduki mootor on purunenud ja vajab vahetust seetõttu, et turboseadme vahetusel jäeti sisselaskekollektor puhastamata. Arvamuse põhjenduste kohaselt pumbati turboseadme purunemisel 12. juulil 2019 selle õlituse kaudu mootoriõli osaliselt mootori sisselaskekollektorisse, kus see ladestus madalamaisse ossa – coolerisse ja osaliselt väljalaskesüsteemi, kus see jäi pidama katalüsaatorisse. Kuna mootori sisselaskekollektor jäeti mootori remondi käigus sinna ladestunud õli jääkidest puhastamata, imeti proovisõidul korduvalt kolvipealsetesse põlemiskambritesse õli, mis seal ära ei põlenud ning mille tõttu väljus summutist aeg-ajal sinine suits. Mootori pöörete tõstmisel saavutas mootor sellise temperatuuri, et põlemiskambrisse sattunud mootoriõli süttis, mootori pöörded muutusid kontrollimatuks ning mootorisse hakati imema ka seda õli, mis oli ladestunud sisselaskekollektori madalaimasse ossa – turbo vahejahutisse. Kuna mootorisse sisse imetava
õli kogus ületas kolvipealse põlemiskambri ruumala, tekkis hüdrolöök, kepsud deformeerusid ja mootor purunes. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt menetluses esitatu põhjal ei saa asuda seisukohale, et kostjal oleks tekkinud kindlustusjuhtumist tulenevalt lepingujärgne kahju hüvitamise kohustus. Üldtingimuste järgi on kindlustusjuhtumiks mistahes äkiliselt toimunud ettenägematu sündmus. Mittenõuetekohane sõiduki remont ei ole äkiliselt toimunud ettenägematu sündmus ehk kindlustusjuhtum üldtingimuste tähenduses. Nii hagiavalduses esitatud väidete kui asjatundja arvamuse kohaselt on kahju sõidukile tekkinud mittenõuetekohase remondi tulemusena, seega on tegemist hageja lepingulise kahjuga, mis tuleneb hageja ja sõiduki remontija vahelisest õigussuhtest. Selliselt põhjustatud kahju ei ole hõlmatud kaskokindlustuslepinguga. Nimetatut ei muuda ka see, et remonditööde käigus tehti proovisõit, mille käigus sõiduki mootor purunes. Kui proovisõitu ei oleks tehtud, oleks mootor purunenud siis, kui hageja oleks ise sõidukit kasutanud, seega oleks kahju tekkinud sõltumata sellest, kes sõidukiga sõidab.
11.Ringkonnakohus leiab, et kahju tekkimise puhul ei oma tähendust iseenesest ka see, millisel eesmärgil sõit toimus. Kostja on tuginenud sellele, et proovisõit oli remonditööde osa. Hageja ei ole sellele sisulisi vastuväiteid esitanud. Hageja apellatsioonkaebuse väited, et kostja töötajad on kasutanud autot niisama sõitmiseks viisil, mis tekitas sõidukile (ettenägematul viisil) kahju, ei ole tõendatud. Asja materjalide põhjal ei saa asuda seisukohale, et proovisõidu tegemine oli äkiline ja ettenägematu tegevus. Hageja on esitanud kohtule pardakaamera salvestuse, mis ei tõenda, et sõidukiga oldi teel muul eesmärgil kui auto sõidukõlblikkuse kontrolliks. Hageja on sõiduki võtmed üle andnud vabatahtlikult teenuse osutajale, kuid kahju ei tekkinud mitte välisest äkilisest ja ootamatust sündmusest, vaid puudulikust remondist, mis ei ole ei ettenägematu ega ka äkiline. Tähtsust ei ole asjas sellel, kas sõiduki remont on käsitletav tüüptingimuste mõttes välise sündmusena, maakohus on õigesti leidnud, et praegusel juhul puudub kahju tekkimise puhul ettenägematus (äkiline olukord).
12.Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, puudub vajadus muuta menetluskulude jaotust maakohtu menetluses.
13.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud. TsMS § 174 lg 4 teise lause kohaselt ei määra kõrgema astme kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud. Seega määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Margit Vutt
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.