Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

EDASIKAEBAMISE KORD

1(9)

2-20-14017 Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavaldus, hageja nõuded ja seisukohad

A B esitas 25.09.2020 Viru Maakohtule hagiavalduse Swedbank P&C Insurance AS-i vastu rahalise kohustuse täitmise, kahju hüvitamise ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid A B ja Swedbank P&C Insurance AS kindlustuslepingu, millega kindlustati sõidukiga Land Rover Range Rover Sport registreerimismärgiga XXX ja tehasetähisega XXX kaasnevad riskid perioodiks 09.11.2018 kuni 08.11.2019. Kindlustuslepingu kohta on kostja 09.10.2018 väljastanud hagejale kaskokindlustuse poliisi nr XXX.Vastavalt poliisil märgitule kohalduvad kindlustuslepingule Swedbank P&C Insurance AS-i kaskokindlustuse tingimused 15 25.05.2018. Hageja viis 18.06.2019 sõiduki turbiini vahetamise eesmärgil Toreks Auto OÜ remonditöökotta. Toreks Auto OÜ esindaja ning hageja leppisid esmalt kokku, et remont teostatakse mõistliku aja jooksul ning 12.07.2019 teatati töökojast kindlustusvõtjale, et sõiduk saab valmis 15.07.2019. 15.07.2019 helistati hagejale Toreks Auto OÜ-st ja teatati, et sõidukiga sõitmisel tõusid mootori pöörded kriitilise piirini ning mootor kiilus kinni. Hageja pöördus ekspertiisi tegemiseks riiklikult tunnustatud ekspert Raul Põdersalu poolt. Ekspert Raul Põdersalu esitas 15.09.2020 arvamuse, mille kokkuvõttes järeldas, et sõiduki mootor on purunenud ja vajab vahetust turboseadme vahetusel tegemata jäänud sisselaskekollektori puhastamata jätmise tõttu. Ekspertiisi tulemusel pöördus hageja kahjuhüvitise saamiseks kindlustusandja ehk kostja poole, kuid 21.09.2020 teavitas kostja hagejat otsusest mitte hüvitada sõidukile tekkinud kahju, kuna kostja hinnangul ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga, milleks on sõiduki, selle osade või lisavarustuse sisemised 2(9)

2-20-14017 rikked, kui neid ei põhjustanud väline sündmus. Hageja on aga seisukohal, et nii Raul Põdersalu 15.09.2020 hinnanguga kui ka esitatud pardakaamera salvestustega on tõendatud, et sõiduki kahjustused olid põhjustatud remonditeenuse osutaja tegevusest. Pardakaamera salvestustest nähtuvalt sõitsid remonditöökoja töötajad pikema aja vältel silmnähtavalt suitseva autoga ning ei katkestanud oma tegevust ka suitsemise avastamisel. Kaskokindlustuse tingimustes toodud erandist tulenevalt hüvitatakse varavastase teoga põhjustatud kahju, kui sõiduki võtmed on antud üle remonditeenuse osutajale. Hageja hinnangul pani remonditeenuse osutaja käesoleval juhul toime varavastase teo. Varasvastase teona käsitleb hageja temale kuuluva sõiduki kahjustamist. Sõiduki kahjustamine seisnes selles, et remonditeenuse osutaja jättis puhastamata sisselasketorustiku ning seejärel kasutas, vaatamata olemasolevale puudusele, mis oleks tulnud enne sõiduki kasutamist kindlasti kõrvaldada, sõidukit kuni mootori plahvatamiseni. Seega on kahju tekkinud varavastase teo tõttu ning on käsitletav kindlustusjuhtumina. Ühtlasi on hageja seisukohal, et sõiduki rikke on põhjustanud väline sündmus. Kindlustusjuhtumina ei ole käsitletav mitte turboseadme purunemine (mida võiks käsitleda sisemise põhjusena), vaid remonditeenuse osutaja poolt töökorras mitteoleva sõidukiga sõitmine. Sõiduki mootori purunemise põhjustas turboseadme vahetusel sisselaskekollektori puhastamata jätmine ning seejärel töökorras mitteoleva sõidukiga sõitmine, mis mõlemad on käsitletavad väliste sündmustena. Kui turboseadme vahetusel oleks toimitud vastavalt juhenditele, oleks põhjuslik ahel katkenud ning kahju poleks tekkinud. Kui proovisõidul suitsemise avastamisel oleks sõiduki mootor seisatud ning selgitatud välja suitsemise põhjus, oleks samuti põhjuslik ahel katkenud ning kahju poleks tekkinud. Hageja küsis hinnapakkumise mootori vahetuse teostamiseks vajalike tööde kohta Land Rover margiesinduselt Eestis, s.o I OÜ, kellelt saadud info kohaselt maksab mootor 25 782 eurot, vajalikud tihendid, torud, mutrid, poldid, vedelikud vastavalt tehase juhistele ligikaudu 3 000 eurot, mootori vahetuse töö 1 540 eurot. I OÜ selgituste kohaselt on tegemist uue mootori hinnaga. Tavapäraselt on võimalik tehasest tellida ka taastatud mootoreid, kuid tulenevalt asjaolust, et käesoleval hetkel pole taastatud mootoreid tehasel pakkuda, on võimalik pakkuda asendusena vaid uut mootorit. Seega on sõiduki taastamise kuluks 30 322 eurot. Kuna taastamise kulu on võrreldes asja (sõiduki) väärtusega ebamõistlikult suur, tuleb lugeda asi majanduslikus mõttes hävinuks. Kaskotingimuste kohaselt sõiduki täiskahju korral hüvitatakse kindlustussumma, millest on maha arvatud omavastutus. Sõiduki kokkuleppeline väärtus on lepingu kohaselt 21 151 eurot, vähenedes kindlustusperioodi alguspäevast 1% kuus. Kindlustusjuhtumi toimumise päevaks oli kindlustusperiood kestnud 9 kuud ning sõiduki kokkuleppeline väärtus oli 19 321,80 eurot (summast on omavastutus maha arvatud). Hageja palubki välja mõista kostjalt kahjuhüvitis summas 19 131,80 eurot. Samuti on hageja teinud kulutusi õigusabile kohtueelselt nõuete esitamisel ning hageja palub välja mõista kulud õigusabile summas 720 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt ka sissenõutavaks muutunud viivis hagiavalduse esitamise seisuga summas 1518 eurot ja jooksev viivis seaduses sätestatud määras.

Hageja leidis 06.11.2020 seisukohas, et remonditöökoja poolt ebakvaliteetse remondi tegemine on varavastane tegu, kuna kaskotingimustes ei ole kirjas, et selliseks teoks peaks olema just omastamine, vandalism või vargus. Samuti ei ole tingimustest ette nähtud, et varavastane tegu peaks olema toime pandud tahtlikult või teadlikult. Samuti on üldteada, et vara kahjustamine on ka võõra asja rikkumine. Samas ei ole tingimustes

3(9)

2-20-14017 nõuet, et vara peaks olema kahjustatud üldteada oleval viisil. Remondiettevõtte poolne tegu on ilmselgelt väline sündmus kaskotingimuste mõttes. Hageja leiab ka, et kahju suurus on põhjendatud ning hageja ei pea otsima odavamaid lahendusi ning kuna Eestis on Land Roveri ametlik esindus ainult üks, siis hageja juhindubki selle esinduse poolt antud hinnapakkumisest. Kostja vastus hagile ja kostja seisukohad

Kostja leidis 22.10.2020 vastuses, et tegemist pole kindlustusjuhtumiga. Kaskokindlustuse tingimuste kohaselt on kindlustusjuhtumiks mistahes äkiliselt toimunud ettenägematu sündmus, näiteks tulekahju, liiklusõnnetus, vandalism, loodusõnnetus, vargus ja rööv, mille tagajärjel saab kindlustatud ese kahjustada või hävib. Antud juhul on ekspert tuvastanud, et mootor purunes ja vajab vahetust turboseadme vahetamisel tegemata jäänud sisselaskekollektori puhastamata jätmise tõttu. Seega on kahju tekke põhjus sisselaskekollektori puhastamata jätmine, mitte aga autoga proovisõidu tegemine ja selle tagajärg. Hagiavalduses esitatud rõhuasetus suitseva sõidukiga sõitmise osas on eksitav, sest see ei olnud kahju tekke põhjus. Sõiduki mootor võinuks kinni kiiluda ka proovisõitu tegemata. Sõiduki remondi käigus millegi tegemata jätmine ei ole aga äkiliselt toimunud ettenägematu sündmus, mida saaks pidada kindlustusjuhtumiks. Seega ei ole kõnealuse juhtumi näol tegemist varavastase teoga, vaid ebakvaliteetse remonttööga. Üldteada varavastased teod on näiteks omastamine, vandalisim, vargus, s.o teadlik/tahtlik asja kahjustamine. Ebakvaliteetne/puudulik remonttöö ei ole varavastane tegu. Sõiduki remontimise eesmärk ei olnud vara kahjustamine, vaid selle töökorda saamine. Kaskokindlustuse üldpõhimõtetest lähtuvalt ei loeta ebakvaliteetset remonttööd ja selle tagajärjel tekkinud kahju kindlustusjuhtumiks ning sarnased põhimõtted on omased ka teistele kindlustusseltsidele. Kaskokindlustuse tingimuste kohaselt ei ole kindlustusjuhtumiks kindlustatud eseme sisemised rikked, kui neid ei põhjustanud väline sündmus (tingimuste lk 5). Antud juhul on hageja poolt esitatud avalduse ja ekspertarvamuse põhjal leidnud tuvastamist, et sõidukil tuvastatud kahjustused ei ole tekkinud välise sündmuse tagajärjel, vaid sõiduki sisemise rikke tõttu, mistõttu puudub kostjal kahju hüvitamise kohustus. Mootori kinni kiilumise põhjuseks oli sisemine rike, mis sai võimalikuks ebakvaliteetse remonttöö tõttu. Ebakvaliteetne remonttöö ei ole väline sündmus kaskokindlustuse tingimuste tähenduses. Olukorda, kus remondiettevõtte töötajad on jätnud turboseadme vahetusel sisselaskekollektori puhastamata ning teinud sellise sõidukiga proovisõitu, ei saa käsitleda välise sündmusena kindlustustingimuste tähenduses. Väline sündmus kindlustustingimuste tähenduses on näiteks autoavarii. Välistest sündmustest põhjustatud sisemise rikkega on tegemist näiteks juhul kui autoavarii tagajärjel tekib mootori rike ja auto taaskäivitamisel jookseb mootor kokku. Kõnealuse sisemise rikke puhul ei ole väline sündmus aset leidnud, seega ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga ning kostjal puudub kahju hüvitamise kohustus. uigi kostja hinnangul ei oma proovisõidu tegemine käesoleval juhul asjas tähtsust, peab kostja vajalikuks selgitada ka järgmist. Üldteada on asjaolu, et sõiduki remondiprotsessi käigus on vajalik muuhulgas sõiduki käivitamine ning proovisõidu tegemine, mida ka käesoleval juhul tehti. Kostja hinnangul ei ole proovisõidu tegemisel kasutatud sõidustiil kahju tekitanud ning mootori kokkujooksmine oleks võinud toimuda vaatamata proovisõidule. Seega ei ole tegemist sündmustega, mida saaks pidada teadlikuks/tahtlikuks sõiduki kahjustamisele suunatud tegevuseks. Ilmselgelt ei olnud remondiettevõtte eesmärk sõiduki kahjustamine, vaid vastupidi, selle töökorda saamine, mida kinnitab kostja 4(9)

2-20-14017 hinnangul selgelt hageja esitatud pardakaamera video, kust nähtub, et proovisõit on teostatud eesmärgiga mõista, kas sõiduk on töökorras või mitte ning probleemide esinemisel (suitsema hakkamisel) on sõiduk peatatud ning üritatud mõista probleemi olemust. Siinkohal on väär ning kohut eksitav hageja väide, et „Pardakaamera salvestustest nähtuvalt sõitsid remonditöökoja töötajad pikema aja vältel silmnähtavalt suitseva autoga ning ei katkestanud oma tegevust ka suitsemise avastamisel“. Pardakaamera salvestis hageja väiteid ei kinnita. Eeltoodust tulenevalt ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga ning kostjal puudub hageja ees kahju hüvitamise kohustus. Tekkinud olukorra peab hageja lahendama remondiettevõttega. Arusaamatu on, mis põhjusel on hageja otsustanud suunata oma nõude kostja vastu, mitte aga remondiettevõtte vastu, kes on eksperdi arvamuse kohaselt kahju põhjustanud. Kostjale teadaolevalt on remondiettevõte pakkunud hagejale lahendust, kuid täpsemad asjaolud kokkuleppele mittejõudmise osas ei ole kostjale teada. Kostja ei ole nõus ka kahju suurusega. Asja materjalidest nähtuvalt on riiklikult tunnustatud ekspert Raul Põdersalu poolt kindlaks tehtud, et kasutatud mootori (ka hageja sõiduki mootor oli kasutatud) maksumus on ca 3000£, s.o 3 305,79 eurot (vastavalt Eesti Panga valuutakalkulaatorile), mis on kordades väiksem hageja nõutavast. Hagejal puudub mistahes alus eeldada, et müüdavate kasutatud mootorite näol on tegemist madalama kvaliteediga mootoritega kui oli tema kasutatud sõiduki mootor. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et eksperdi poolt on tuvastamist leidnud, et antud juhul saab remondieelse olukorra taastada oluliselt soodsamalt kui on hageja nõutav summa. Kostja on seisukohal, et on põhjendamatu ka hageja õigusabikulude hüvitamise nõue, kuna kostja ei ole kindlustuslepingut rikkunud. Kostja ei nõustu ka viivise suurusega ning leiab, et on alusetu lugeda viivist alates 28.09.2019.

Kostja selgitas 08.02.2022 seisukohas täiendavalt, et sisemine rike, mis tekib remonttööde käigus, ei ole risk, mida vabatahtlik kindlustus katab. Tegemist ei ole äkiliselt toimunud ettenägematu sündmusega. Seega ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga, vaid tavapärase võlaõigusliku suhtega vara omaniku ja remondiettevõtte vahel. Kostja esitas ka teiste kindlustusseltside kaskotingimused, et tõendada oma seisukohta. Kindlustusjuhtumiks ei ole olukord, kus töökorras mitteoleva sõidukiga sõidetakse ja selle tulemusena mootor kinni kiilub. Kostja kindlustustingimuste kohaselt ei ole kindlustusjuhtumiks kindlustatud eseme või selle osade sisemised rikked. Tingimuste kohaselt hüvitatakse kahju, mille on põhjustanud tulekahju, ärandamine, vargus või muu äkiliselt toimunud ettenägematu (näiteks liiklusõnnetus, lõhkumine, loodusõnnetus, õnnetusjuhtum) sündmus. Ebakvaliteetne remonttöö ei ole väline sündmus, sest see ei ole äkiliselt toimunud ettenägematu sündmus. Samuti ei ole see varavastane tegu. Hageja ei ole ka tõendanud, et ta ei saanud mootorit osta välismaalt, kust on võimalik mootori soetada märkimisväärselt madalama hinnaga.

Kohtuistungid 16.02.2022, 30.03.2022, 26.05.2022 ja kolmandate isikute seisukohad

Kohtuistungil 16.02.2022 selgus, et pooled ei vaidle selle üle, et hageja sõiduauto Land Rover Range Rover Sport registreerimismärgiga XXX kahjustumise põhjustas OÜ Toreks Auto tegevus. Pooled vaidlevad aga, kas sõiduauto kahjustamine on käsitletav kindlustusjuhtumina vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud kindlustuslepingule. Kostja leidis istungil, et kuna kindlustusjuhtumiks on äkiliselt toimunud ettenägematu sündmus, siis ei ole ebakvaliteetne remonttöö kunagi olnud kindlustusjuhtum. Tegemist on remondi

5(9)

2-20-14017 ettevõtte ja vara omaniku vahel tsiviilvaidlusega, mitte tahtliku sõiduki kahjustamisega. Kostja on seisukohal, et remondiettevõte peab vastutama.

Hageja esitas 22.02.2022 kirjaliku taotluse kolmanda isiku kaasamiseks. Kohus rahuldas 25.02.2022 määrusega hageja taotluse ja kaasa kolmanda isikuna menetlusse OÜ Toreks Auto. Kohtuistungil 30.03.2022 ja kirjalikus seisukohas selgitas OÜ Toreks Auto, et tema ei ole hageja autot remontinud ning tema on vale isik. Remondi tegi OÜ Ideal Disain, kellel on OÜ-ga Toreks Auto sama juhatuse liige M B. Hageja esitas taotluse kaasata kolmanda isikuna menetlusse ka OÜ Ideal Disain. Kohus kaasas 11.04.2022 määrusega menetlusse ka OÜ Ideal Disain.

OÜ Ideal Disain ei tunnistanud võimalikku hageja nõuet tema vastu, kahju hüvitamise nõude esitamine kolmanda isiku vastu on alusetu. Hageja ja OÜ Ideal Disain vahel oli vaidlus Tarbijakaitseametis. Kolmas isik II selgitas, et tema leppis hagejaga kokku turbiini vahetamises ja teostas töö nõuetekohaselt. Pärast turbiini vahetust on tavapärane tegevus, et tuleb teha proovisõitu kontrollimaks, kuidas sõiduk töötab. Hageja oli ise süüdi selles, et tema autos polnud piisavalt õli. Kolmanda isiku II ülesandeks oli turbiini vahetus ning pärast vahetust ei esitanud hageja kolmandale isikule II pretensioone, mis puudutaks turbiini vahetust ja kolmas isik II oleks selles osas töövõtulepingut rikkunud. OÜ Ideal Disain ei leppinud hagejaga kokku õli vahetamises või õlisüsteemi pesemises. OÜ Ideal Disain leiab ka, et hageja ei tõendanud, et mootor läks katki just OÜ Ideal Disain tegevuse tõttu. OÜ Ideal Disain arvates võib mootori rike olla põhjustatud sellega, et enne sõiduki remondiks paigaldamist sõitis hageja sõidukiga evakuaatorile ja evakuaatorilt. Lisaks sellele ei kontrollinud hageja õli olemasolu mootoris. OÜ Ideal disain leidis, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks kahju suurust.

Kohtuistungil 26.05.2022 selgitas hageja täiendavalt, et kuna sõiduk oli kahjustatud siis, kui see oli OÜ Ideal Disain valduses ja tema teostas remonditööd, siis OÜ Ideal Disain vastutab ka sõiduki säilimise eest, tegemist on lepingu rikkumisega. Ning tegemist on kindlustusjuhtumiga, kuna hageja ei osanud ette näha, et ta annab sõiduki remonti ja remondikoda lõhub sõiduki ära. Kostja leidis, et ei saa rääkida ettenägematu sündmusest, kui hageja teadis, et õli on vähe ja vaatamata sellele sõitis sellega, samuti teadis hageja, et turbiini tuleb vahetada, milleks ta viis sõiduki remonti. Seega ei saa rääkida ettenägematust ja äkilisest sündmusest. Auto remonti viimine ei ole kasko juhtum. Hageja soovis istungil esitada alternatiivse nõude, seejärel leidsid pooled, et tuleks teha vaheotsuse vastamaks küsimusele, kas tegemist on kahjujuhtumiga või mitte ja seejärel arutada kahju suuruse küsimust.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega ja hinnates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

6(9)

2-20-14017 on käsitletav varavastase teo ja nn välise sündmusena kaskotingimuste mõttes ning kas on tegemist kaskokindlustusjuhtumiga.

7(9)

2-20-14017 remonti, kuid remondikojas mingil põhjusel ei teostata nõuetekohast remonti. Äkiliseks sündmuseks ei saa pidada olukorda, kus auto omanik sõlmib lepingu auto suhtes mingite tööde teostamiseks ning vastaspool oma lepingulisi kohustusi ei täida. Lepinguliste suhete puhul võib äkiliseks sündmuseks olla vääramatu jõud, mida antud asjas ei ole aga esinenud. Lepingu rikkumine ei ole aga, kohtu arvates, äkiline sündmus, mida poolel ei ole võimalik ette näha.

8(9)

2-20-14017

MENETLUSKULUD

/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.