2-21-20020 Elektrilevi OÜ hagi Elering AS-i vastu lepingulise kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
20 011,97 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857), lepinguline esindaja vandeadvokaat Klen Laus Kostja Elering OÜ (registrikood 11022625), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Kaspar Endrikson ja Kaupo Lepasepp
Viimase kohtuistungi kuupäev
13.01.2023
Kohtuotsuse resolutsioon
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjalt Elering OÜ-lt (registrikood 11022625) hageja Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks välja 21 428,57 eurot.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras arvestatuna põhivõlalt 18 529,6 eurot alates 01.04.2023 (kaasaarvatud) kuni võlgnevuse tasumiseni.
4.Määrata menetluskulud kostja kanda.
5.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 10 550 eurot.
Mõista kostjalt hageja kasuks välja kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Asjaolud 1 (6)
1.Elering OÜ (hageja) esitas 23.12.2021 hagi Elektrilevi OÜ (kostja) vastu nõudes lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist summas 18 529,6 eurot. Lisaks nõudis hageja võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra järgi arvestatava viivise väljamõistmist eelnimetatud summalt alates põhivõlanõude sissenõutavaks muutumise kuupäevale järgnevast päevast 14.05.2021 (470 euro osas alates 05.07.2021) kuni võla tasumiseni. Hageja ja kostja vahel on 17.04.2017 sõlmitud võrguleping nr 1.1-4/2017/57, mille alusel kostja osutab hagejale tarbimiskohas Sikassaare 110/35/10 kV alajaam elektri ülekande võrguteenust. Võrgulepingule kohalduvad Elering AS-i võrgulepingu tüüptingimused. Kostja on põhivõrguettevõtja, kes osutab võrguteenust hagejale. Hageja on jaotusvõrguteenuse osutaja, kes osutab võrguteenust enda jaotusvõrgu klientidele võrgulepingute alusel. 05.04.2021 tekkis kostja võrgus rike Sikassaare alajaama ühe faasi ühenduse katkemise tõttu, põhjustades alapingeid paljudele Saaremaa elektritarbijatele. Rikke tulemusena langes pinge ca 60 kV tasemele, mis moodustas lubatud tasemest üksnes ligi 55%. Kuna Saaremaal oli rikke ajal üks 110 kV liin remondis, toideti Sikassaare alajaama 110 kV jaotusseadme kaudu ka Valjala ja Orissaare alajaama. Valjala ja Orissaare alajaama toitel olnud 10 kV võrgus ja tarbimiskohtades esinesid alapinged kell 12.00 kuni 12.09. Kell 12.09 lülitus rikke tõttu kostja võrgus välja Sikassaare alajaama kaudu toidetav hageja SikassaareValjala-Orissaare elektriliin (nr L176/L177), mille tulemusel tekkis hageja võrgulepingu klientidele katkestus. Katkestuse tekkimisega mittestandardsed pinged lõppesid. Sikassaare alajaama trafo nt C1T toitel olnud hageja 10 kV võrgus ja tarbimiskohtades esinesid alapinged kuni toite üleviimiseni trafole nr C2T kell 12.17. Hageja 35 kV elektriliini L3506 (L35047) kaudu toidetavates Nasva, Läätsa ja Kihelkonna alajaamades ning tarbimiskohtades esinesid alapinged kuni Sikassaare alajaama 110 kV sektsioonidevahelise võimsuslüliti (SVL 11005) väljalülitamiseni kell 12.21. Mittestandardsed pinged põhjustasid hageja võrguteenuse klientide ehk ehk lõpptarbijate tarbimiskohtades elektriseadmete kahjustumise. Hageja hüvitas 12-le kliendile tekkinud kahju kogusummas 18 529,60 eurot. Hageja nõudis kostjalt kahju hüvitamist. Kostja keeldus kahju hüvitamisest põhjendusega, et tüüptingimuste p 3.5 järgi oli pinge kõikumine kõnealuses olukorras lubatav ja kostja selle eest ei vastuta. Hageja arvates tõlgendab kostja tüüptingimust valesti. Kui kostja tõlgendusega nõustuda, on tüüptingimus hageja suhtes ebamõistlikult koormav ja seega tühine.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Pinge languse põhjustas õhufiidri klemmi ootamatu murdumine kostja võrgus. Kostja ei saanud seda ette näha ja tegemist on vääramatu jõu olukorraga. Tegemist oli avariiolukorraga lepingu tähenduses, sellises olukorras kokkulepet kohustusliku pinge kohta polnud ja kostja lepingut ei rikkunud. Hageja oleks oma võrgus saanud ise võtta kasutusele meetmeid, mis oleks võimaldanud vältida kahju tekkimist lõpptarbijatele.
3.Kostja teatas valmidusest hüvitada hagejale 90% põhinõudest (06.01.2023 avalduse p 6, dtl 3115), kuid vaidluse lõpetamiseks pooled kokkuleppele ei jõudnud.
4.Kohus selgitas menetluse seisu ja käsitles esitatud tõendite asjakohasust 03.02, 06.09, 21.11, 13.12.2022 ja 23.02.2023 määrustes (dtl 1518, 2991, 3104, 3111 ja 3220). Kohus pidas eelistungid 02.06.2022 ja 06.10.2022 (dtl 1575 ja 3053). Eelmenetlus lõpetati 30.11.2022 (dtl 3104). Kohus vaatas asja läbi 13.01.2023 istungil (dtl 3125). Poolte nõusolekul viidi menetlus lõpuni kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus rahuldab hagi põhjendades seda alljärgnevaga.
6.Pooled on üksmeelel selles, et hagi alusega seotud teenuse osutamine toimus lepingu alusel. Vaidlusalusel ajal 05.04.2021 osutas kostja kui põhivõrguettevõtja hagejale kui 2 (6)
jaotusvõrguettevõtjale Sikassaare alajaamas elektri ülekandeteenust võrgulepingu nr 1.14/2017/57 (hagiavalduse lisa 1, dtl 2) alusel. Selle lepingu osaks on kostja poolt rakendatavad tüüptingimused (hagiavalduse lisa 2, dtl 1404. Vt kostja 31.01.2022 avalduse p 3, dtl 1435).
7.Kostja ei ole vaidlustanud hageja faktiväiteid, et pinge langus kostja võrgus põhjustas pinge languse ka hageja võrgus, mis omakorda kahjustas lõpptabijate elektriseadmeid (hagiavalduse p 1.2-1.4, dtl 17). See, et pingelanguse hageja võrgus põhjustas pingelangus kostja võrgus ning et rike võis kahjustada tarbija seadmeid, on tõendatud kostja poolt kohtule esitatud asjatundjaarvamusega (Taltech 13.06.2022 lk 9, kostja 29.09.2022 avalduse lisa 1, dtl 3029).
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju tuleb hüvitada kui seadusest ei tulene teisiti (VÕS § 101 lg 1 p 2 ja § 115 lg 1). Vaidluse õigeks lahendamiseks tuleb seega selgitada välja, kas kostja on lepingut rikkunud ja kas kostja on kohustatud hüvitama lepingu rikkumisega hagejale põhjustatud kahju.
9.Kostja edastas hagejale lepingu alusel kõrgepingevõrgust elektrit. Hageja liitumispunktideks olevad Sikassaare alajaama trafod olid nimipingel 110 kV (võrgulepingu lisa 1 p 1, dtl 4). Tüüptingimuste p 3.2.1.2 kohaselt pidi kostja normaalolukorras tagama pinge vahemikus 105 – 123 kV. Kostja pole vaidlustanud hageja faktiväiteid, et 05.04.2021 kell 11.59 - 12.21 oli pinge umbes 60 kV ehk umbes poole võrra madalam (kostja 04.11.2022 avalduse p 3, dtl 3060). Kostja väitel oli tegemist avariiolukorraga tüüptingimuste p 2.1.1 tähenduses, mistõttu tüüptingimuste ps 3.5 normaalolukorraks kokkulepitud pingevahemikud ei kehtinud (kostja tugines esialgu ka pingelohkusid reguleerivale tüüptingimuste p-le 12.10, kuid loobus hiljem sellest põhjendusest – 13.01.2023 istungiprotokolli lk 5, dtl 3129). Kohus sellega ei nõustu.
10.Kostja tõlgendusest tüüptingimuste p-i 3.5 kohta järeldub, et avariiolukorras võis hagejale tarnitava elektri pinge olla milline tahes, kokkulepitud parameetrid puudusid täielikult. Kostja põhjendas seda ootamatute asjaolude esinemise võimaluse paratamatusega ja leidis, et hageja huvid on tasakaalustatud tüüptingimuste p-st 10.1 tuleneva kostja kohustusega likvideerida elektrikatkestused kokkulepitud aja jooksul (13.01.2023 istungiprotokolli lk 4, dtl 3128). Nimetatud punkt vaidlusalusele juhtumile ei kohaldu – tüüptingimuste p-s 2.1.4 elektrikatkestuse definitsioonis nimetatud asjaolude esinemist pole menetluses väidetud. Kohtukõnes tugines kostja täiendavalt veel tüüptingimuste p-le 11.1.1, mis näeb ette kostja kohustuse taastada avariiolukorras eleketrisüsteemi normaalolukord esimesel võimalusel (06.03.2023 avalduse p 3, dtl 3222). Kõnealuse sätte grammatilisest tõlgendusest lähtudes ei olnud kohustus käesoleval juhul täidetud. Objektiivselt oleks olnud võimalik probleem kõrvaldada kiiremini – tarbijaseadmetele kahjustusi põhjustanud alapinge hageja võrgus kõrvaldati koormuse ümberlülitamisega ühelt Sikassaare alajaama trafolt teisele (hagiavalduse p 1.3; kostja 04.11.2022 avalduse p 10, dtl 3062). Kostja väitel ei saanud probleemi lahendada kiiremini subjektiivsetel asjaoludel – sündmus oli väidetavalt väga ebatavaline ja hageja võrgus tekkinud pingeanomaalia põhjusi ei avastatud kiiremini (29.09.2022 avalduse p 30; 06.10.2022 istungiprotokolli lk 3, dtl 3055). Taltechi arvamuse kohaselt polnud asjatundjale mõistetav, miks võttis rikke kõrvaldamine käesoleval juhul aega 18 minutit (dtl 3029). Sõltumata eelnimetatust on aga kohus arvamusel, et tüüptingimuste p 3.5 on kostja poolt esitatud tõlgenduses hagejat kui teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustav, viies lepingust tulenevad õigused ja kohustused tasakaalust oluliselt välja hageja kahjuks ja kostja kui tüüptingimuse kehtestaja kasuks. Vaidlusalune juhtum on selle ilmekaks näiteks – probleemi algpõhjus esines kostja võrgus ja oli täielikult väljaspool hageja mõjuvälja. Kostja väitel oli sündmus ebatavaline ja ootamatu. Seda vähem sai see olla ootuspärane hagejale. Kui kostja tõlgendusega p-i 3.5 kohta 3 (6)
nõustuda, nihutataks risk kostja võrgu tavaprases toimimises esinevate tõrgete osas hageja kanda ilma, et selleks esineks mõistlikke õigustusi. Juhindudes VÕS § 42 lg-st 1 loeb kohus tüüptingimuste p-i 3.5 tühiseks.
11.Olles tuvastanud vaidlusaluse tüüptingimuse tühisuse, ei pea kohus vajalikuks käsitleda hageja väiteid selle kohta, et tüüptingimust tuleks tegelikkuses tõlgendada informeeriva, mitte reguleeriva sättena (hageja väitel on tüüptingimuse tähendus pelgalt informeeriv, hageja on oma arvamuses tuginenund ka Konkurentsiameti seisukohale, hagiavalduse p 2.2.5 ja selle lisa 7, dtl 725). Kohus märgib siiski, et kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust selle rakendaja kahjuks (VÕS § 39 lg 1).
12.Tüüptingimuste p-i 3.5 tühisuse tõttu ei saa kostja nimetatud sättele tuginedes väita, et hagejale vaidlusaluste sündmuste ajal tarnitud elektri pinge vastas lepingu tingimustele. Paljudel juhtudel on kostja liitumislepingutes nähtud ette ka avariiolukorra pingevahemik 97-126,5 kV (hagiavalduse p 2.1.4). Pooled vaidlevad selle üle, kas Sikassaare alajaama elektriga varustamise õigussuhtest jäeti selline regulatsioon välja teadlikult (kostja väide) või eksitusena (hageja väide). Fakt on aga see, et vaidlusalusel juhul oli pinge nimetatud vahemikust oluliselt madalam. Ehk et pinge oli madalam kui ka avariiolukordades tavaliselt lubatavaks peetakse. Vaidlusaluses olukorras kostja poolt hagejale osutatud teenuseid ei saa lugeda ka keskmisele kvaliteedile vastavaks VÕS § 77 lg 1 tähenduses – teenuse osutamine kvaliteediga, mis põhjustab lõpptarbijate elektriseadmete kahjustumise (vt p 7 eespool), ei saa olla piisav.
13.Vahekokkuvõttena on kohus seisukohal, et kostja rikkus lepingut. Järgnevalt tuleb hinnata, kas esines asjaolusid, mis võiksid välistada kostja vastutuse lepingu rikkumise eest. Kostja on väitnud, et tema võrgus pingelanguse põhjustanud sündmus toimus vääramatu jõu asjaoludel ja tõi kaasa vabandatavuse. Kostja 29.09.2022 avalduse p-i 30 kohaselt VÕS § 103 alusel (dtl 3019), 13.01.2023 istungil arutatu kohaselt tüüptingimuste p 12.5 järgi (protokolli lk 5). Kohus sellega ei nõustu.
14.Kahju põhjustanud sündmuste ahela algpõhjuseks oli kostja väitel alajaamas kõrgepinge õhufiidrit (õhus olevat elektrijuhet) ja lahklülitit ühendava metallist klemmi murdumine (kostja 29.09.2022 avalduse ptk 3.4 ja lisa 3, dtl 3039). Kostja pole esitanud usutavat selgitust ega tõendeid klemmi murdumise põhjuste kohta. Kostja on oletanud, et klemmi murdumise võis põhjustada keskmisest tugevam tuul (04.11.2022 avalduse ptk 2, dtl 3060). See pole usutav. Sikassaare alajaam paikneb sisemaal, Kuressaare põhjapoolses servas.1 Kostja esitatud andmetel oli Kuressaare lõunaserva mererannas 05.04.2021 kl 10:00 tuule tugevus 13,7 m/s, puhanguti 18,2 m/s (dtl 3071). Üldteadaolevalt pole selline tuul kõnealuses piirkonnas ebatavaliselt tugev ja kostja pidi oma võrgu ülesehitamisel arvestama palju tugevama tuulega. Murdunud klemm paiknes kõrgepingemastist oluliselt madalamal ja selle ümber oli ka teisi võrguseadmeid, mis pidid tuule tõukejõudu vähendavaid pööriseid tekitama. Seega pole põhjust arvata, et tuul oli merele avatud rannikuga võrdväärne. Ja vaadates metallist klemmi proportsioone inimkäe suhtes (dtl 3040), on ilmne, et alla 20 m/s tugevusega puhunud tuul defektide puudumisel sellist klemmi purustada ei saanud. Kostja pole klemmi murdumise tegelikke põhjuseid kohtule esitanud ega saa tugineda oma rikkumise vabandatavusele. Eluliselt pole usutav, et kostja neid põhjusi välja ei selgitanud – pole põhjust arvata, et kõnealune klemm oli unikaalne detail kostja võrgus või et selle purunemise juhtum oli sedavõrd ebaoluline sündmus, et ei väärinud võrgu tulevase toimimise tagamise seisukohalt uurimist. Kohus juhtis kostja tähelepanu vajadusele esitada täpsemaid põhjendusi ja tõendeid (13.01.2023 istungiprotokolli lk 5, dtl 3129), kuid kostja seda ei teinud.
Vt https://vla.elering.ee/.
4 (6)
15.Kohus ei nõustu kostja arvamusega, et juhtunu tagajärgede ärahoidmisega oleks pidanud tegelema hageja vajalike kaitseseadmete paigaldamisega oma võrku. Arvestades probleemide algpõhjuse asjaolusid (klemmi murdumine kostja võrgus - p 14 eespool), on täiesti arusaamatu, miks peaks juhtunu tagajärgede eest käesoleval juhul vastutama hageja, mitte kostja. Rike algas kostja võrgust kostja võrguseadme purunemise tõttu. Kostja enese väitel oli juhtunu väga ootamatu (p 10 eespool). Tüüptingimuste p 9.5 paneb elektripaigaldiste häiringute ja rikete kaitse tagamise kohustuse mõlemale lepingupoolele. On meelevaldne heita kaitseadmete puudumist ette hagejale olukorras, kus kostja pole selgitanud objektiivset võimaluste puudumist, et ise riske maandada (vt 13.01.2023 istungiprotokolli lk 6).
16.Taltech asjatundjaarvamuses on avaldatud arusaamatust rikkele reageerimiseks kulunud aja pikkuse üle (vastus küsimusele 10, dtl 3029). Asjatundja väitel oleks lõpptarbijate kahjude suurust vähendanud kiirem reageerimine. Asjatundja väitel oli mõlemal poolel võimalik pinge kõikumist tuvastada (J. K. 03.02.2023 e-kiri, kostja 06.02.2023 avalduse lisa 1, dtl 3136). Asjatundja on teinud ettepanekuid kaitselahenduste analüüsimiseks, kuid pole seostanud kahjude ärahoidmise võimalusi individuaalselt hagejaga. Asjatundja väitel pole pinge langusele reageerivate kaitseseadmete kasutamine jaotusvõrgus tavaline ega õigusaktidest tulenevalt kohustuslik. Kostja pole nimetanud õigusakte, millest tuleneks kõnealuste kaitseseadmete kohustuslikkus ja kohtule pole selliste normide olemasolu teada. Hageja enese poolt kehtestatud sisereeglitele ei saa kostja õiguslikult tugineda, need pole poolte lepingulise suhte osaks (kostja 31.01.2022 avalduse ptk 4.4, dtl 1441 ja 06.02.2023 avalduse p 7, dtl 3134). Viidatud sisereeglid käsitlevad uute seadmete hankimist ja on kehtestatud pärast Sikassaare alajaama releekaitsmete paigaldamist (kostja 31.01.2022 avalduse lisa 2, p 1, dtl 1507; hageja 20.02.2023 avalduse p 2.10, dtl 3218). VÕS § 101 lg 3 ja § 139 kohaldamiseks puudub alus - pole tõendatud, et kahju põhjustamist saab seostada hagejaga või et hageja vastutaks kahju ärahoidmata jätmise eest.
17.Hageja faktiväited temale põhjustatud kahju suuruse kohta summas 18 529,6 eurot (hagiavalduse p 2.5) loeb kohus kostja poolt omaks võetuks. Kohus selgitas seda kostjale korduvalt (13.12.2022 määrus, dtl 3111; 13.01.2023 istungiprotokolli lk 1, dtl 3125).
18.Eespool selgitatust tulenevalt mõistab kohus taotletud kahjuhüvitise 18 529,6 eurot kostjalt hageja kasuks välja.
19.Kostja pole vaidlustanud hageja faktiväidet, et kahju hüvitamise nõue muutus sissenõutavaks 13.05.2021, 470 euro osas 05.07.2021 (hagiavalduse p 7.1). Alates 14.05.2021 on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määra järgi. Hagiavalduse esitamise seisuga (22.12.2021) oli viivise summa 900,31 eurot (hagiavalduse p 2.7.2). Kostja pole viivisearvestuse õigsust vaidlustanud. Alates 23.12.2021 kuni käesoleva kohtuotsuse tegemiseni (31.03.2023) arvestatud viivis on 1998,66 eurot (summalt 18 529,6 määraga 8% aastas 374 päeva eest ja määraga 10,5% aastas 90 päeva eest). Sissenõutavaks muutunuud viivise summa on kokku 2898,97 eurot ja kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja.
20.Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg teises lauses ettenähtud määras arvestatuna summalt 18 529,6 eurot alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni (tsiviilkohtumenetluse seadustik TsMS § 367).
5 (6)
21.Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kuna hagi rahuldatakse, määrab kohus menetluskulud kostja kanda.
22.Hageja menetluskulude summa on 10 550 eurot (15.03.2023 avaldus, dtl 3251 ja 22.03.203 avaldus, dtl 3260). Hageja on tasunud riigilõivu kogusummas 900 eurot. Lepinguliste esindajate töö eest on hageja tasunud 9650 eurot 52,2 töötunni eest arvestatuna (käibemaksuta). Õigusabi osutamise raames tehtud tööde kohta on esitatud üksikasjalik loetelu (15.03.2023 avalduse p 1.9). Hageja on kinnitanud kulude vajalikkust (15.03.2023 avalduse p 1.8 ja 15.03.2023 avalduse p 3.3). Kostja ei ole hageja menetluskulude põhjendatust vaidlustanud. Kostja kulud õigusabile olid 22 142,5 eurot (käibemaksuta. 14.03.2023 avaldus, dtl 3246) ehk enam kui kaks korda hageja omadest suuremad. Kohus lükkas 06.09.2022 määrusega tagasi puudulikult koostatud hageja 15.08.2022 menetlusdokumendi, millele olid lisatud ka varem esitatud tõendid (dtl 2991). Hageja tegevuses tõendite esitamisel esines veel puudusi (13.12.2022 määrus, dtl 3112). Nimetatu ei anna siiiski põhjust hageja menetluskulude põhjendamatuks lugemiseks. 15.08.2023 avaldusega seotud tööaja eest pole hageja hüvitust nõudnud. Hagi rahuldamisest ja poolte menetluskulude suuruse võrdlusest järelduvalt on hageja esindajad töötanud suhteliselt tõhusalt ja kohus loeb esitatud menetluskulud tervikuna põhjendatuks ja vajalikuks, mõistes hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 10 550 eurot.
23.Hageja taotluse alusel (15.03.2023 avalduse nõudepunkt 2) ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
(allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.