Osaühing EUROPARK ESTONIA hagiavaldus O Ka vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
30 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA, registrikood 10811490, Estonia pst 9, Tallinn, 10143 Harju maakond; lepinguline esindaja [email protected]
Elari
Arjakas,
e-post
Kostja O K, isikukood XXX, elukoht XXX Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühing EUROPARK ESTONIA hagiavaldus O K vastu osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt O K hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks (leppetrahvi nr 0700 3091 9105 7439 alusel) leppetrahvi võlgnevus summas 30 eurot.
3.Jätta menetluskulud 66,67% ulatuses kostja O K kanda ja 33,33% ulatuses Osaühingu EUROPARK ESTONIA kanda.
4.Määrata Osaühingu EUROPARK ESTONIA põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 367,50 eurot (millest maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot, tasutud riigilõiv summas 100 eurot ja õigusabikulud summas 247,50 eurot), millest 245,01 eurot mõista välja kostjalt O K hageja Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks.
5.Menetluskuludelt tuleb kostjal O K tasuda hagejale Osaühing EUROPARK ESTONIA menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa
Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
6.Saata kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud, menetluse käik
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 28.07.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 45,00 euro saamiseks. Kohus tegi 05.08.2022 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 09.08.2022 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik O K esitas 09.08.2022 nõudele vastuväite.
2.23.08.2022 määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. 14.09.2022 määrusega kohustas kohus hagejat esitama nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuma täiendavalt riigilõivu.
3.20.09.2022 esitas hageja kohtule hagiavalduse ja tasus täiendavalt riigilõivu.
4.Hagiavalduse kohaselt oli kostjale O Kale kuuluv sõiduk numbrimärgiga xxx pargitud Europark Estonia OÜ poolt opereeritavale parkimisalale 03.09.2019 (Ahtri 3, Tallinn, leppetrahvinumber 0700 3091 9105 7439, maksetähtaeg 17.09.2019). Hageja on kostjale saatnud meeldetuletuskirja leppetrahvi tasumise osas 13.06.2022, kostja rahvastikuregistris olevale postiaadressile. Hageja palub kostjalt välja mõista 45 eurot, mis koosneb leppetrahvinõudest 30 eurot ja sissenõudmiskuludest 15 eurot.
5.Kohus jättis hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat täpsustama sissenõudmiskulude nõude alust. Osaühing Europark Estonia ei kõrvaldanud puuduseid ning kohus jättis 30.01.2023 määrusega sissenõudmiskulude nõude summas 15 eurot menetlusse võtmata. Ülejäänud osas (leppetrahvi nõue) võttis kohus sama määrusega hagi menetlusse ja määras kostjale hagile vastamiseks tähtaja. Kostja vastus hagile ja hageja täiendavad seisukohad
6.Kostja esitas 17.02.2023 vastuse hagiavaldusele, milles kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tuvastanud isikut, kes 03.09.2019 tema opereeritaval parkimisalal lepingusse astus, kostja väidab, et see ei olnud tema. Kostja põhjendab vastuses, et temale kuuluv sõiduk on olnud kasutusel mitmete pereliikmete ja tuttavate poolt, kostja eelnimetatud kuupäeval lepingusse astumine ei ole tema kui auto omaniku poolt enam tuvastatav. Kostja väidab, et kuna nõudest 2 aastat, 11 kuud ja 6 päeva hiljem on ebamõistlik kostjal kui auto omanikul vastutajat tuvastada. Kostja palub jätta menetluskulud täielikult hageja kanda.
7.Hageja esitas 23.02.2023 kohtule seisukoha kostja hagivastuse osas. Hageja ei nõustu kostja 17.02.2023 esitatud seisukohtadega. Hageja selgitab, et Riigikohtu praktikale tuginedes vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidiselt. Hageja on seisukohal, et kostja on kohustatud tulenevalt ümberpööratud tõendamiskoormisest vastutusest vabanemiseks esitama tõendid. Seni on hagejal õigus eeldada, et parkimislepingu täitmise eest vastutab kostja. Kohtuotsuse põhjendused
8.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada.
8.1.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
8.2.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
8.3.VÕS § 271 mõttes on parkimisleping üürileping, kuna parkija üürib omale parkimise ajaks parkimiskoha.
8.4.Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja sõiduk registreerimisnumbriga xxx omanikuks oli 03.09.2019 kostja. Samuti puudub vaidlus selles, et kostjale kuuluv sõiduk xxx oli 03.09.2019 pargitud hagis märgitud ajal hageja opereeritaval parkimisalal parkimistingimusi rikkudes.
8.5.Kostja vaidleb vastu väitele, et kostja on lepingu pooleks, kuna sõidukit kasutasid ka kolmandad isikud. Kostja avaldab, et tal ei ole võimalik enam tuvastada, kes parkimisalal tema sõidukit parkis. Riigikohus on 25.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16 leidnud (p 31), et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto omaniku/vastutava kasutaja kontrolli all ja parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leidis Riigikohtu tsiviilkolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omaniku/vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik.
Kuna kostja ei ole tõendanud, et sõiduk oli parkimise ajal muu isiku kasutuses, tuleb parkimislepingu pooleks lugeda kostjat.
9.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja leppetrahvi nõue summas 30 eurot on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine
10.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
10.1.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja õigusabikulu summas 247,50 eurot, mille kohaselt on dokumentide komplekteerimisele, analüüsile, hagiavalduse koostamisele ja esitamisele ning 23.02.2023 hageja seisukoha koostamisele ja esitamisele (sh kostja vastusega tutvumine) kulunud 2 tundi ja 15 minutit. Esindaja tunnitasu on 110 eurot. Hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust. Lepingulise esindaja arve on hageja 28.03.2023 kinnitusel esitatud ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja näol ei ole tegemist keeruka menetlusega vaid hagiga, milliseid esitab hageja oma põhitegevuses igapäevaselt ning arvestades kostja vastuväitega tutvumist ja sellele vastuse koostamist on hageja õigusabikulud põhjendatud summas 247,50 eurot. Kohus peab põhjendatuks hagiavalduse koostamisele ja esitamisele kuluvat aega 2 tundi ning kostja vastusega tutvumisele ja sellele seisukoha koostamiseks 15 minutit. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud ja põhjendatud kulud. Kohus peab hageja esinduskulusid põhjendatuks ja mõistlikuks.
10.2.Hageja on taotlenud menetluskulude kostjalt väljamõistmist, milleks on maksekäsu kiirmenetluses tasutud menetluskulu 20 eurot ja riigilõiv 100 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
10.3.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on hageja lepingulise esindaja kulud summas 247,50 eurot ning tasutud menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses ja riigilõiv kokku summas 120 eurot. Kokku põhjendatud menetluskulusid summas 367,50 eurot.
10.4.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja kohu kohtule esitaud nõue oli summas 45 eurot. Kohus keeldus menetluse võtmast hagi summas 15 eurot, mis kogu nõudest moodustab 33,37 %. Kohus on rahuldanud hageja nõude 66,67 % ulatuses. Seetõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 245,01 eurot kostja kanda ja 122,49 eurot hageja enda kanda. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluskulusid kandnud.
10.5.Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskuludelt viisise välja mõistmiseks alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses TsMS § 177 lg 4 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.