Hageja: OK Incure OÜ, registrikood 11542046, Mustamäe tee 16, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond 10617 Hageja lepinguline esindaja: Anu Volmer, e-post: [email protected] Kostja: J.Õ., isikukood xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx Kirjalikus menetluses
Asja lahendamise viis
RESOLTUSIOON
1.Rahuldada OK Incure OÜ hagi J.Õ. vastu võlgnevuse nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista J.Õ.lt (Õ., isikukood xxxxxxxxxxx) OK Incure OÜ (registrikood 11542046) kasuks J.Õ. ja BB Finance OÜ vahel sõlmitud 24.09.2021 laenulepingust nr 2102118893 tulenev põhivõlgnevus 1114,01 eurot, intress 76,34 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 114,27 eurot ja sissenõudmiskulud 3,88 eurot, s.o kokku 1308,50 eurot.
3.Jätta menetluskulud J.Õ. kanda.
4.Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 280 eurot ning mõista nimetatud summa J.Õ.lt OK Incure OÜ kasuks välja.
5.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.
7.Toimetada tagaseljaotsus kätte hagejale. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte avalikult, otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kaja esitamine ja edasikaebamise kord Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus
1.19.07.2022 esitas hageja Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 1309,39 euro saamiseks. Kohus rahuldas avalduse ning edastas võlgnikule makseettepaneku. Kohus lõpetas 28.09.2022 maksekäsu kiirmenetluse, kuna võlgnikule ei õnnestunud mõistliku aja jooksul makseettepanekut kätte toimetada ning nõue anti üle Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas Pärnu Maakohtule 11.10.2022 hagiavalduse kostja J.Õ. vastu põhivõlgnevuse 1114,01 euro, intressi 76,34 euro (intressimäär 24% aastas, intress on arvestatud perioodi 21.02.2022 – 08.05.2022 eest), sissenõutavaks muutunud viivise 208,54 euro ja võla sissenõudmiskulude 63,88 euro nõudes. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt, s.o 1114,01 eurot, lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 09.05.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani s.o 11.10.2022 vastavalt lepingule 0,12% päevas. Hageja nõuab viivist perioodi 09.05.2022 – 11.10.2022 eest summas 208,54 eurot. Nimetatud perioodis on 156 päeva (1114,01*156*0,12%= 208,54 eurot). Hageja nõue põhineb kostja ja BB Finance OÜ vahel 2 (8)
Tsiviilasi nr 2-22-126230 24.09.2021 sõlmitud laenulepingul nr 2102118893 laenusummaga 1240 eurot. Kostjal oli kohustus tasuda makseid igakuiselt maksegraafiku alusel. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. Lepingus leppisid pooled kokku laenu intressimääras 24% aastas. Viivise määr on 0,12% päevas (43,8% aastas). Kuna kostja jättis tasumata vähemalt kolm üksteisele järgnevat graafikujärgset osamakset, ütles BB Finance OÜ laenulepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 08.05.2022. BB Finance OÜ loovutas oma nõude hagejale 09.05.2022.
3.Kohus jättis 24.10.2022 määrusega hagi käiguta. Hageja esitas 24.10.2022 puuduste kõrvaldamise.
4.17.02.2023 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).
5.17.02.2023 tegi kohus hagejale kohtunõude vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas. Hageja esitas oma vastuse 20.02.2023. Kohtuotsuse põhjendused
6.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu 17.02.2023. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 21.03.2023. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud.
7.Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on selles märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt.
8.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid BB Finance OÜ ja kostja 24.09.2021 lepingu, mille alusel sai kostja laenu 1240 eurot. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et BB Finance OÜ, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule laenu, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga.
9.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on 20.02.2023 ja 29.03.2023 vastustes esitanud asjaolud, millest nähtub, et BB Finance OÜ on teinud kostja 3 (8)
Tsiviilasi nr 2-22-126230 maksevõime kindlaks tegemiseks päringu maksehäireregistrile ja tuvastanud, et kostjal ei ole maksehäireid. Samuti tegi BB Finance OÜ päringu Ametlikes Teadaannetes ja tuvastas, et kostja kohta ei olnud seal kirjeid. BB Finance OÜ kogus kostja krediidivõimelisuse kohta andmeid kostjalt. Kostja avaldas, et tema igakuine netosissetulek on 1000 eurot, igakuised finantskohustused 0 eurot (lähtuti kostja esitatud andmetest) ja muud kohustused arvutuste järgi 276 eurot (kostja poolt märgitult 250 eurot). Kostja esitatud andmeid kontrolliti kostja esitatud pangakonto väljavõtte ja Maksu- ja Tolliameti tõendi alusel. Krediidiandja riskihinnangutest ja krediidiandjas kehtestatud sise-reeglitest, määrati kliendile krediidilimiit ehk igakuine maksevõime 674 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et BB Finance OÜ järgis VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust veenduda kostja krediidivõimelisuses.
10.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,95%. Seega kolmekordne määr oli 50,85%. Hagiavalduses on esitatud asjaolu, mille kohaselt oli laenu intressimäär 24% aastas ja lepingu personaalsetes tingimustes on kokkulepitud krediidikulukuse määr 27,25% aastas. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.
11.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostja tegi pärast laenusummade väljamaksmist neli graafikujärgset makset summas 125,99 eurot, mis arvestati põhivõla katteks. Kostja ei täitnud oma lepingust tulenevat kohustust kohaselt ning BB Finance OÜ ütles lepingu üles 08.05.2022 ja loovutas nõude hagejale 09.05.2022. Kostja ei ole põhinõude suurust ega arvestust vaidlustanud. Kohus rahuldab nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 24.09.2021 sõlmitud lepingust tuleneva põhivõla summas 1114,01 eurot.
12.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. BB Finance OÜ ja kostja on 24.09.2021 lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmises. Poolte kokkuleppe kohaselt oli intressi määraks 24% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress kokku summas 76,34 eurot. Hageja on intressi arvestanud alates 21.02.2022 kuni 08.05.2022. Kohus rahuldab hageja nõude intressi summas 76,34 euro väljamõistmiseks kostjalt.
13.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate 4 (8)
Tsiviilasi nr 2-22-126230 maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest protsendina. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt, s.o 1114,01 eurot, lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 09.05.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani, s.o 11.10.2022 vastavalt poolte kokkuleppele 0,12% päevas (s.o 43,80% aastas) kooskõlas Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p-le 3. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga oli hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 208,54 eurot. Kohus on seisukohal, et viivisemäära kokkulepe on vastuolus VÕS § 415 lg-s 1 sätestatuga. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega võimaldab VÕS § 113 lg 1 nõuda kas seaduses sätestatud määras viivis või määras kuni lepingus sätestatud intressimäär, kui see on seaduses sätestatud määrast kõrgem. Lepingus kokku lepitud viivisemäär on kõrgem (s.o 0,12% päevas, 43,8% aastas) kui kokkulepitud intressimäär (24% aastas). VÕS § 421 sätestab, et käesolevas jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui sätete kohaldamist püütakse vältida kokkulepete teistsuguse sõnastamisega, eelkõige krediidisumma jagamisega mitme lepingu vahel. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et viivisekokkulepe on tühine.
14.VÕS § 113 lg 1 kolmas lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega kehtib viivisemäärana lepingus kokkulepitud intressimäär, s.o 24% aastas. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (s.o summas 1114,01 eurot) summas 114,27 eurot (1114,01*24/100/365*156=114,27 eurot) perioodi 09.05.2022 – 11.10.2022 eest.
15.Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist nii VÕS § 1132 lg 1 kui ka VÕS § 1132 lg 2 p-i 3 alusel. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. S.t kohus ei saa hagi rahuldada ulatuses, mis ei ole hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Tagaseljaotsust tehes saab kohus hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel lähtuda üksnes kostjale kättetoimetatud hagiavalduses toodud asjaoludest, mis loetakse TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt kostja poolt omaks võetuks. Kohus ei saa tagaseljaotsust tehes hinnata ega arvestada võimalikke hagile lisatud tõendeid. Hagi õiguslikult põhjendatus peab nähtuma hagist endast. Kui hageja on hagisse asjaolud kirjutanud puudulikult või on rikkunud seaduses sätestatud piiranguid, siis ei saa sissenõudmiskulude hüvitise nõuet pidada vastavas ulatuses õiguslikult põhjendatuks. Õiguslikult põhjendamatus ulatuses peab kohus nõude jätma rahuldamata.
16.Kohus käsitleb esmalt hageja võla sissenõudmiskulude nõuet summas 13,88 eurot VÕS § 1132 lg 1 ja lepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p-i 3 alusel. Kostjale on edastatud tasuta meeldetuletuskiri 24.02.2022 ja tasulised meeldetuletuskirjad 28.02.2022 summas 3,88 eurot, 30.03.2022 summas 5 eurot ja 23.04.2022 summas 5 eurot. VÕS 5 (8)
Tsiviilasi nr 2-22-126230 § 1132 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Arvestades VÕS § 1132 lg 1 sõnastust võib lepingu kehtivuse ajal võlgnikule saata iga sissenõutavaks muutunud kohustuse eest ühe tasulise meeldetuletuskirja ja seda tingimusel, kui tasulise kirja saatmisele eelneb tasuta meeldetuletuskirja saatmine. Nimetatud tõlgendus on kooskõlas võlaõigusseaduse, tarbijakaitseseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenuseaduse muutmise seaduse seletuskirjas tooduga.1 Hagiavaldusest nähtuvalt on kostjale saadetud üks tasuta meeldetuletuskiri 24.02.2022 ja sellele on järgnenud tasuline meeldetuletuskiri hinnaga 3,88 eurot. Kohtu hinnangul on hageja nõue nimetatud summas põhjendatud ja tuleb kostjalt välja mõista. Samas ei ole hageja hagiavalduses esitanud asjaolusid, et 30.03.2022 ja 23.04.2022 meeldetuletuskirjadele oleksid eelnenud tasuta meeldetuletuskirjade saatmist, mis on tasuliste meeldetuletuskirjade saatmise kohustuslikuks eelduseks, kui tegemist on iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetud kirjadega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue võla sissenõudmiskulude hüvitamiseks 10 euro ulatuses on põhjendamatu ja jääb rahuldamata. Kohtu seisukoht ei muutuks ka juhul, kui tegemist oleks sama sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetud meeldetuletuskirjadega, sest VÕS § 1132 lg 1 võimaldab võla sissenõudmiskulu hüvitamist maksimaalselt 5 euro ulatuses sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta, s.t sama kohustuse kohta ei saa saata piiramatut arvu tasulisi kirju. VÕS § 1132 lg-s 1 sätestatud piiridest tarbija kahjuks väljuvad kokkulepped on VÕS § 1132 lg 6 järgi tühised.
17.Järgnevalt käsitleb kohus hageja võla sissenõudmiskulude nõuet summas 50 eurot VÕS § 1132 lg 2 p-i 3 alusel, mis sätestab, et majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda pärast lepingu lõppemist tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni üle 1000 euro. Kohus märgib, et VÕS § 1132 seab piirangud tarbijast võlgnikult nõutavatele sissenõudmiskuludele ning seab neile konkreetsed ülempiirid ning tarbija kahjuks kõrvalekalduvad kokkulepped on tühised (VÕS § 1132 lg 6). VÕS § 1132 alusel on võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitist vaid siis, kui ta on need kulud reaalselt kandnud ning võlausaldaja peab olema võimeline neid ka tõendama. Tegemist ei ole seadustatud hinnakirjaga. Tarbijalt on õigus nõuda tasu konkreetsete meeldetuletuskirjade eest ning lisaks sissenõudmiseks tehtud muude toimingute kulud (nt telefonikõned, võimalikud registripäringud, võlgnikuga kohtumine jne) piirmäära ulatuses. Samuti tuleb lähtuda ka sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud piirangust, s.o lepingu lõppemisest või eelmise tasulise meeldetuletuskirja saatmisest on möödunud vähemalt 7 päeva, mida tuleb nõude hindamisel arvestada. Teave meeldetuletuskirjade saatmise, sisu, aja ja viisi kohta ning muude toimingute tegemise aeg, sisu ja kulud peavad nähtuma hagist, sest hageja märgib hagis VÕS § 1132 lg 2 p-i 3 alusel esitatud nõude osas, et on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, tehes erinevaid toiminguid võlamenetleja töö, tasulised päringud, meeldetuletus- ja nõudekirjade edastamised 19.05.2022, 30.05.2022, 06.06.2022, 16.06.2022, 01.07.2022, 12.07.2022 nii sms-i, posti, kui ka e-posti teel. Hageja ei too aga hagiavalduses välja, mis päringuid hageja tegi, milles seisnes võlamenetleja töö ning millal ja kuhu hageja meeldetuletus- ja nõudekirju saatis. Hageja nimetab, et on teinud tasulisi päringuid, kuid nimetatud kulude kandmist esitatud materjalidest ei nähtu. Lähtuda ei
Tsiviilasi nr 2-22-126230 saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seadusandja ongi kehtestanud esimese meeldetuletuskirja eest suurema ülempiiri, et osaliselt hüvitada ka võlausaldaja üldkulusid. Hagist ei nähtu võimalike toimingute tegemise täpsemad asjaolud, s.o nende sisu ja kulu. Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude, summas 50 eurot, hüvitise nõue on liiga üldsõnaline ja põhjendamata. Kohus selgitab täiendavalt, et VÕS § 1132 regulatsioon seob suures osas hüvitise meeldetuletuskirjade saatmisega. Meeldetuletuskirju tuleb mõista kitsendavalt arvestades VÕS § 1132 tarbijakaitselist iseloomu. Meeldetuletuskiri on tarbijale kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis saadetud teade, mille ainuke eesmärk VÕS-i regulatsiooni kontekstis on võlgnikule meelde tuletada oma kohustust eelnev võlg ära maksta (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I, § 1132 kommentaarid, lk 580). Hagi materjalide pinnalt peab olema võimalik tuvastada VÕS § 1132 eelduseid, sh sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud piiranguid. Käesolevalt ei ole see võimalik, sest hagi ei sisaldanud vastavat teavet. Seega ei ole hageja sissenõudmiskulude hüvitise nõue 50 euro osas õiguslikult põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
18.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
19.Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 163 lg 1). Kuigi kohus rahuldab hagi osaliselt, arvestab kohus asjaolu, et hagiavaldus rahuldatakse 89,45% ulatuses ja väljamõistetava riigilõivu suurus on nii hagiga taotletu kui väljamõistetuga võrreldes sama (riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt on riigilõivu suurus hagi esitamisel hinnaga vahemikus 1001 – 1500 eurot summas 280 eurot). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 280 eurot. Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse. Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 280 eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.
20.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
21.TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult.