Võlaõigus

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohus menetles hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lgle 1 ja jätab TsMS § 405 lg 1 p 9 ja § 444 lg 4 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus täiendab otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui pool teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada apellatsioonkaebus. Kui pool ei ole kohtule eelnimetatud tähtaja jooksul apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatanud, siis loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud.

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Kui pool 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest otsusele siiski apellatsioonkaebuse esitab, võtab ringkonnakohus selle menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hagi aluseks on O OÜ (krediidiandja) ja kostja vahel 17.01.2023 laenulepingust nr XXX ja 17.03.2023 laenulepingust nr XXX tulenevad võlgnevused. Hageja esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks küsinud laenude andmisel kostja pangakonto väljavõtet või kogunud piisavalt muud teavet kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja esitatud andmete ja tõenditest nähtuvate andmete alusel on kohus seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendanud, st hageja esitatud andmed ei ole piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud. Kohus leiab, et olukorras, kus Maksu- ja Tolliameti sissetuleku päringust saadud andmete alusel oli kostja sissetulek oluliselt madalam taotlusel märgitust, tulnuks krediidiandjal küsida kostjalt andmete kontrollimiseks kostja pangakonto väljavõtet või täiendavaid selgitusi kostja sissetulekute kohta. Samuti nähtub, et kostjal oli enne laenude võtmist juba finantskohustusi ning krediidiandja ei ole teinud kindlaks, et kostja ei olnud sattunud laenuorjusesse. Seda olukorras, kus kostja taotles krediidiandjalt laene kahekuulise vahega. Kohtu hinnangul ei ole ka eluliselt usutav, et kostja igakuised majapidamiskulud on üksnes 20 või 15 eurot ja ülalpeetavate kulud 127,50 eurot, võttes arvesse, et kostjal on kaks ülalpeetavat. Hageja ei ole esitanud selgitusi asjaolu kohta, kas mõni kolmas isik kandis kostja majapidamiskulusid. Arvestades, et Maksu- ja Tolliameti sissetuleku päringu andmetel oli kostja sissetulek enne 17.01.2023 laenu väljastamist 534,63 eurot ning enne 17.03.2023 laenu väljastamist 584,32 eurot, ainuüksi kostja varasemad finantskohustused olid vastavalt 300 eurot ja 350 eurot ning kostjal oli 2 ülalpeetavat, ei olnud kostja kohtu hinnangul laenude väljastamise ajal krediidivõimeline. Samuti märgib kohus, et hageja tõendist väliste päringute kohta ei nähtu, kelle kohta päring on teostatud ning, mis oli päringu vastus. Seetõttu on krediidiandja lepingute sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus rahuldab hagi osaliselt vastavalt hageja poolt võlaõigusseaduse § 4034 lg 7 alusel esitatud ümberarvestusele. Kohus rahuldab 17.01.2023 laenulepingust tulenevad ümberarvestatud põhivõla ja intressi nõuded ja 17.03.2023 laenulepingust tuleneva põhinõude vastavalt hageja poolt märgitule. Kohus rahuldab 17.03.2023 laenulepingust tuleneva ümberarvestatud intressinõude üksnes 17.06.2023 kuni 17.09.2023 osamaksete osas summas 6,72 eurot, kuna hageja esitatud selgitustest ja tõenditest nähtuvalt on hageja arvestanud intressimaksete katteks kostja poolt tasutud 3,83 eurot, mis katab nii 17.04.2023 kui ka 17.05.2023 osamakse intressid. Hageja viivisenõuded rahuldab kohus ajavahemiku osas alates lepingute lõppemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni, kuna hageja on hagis taotlenud viiviste väljamõistmist kuni hagiavalduse esitamiseni ning kohus ei menetle käesolevas tsiviilasjas hageja hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viivisenõuet. Edasiulatuva viivisenõude osas pole hageja tasunud hagi esitamisel ka riigilõivu. Hageja sissenõudmiskulude nõude rahuldab kohus 30 euro ulatuses, kuna 20.10.2023 meeldetuletuskirja saatmise ajaks ei ületanud hageja 17.03.2023 lepingust tulenev nõue kostja vastu 1000 eurot, mistõttu on VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel 20.10.2023 meeldetuletuskirja sissenõudmiskulud kohtu hinnangul põhjendatud 20 euro ulatuses. 30.10.2023 ja 08.11.2023 meeldetuletuskirjade sissenõudmiskulusid peab kohus põhjendatuks kokku 10 euro ulatuses (5+5). /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm, kohtunik

2/2

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.