Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega kätte 05.03.2023. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt tuvastas võrguettevõtja Elektrilevi OÜ 13.01.2020 tarbimise mõõtmata ahelast. Elektrienergia tarbijaks oli kostja, kellel võrguleping puudus. Võrguteenuse ja elektrienergia tarbimise eest mõõtmata ahelast kalkulatsiooni alusel ning ebaseadusliku tarbimise juhtumi menetluskulude hüvitise tasumiseks koostas Elektrilevi OÜ 27.01.2020 kostjale arve nr 706259954837, mida kostja ei ole tasunud. Nõue loovutati hagejale, kes nõuab hagis kostjalt 31.12.2018. a - 31.10.2019. a esitatud arvete alusel põhivõlga summas 316,68 eurot, võla sissenõudmiskulu 25 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 76,28 eurot ja edasiulatuvalt viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 422,86 eurot, millest 316,68 eurot on põhivõlg, 25 eurot võla sissenõudmiskulu ja 81,18 eurot kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku summas 208 eurot, sh 140 eurot hagilt tasutud riigilõiv, 20 eurot lepingulise esindaja kulud ja 48 eurot kohtutäituritasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 75 eurot, kokku 140 eurot. Riigilõivu

2 (3)

on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast ning selle saab lugeda hüvitatavaks menetluskuluks. Hageja ei ole põhjendanud, millest tuleneb või mille alusel tuleks kostjalt välja mõista esindaja tasu 20 eurot. Hagejat on menetluses esindanud hageja töötaja Riho Siil. TsMS § 175 lg 2 sätestab, et menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud, nõustaja kulusid ei hüvitata. Seega ei kuulu esindaja tasu antud juhul TsMS § 175 alusel hüvitamisele. Menetluskuluna 20 euro hüvitamise sätestab küll TsMS §-le 4842 alusel, mille kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks, kuid antud juhul ei ole maksekäsu kiirmenetlus lõppenud ei maksekäsu tegemise ega võla tasumise tõttu menetluse lõpetamisega, mistõttu ei ole ka TsMS §-le 4842 alusel maksekäsu menetluskulude välja mõistmine põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus esindaja tasu summas 20 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõistmata. Vastavalt TsMS § 143 p 4 on asja läbivaatamise kulud ka menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulud. Hageja on kohtule esitanud kohtutäitur Oksana Kutšmei 26.01.2023. a kohtutäituri tasu välja mõistmise otsuse, millega kohtutäituri mõistis hagejalt välja kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest summas 40 eurot, millele lisandub käibemaks 8 eurot, kokku 48 eurot. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Kohus on kontrollinud, et hageja on käibemaksukohustuslasena registreeritud. Seega saab lugeda hageja põhjendatud menetluskuluks 40 eurot. Kohus loeb hageja menetluskuluna põhjendatuks riigilõivu summas 140 eurot ja kohtutäituri tasu 40 eurot, kokku 180 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 180 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine TsMS § 455 lg 1 järgi toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. Kostjale ei ole õnnestunud senises hagimenetluses menetlusdokumente isiklikult kätte toimetada. Seetõttu on hagimaterjalid kostjale kätte toimetatud avalikult. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ka kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult. TsMS § 317 lg 3 järgi avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Alo Noormets kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.