Määruse tegemise aeg ja koht 29. märts 2023. a, Tallinn Kohtuasja number
2-21-130357
Kohtuasi
AS ÜHISTEENUSED hagi Y vastu võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.01.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490), lepinguline esindaja Diana Allik Kostja (apellant): Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda Y apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus selle esitajale käesoleva määruse jõustumisel.
2.Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele määruse ärakirja edastamisega.
3.Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Y kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
AS ÜHISTEENUSED esitas 29.09.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Y vastu. Võlgniku vastuväite tõttu lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 09.11.2022 hagi 840 euro väljamõistmiseks.
1.1.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on sõidukile registreerimismärgiga XXXXXX hageja kui parkimisteenust osutava ettevõtte poolt vormistatud 21 leppetrahvi järgmiselt: − nr 0235003838, 07.02.2019 20:40:00, summas 40 eurot; − nr 0236008424, 09.02.2019 10:09:00, summas 40 eurot; − nr 0263000189, 22.02.2019 02:22:06, summas 40 eurot; − nr 0232009145, 24.02.2019 11:25:00, summas 40 eurot; − nr 0204020834, 15.03.2019 07:05:00, summas 40 eurot; − nr 0031047737, 13.05.2019 19:18:00, summas 40 eurot; − nr 0263001029, 16.05.2019 02:25:09, summas 40 eurot; − nr 0204022415, 30.05.2019 06:32:31, summas 40 eurot; − nr 0204023729, 24.07.2019 07:00:06, summas 40 eurot; − nr 0204024135, 22.08.2019 06:28:59, summas 40 eurot; − nr 1007000046, 29.09.2019 06:39:51, summas 40 eurot; − nr 0204027312, 03.12.2019 07:01:18, summas 40 eurot; − nr 0204027914, 03.01.2020 06:35:29, summas 40 eurot; − nr 0263002532, 22.01.2020 23:58:11, summas 40 eurot; − nr 1007001735, 23.03.2020 06:12:37, summas 40 eurot; − nr 1011000541, 24.04.2020 17:04:42, summas 40 eurot; − nr 1006004938, 24.08.2020 08:46:11, summas 40 eurot; − nr 0031057553, 21.11.2020 10:04:23, summas 40 eurot; − nr 0254011306, 17.12.2020 10:29:39, summas 40 eurot; − nr 0031058646, 17.01.2021 10:15:57, summas 40 eurot; − nr 0204038282, 06.04.2021 08:52:06, summas 40 eurot. Kõik leppetrahvid on koostatud Vormsi tn 10 parklas parkimiskorraldusnõuete eiramise tõttu. Vormsi tn 10 parklas on lubatud parkida vaid KÜ Vormsi 10 lubadega, sõidukil puudus parkimisluba. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste p 1 kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda, on sõidukijuhil kohustus lepingu p-st 8 tulenevalt tasuda parklaoperaatori nõudmisel leppetrahvi summas kuni 57 eurot.
2-21-130357
1.2.Vastavalt Transpordiametist saadud andmetele oli eelnimetatud sõiduki vastutav kasutaja/omanik leppetrahvide vormistamise ajal kostja. Parkimistingimuste p 4 kohaselt on operaatoril õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks. Kostjat teavitati leppetrahvinõude esitamisest leppetrahvi kviitungi asetamisega sõiduki kojamehe vahele. Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid kogusummas 840 eurot on kostja poolt tasumata.
1.3.Vastavalt kohtupraktikale võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes. Kostjat on teavitatud kohe pärast rikkumise tuvastamist, asetades leppetrahvikviitungi sõiduki kojameeste vahele. Hageja ei nõustu, et leppetrahvide summa on ebamõistlikult suur. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
2.1.Kostja kinnitas, et on sõiduki registreerimismärgiga XXXXXX omanik. Samuti on kostja korteriomandi Vormsi 16–X omanik ning Vormsi 16 korterelamu asub Vormsi 10 korterelamu kõrval. Hagejal puudus õigus parkimistingimuste kehtestamiseks ja sellest tulenevalt ka parkimislepingu sõlmimiseks. Ainult KÜ-l Vormsi 10 oli õigus määrata leppetrahvi suurust ja kehtestada parkimiskord. Samas puudus hagejalt parkimisõiguse kontrolli teenuse tellimiseks õigus ka KÜ-l Vormsi 10, kuna Tallinna linnaga sõlmitud lepingu järgi ei tohtinud KÜ Vormsi 10 anda isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamist üle kolmandatele isikutele.
2.2.Hageja väide, nagu oleks leppetrahvikviitungid edastatud kostjale panemisega sõiduki kojameeste vahele, ei vasta tegelikkusele. Hageja esitatud fotodelt nähtub vaid see, et sõiduki kojameeste vahele oli pandud mingid valged paberitükid, kuid ei ole näha, mis nendele on kirjutatud. Kostja ei ole leppetrahvikviitungeid varem kätte saanud ja sai need alles 14.01.2022 koos hagiga, mistõttu ei teatanud hageja kostjale leppetrahvide nõuetest mõistliku aja jooksul. Hageja tüüptingimustes märgitud leppetrahvi suurus on ebamõistlikult suur ning tühine tüüptingimus. Leppetrahv ei peaks olema suurem kui 20 eurot. Maakohtu otsus Maakohus rahuldas 16.01.2023 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 600 eurot. Menetluskulud jättis maakohus 71% ulatuses kostja kanda ja 29% ulatuses hageja kanda, mõistes tasaarvestuse tulemusena kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 293,35 eurot ning viivise alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.1.Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud leppetrahvinõuded sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX poolt parkimistingimuste rikkumise eest ajavahemikul 07.02.2019– 06.04.2021. Kokku on esitatud 21 leppetrahvinõuet ning hageja nõuab igaühe eest 40 eurot, kokku 840 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja oli ajavahemikul 07.02.2019– 06.04.2021 viidatud sõiduki omanik. Hageja on Tallinna Transpordiameti Liikluskorralduse peaspetsialisti poolt allkirjastatud Maa-ameti kaardiserveri väljavõttega, millelt nähtuvad märkide asukohad Vormsi 10 kinnistul (dtl 148), 17.01.2018 KÜ Vormsi 10 ja hageja vahel sõlmitud teenuse osutamise lepingu 10/1984 (dtl 233–236) ning 02.03.2016 Tallinna linna ja KÜ Vormsi 10 isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepinguga (dtl 239–242) tõendanud, et hagejal oli õigus Vormsi 10, Tallinn alal parkimiskontrolli teostada ja nimetatud alal parkides tuli esitada parkimisõigust tõendav dokument kooskõlas parkimistingimuste
2-21-130357 p-ga 7. Kohus ei nõustu kostjaga, et KÜ-l puudus õigus parkimisõiguse kontrolli teenuse tellimiseks hagejalt. KÜ Vormsi 10 ja hageja vahelise lepinguga ei antud parkimisala hageja kasutusse, vaid telliti üksnes parkimise reeglite täitmise kontrolli teenust.
3.2.Parkimistingimuste p 1 kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Seega on asjas tõendatud, et vaidlusalusele alale sõidukiga sõites ja seal parkides tuleb esitada parkimisõigust tõendav dokument kooskõlas parkimistingimuste p-ga 7 ning selliselt paigaldatud ja avaldatud tingimustega avaldab hageja VÕS § 16 lg 1 mõttes tahet sõlmida märgitud tingimustel leping parkijaga. Sõites Vormsi 10 asuvale alale ja seal parkides, avaldab sõiduki kasutaja omakorda lepingu sõlmimiseks nõustumuse VÕS § 20 lg 1 mõttes ning parkima asudes sõlmib sõiduki kasutaja VÕS § 9 lg 12 , VÕS § 8 lg 1 kohaselt lepingu. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine ning kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 kohustuse täitmist, milleks võib olla õigus nõuda VÕS § 158 lg 1 järgi leppetrahvi tasumist.
3.3.Hageja on esitanud hagis väidetud ajal kostja sõiduki parkimise tõendamiseks Vormsi 10 parkimisalal fotod, mis on lisatud leppetrahvikviitungitele (dtl 149 - 190). Kostja on esitanud leppetrahvide 0254011306, 1006004939, 0031047737, 0263000189, 0236008424, 0235003838 osas vastuväite, mille kohaselt ei ole tegu rikkumisega, sest sõiduki päikesesirmile on asetatud parkimisluba. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et sõiduki päiksesirmil nähtub parkimisluba, ei välista automaatselt parkimistingimuste rikkumist. Vaidlusalusel alal on lubatud parkida üksnes KÜ Vormsi 10 parkimislubadega. Kostja ei ole tõendanud, et sõiduki päikesesirmil oleks olnud Vormsi 10 parkimisluba või, et kostjal Vormsi 10 parkimisluba üleüldse oleks. Kostja on ise menetluses esile toonud, et on korteriomandi Vormsi 16–83, Tallinn omanik ning korterelamu Vormsi 16 asub korterelamu Vormsi 10 kõrval. Kostja leiab, et kostja sõiduk ei olnud parkimisalale pargitud aegadel, kui väljastati leppetrahvikviitungid 0031058646, 1011000541, 0204024135 ja 0232009145. Kostja osundab antud leppetrahvikviitungeid puudutavalt, et sõidukist tehtud fotodelt nähtuvalt asub parkimist korraldav märk sõidukist vasakul pool. Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud fotodega, nõustub kostjaga. Seega ei ole nimetatud leppetrahvikviitungite puhul tõendatud, et sõiduk oleks parkinud alal, millel kehtivat parkimistingimuste p 7 oleks ta rikkunud.
3.4.Leppetrahvikviitungite 1007001735, 0263002532, 0204027914, 0204023729, 0204022415, 0204020834, 0263000189, 0031057553, 1006004938, 1007001735, 02104027914, 0204027312, 1007000046, 0204023729, 0204022415, 0163001029, 0236008424 ja 0235003838 osas leiab kostja, et kohtule esitatud fotodelt ei nähtu parkimist korraldavat ja keelavat märki, mistõttu ei ole tõendatud, et sõiduk on parkinud Vormsi 10 parkimisalal ning oleks parkimistingimusi rikkunud. Kohus nõustub kostjaga, et leppetrahvikviitungitele 0263002532 ja 1007000046 lisatud fotode alusel ei ole selgelt arusaadav, et sõiduk oleks pargitud Vormsi 10 parkimisalale. Ülejäänud nõuete osas leiab kohus, et esitatud fotodega on tõendatud, et sõiduk oli pargitud hageja opereeritavale parkimisalale (jäädvustatud on sõiduki ümbruses olevad hooned, haljasala, statsionaarsed objektid) ning aset on leidnud parkimistingimuste rikkumine, st loata parkimine.
3.5.Leppetrahvi 0031058646 osas leiab kostja veel, et fotodelt ei ole tuvastatav, et sõidukil puudub luba, sest esiklaas on jääs. Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et leppetrahvikviitungi 0031058646 alusel ei ole hagejal õigust leppetrahvi nõuda juba tulenevalt asjaolust, et sõiduk ei asunud Vormsi 10 parkimisalal, siis kohus seda vastuväidet eraldi ei hinda. Lähtudes eeltoodust ei ole hagejal õigus nõuda leppetrahvi leppetrahvikviitungite 0031058646,
2-21-130357 1011000541, 0204024135, 0232009145, 0263002532 ja 1007000046 alusel. Seega tuleb jätta hageja leppetrahvinõuded rahuldamata kokku summas 240 eurot (6 × 40).
3.6.Leppetrahvikviitungitele lisatud fotodelt (dtl 149–190) nähtub, et leppetrahvinõuded on jäetud sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Alusetud on kostja väited justkui ei oleks võimalik tuvastada valget värvi kviitungitelt, mis on asetatud auto kojamehe vahele, et tegemist on leppetrahvinõuetega. Hageja poolt kohtule esitatud fotodelt on võimalik tuvastada, et iga parkimistingimuste rikkumise korral on kostja sõiduki kojamehe vahele asetatud üksteisele sarnanevad kviitungid, mille järgi võib vastavalt tavapärasele praktikale aru saada, et tegemist on leppetrahvinõuetega. Kohtul ei ole mõistlikku põhjust kahelda, et fotodelt tuvastatav valge kviitung ei oleks leppetrahvinõue. Hagejal oleks ka objektiivselt raske oma väiteid teatise sisu osas paremini tõendada. Vähemalt nõuaks see ilmselt ebamõistlikke ja senises kohtupraktikas ebavajalikuks peetud kulutusi. On tavapärane praktika, et leppetrahvinõue parkimislepingu rikkumise eest asetatakse sõiduki kojamehe vahele. TsÜS § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kätte saaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on 05.06.2019. a otsuses tsiviilasjas nr 2-17-117146 p-s 12 leidnud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele võib pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Käesoleval juhul on hageja kostjat teavitanud leppetrahvinõudest vahetult pärast rikkumise avastamist. Seega leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõuetest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on seda teinud VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul.
3.7.Hageja on esile toonud, et kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus lepingu p-st 8 tulenevalt tasuda parklaoperaatori nõudmisel leppetrahvi summas kuni 57 eurot. Kohtu hinnangul ei ole parkimistingimuste p 8 näol tegu tühise tüüptingimusega nagu seda leiab kostja, sest leppetrahvi summa 57 eurot ei välju parkimisvaldkonnas tavapäraselt esitatavatest leppetrahvinõuete suurusest. Kohtupraktikas on varasemalt leppetrahvi summas 57 eurot tunnistatud mõistlikuks (nt tsiviilasjas 2-16-116867). Samuti asub kohus seisukohale, et puudub alus leppetrahvinõude vähendamiseks VÕS 162 lg 1 alusel, sest üksnes asjaolu, et kostja on Vormsi 16 korteri omanik, ei ole kohtu hinnangul piisavaks aluseks leppetrahvinõude vähendamiseks. Lähtudes eeltoodust kuulub hagi rahuldamisele osaliselt kogusummas 600 (840 – 6 × 40) eurot. Apellatsioonkaebus Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse hagi rahuldavas osas tühistada ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole kostja parkimisalal parkinud. Kostja kordab maakohtus esitatud väiteid, et (i) hagejal puudus volitus KÜ Vormsi 10 parkimisalal parkimist korraldada, (ii) leppetrahvikviitungeid ei olnud kostjale edastatud, (iii) leppetrahvi suurus on ebamõistlikult suur, (iv) parkimisalale sissesõidu juures puudus hageja infotahvel.
2-21-130357
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda ning kaebus TsMS § 638 lg 10 järgi selle esitajale tagastada. Tsiviilasja hinna järgi on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas võetakse apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus edasikaebamiseks luba ei andnud. Asjaolu, et maakohus märkis kohtuotsuses edasikaebamise korra, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid kaebuse menetlusse võtmiseks. Asjas tehtud hagi osaliselt rahuldav otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldamise tagajärg, samuti ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise järeldamiseks alust. Ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (vt Riigikohtu 10.04.2019. a määrust tsiviilasjas nr 2-17-13363, p 15). Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Maakohus leidis tõendeid hinnates, et hageja on tõendanud õiguse osutada vaidlusalusel parkimisalal Vormsi 10 kinnisasja omanikele parkimisteenust, samuti kostjaga parkimisteenuse osutamise lepingu sõlmimise ja selle lepingu tingimused. Kostja parkis sõidukit kohas, mis oli kasutamiseks vaid KÜ Vormsi 10 lubadega. Kostja sõidukist tehtud fotod kinnitavad, et parkimine ei vastanud parkimistingimuste p-s 7 sätestatud tingimustele, s.o parkimist lubav dokument ei olnud asetatud nähtavale kohale armatuurlaual. Seega rikkus kostja parkimistingimusi ja hagejal on parkimistingimuste p 8 alusel õigus nõuda kostjalt leppetrahvi. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja on kostjat teavitanud leppetrahvinõudest vahetult pärast iga rikkumise avastamist, s.o VÕS § 159 lg 2 tähenduses mõistliku aja jooksul. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus kaebuse menetlusse võtmiseks. Kolleegium lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel tsiviilasja hinnaga võrreldes ülemääraseid menetluskulusid.
2-21-130357 Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Maakohus jaotas hagi osaliselt rahuldades menetluskulud õigesti TsMS § 163 lg 1 alusel. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle hagejale vastamiseks edastamist, siis ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
12.1.Kostjal on õigus esitada taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel pärast käesoleva määruse jõustumist. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele arveldusarvele lõiv tagastada. TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.