Harju Maakohus
Kohtunik
Reena Nieländer
Kohtujurist
Kadri Kroodo
Määruse tegemise aeg ja koht
29.03.2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-23-107150
Tsiviilasi
PlusPlus Capital ASi maksekäsu kiirmenetluse avaldus M. L. vastu võlanõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamise taotluse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806), asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn Avaldaja lepinguline esindaja: Carlo Kask (PlusPlus Legal OÜ); e-post xxx Võlgnik: M. L. (isikukood xxxxxxxxxxx), elukoht xxx; epost xxx
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest.
PlusPlus Capital AS esitas 16.02.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult M. L.lt võlgnevuse väljamõistmiseks. M. L. esitas makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohus andis asja 08.03.2023 määrusega üle Harju Maakohtule hagimenetluse alustamiseks. Avaldaja ja võlgnik esitasid 16.03.2023 kompromissilepingu, milles paluvad kohtul kompromissi kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Kompromissiga reguleerivad menetlusosalised 07.09.2022 võlatunnistusest nr xxxxxxxx tuleneva võlgnevuse ja menetluskulude tasumise korda. Menetlusosalised on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest. Nad on kokku leppinud kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise õigusest loobumises. Avaldaja taotleb tagastada maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust pool ehk 32,5 eurot.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 486 lg 1 kohaselt jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada (p 1); samuti kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu (p 3). TsMS § 486 lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut TsMS § 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kuigi maksekäsu avaldust menetlev kohus andnud asja üle hagimenetluse alustamiseks Harju Maakohtule, ei ole avaldaja asjas hagiavaldust esitanud. Seetõttu ei loe kohus hagimenetlust alanuks ning peab menetlusökonoomia kaalutlustel võimalikuks poolte kompromissilepingu kinnitamist TsMS § 486 lg 4 ja TsMS § 486 lg 1 p 3 alusel. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p-ga 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt TsMS §-st 432 on menetluse kompromissiga lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, asub seisukohale, et kohtule esitatud taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks vastab seadusest tulenevatele nõuetele, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid ning kuulub rahuldamisele. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise protsessuaalsetest tagajärgedest. Avaldaja ja võlgnik soovivad loobuda kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise õigusest. Poolte taotlus kuulub rahuldamisele TsMS § 661 lg 4 alusel.
Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1). Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud sisalduvad kompromissiga kokkulepitud summas. Kommpromissis nimetamata osas jäävad menetluskulud vastava menetlusosalise enda kanda. TsMS § 150 lg 3 sätestab, et menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Seega ei saa kohus tagastada avaldajale poolt maksekäsu kiirmenetluses tasutud lõivust ning avaldaja taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 150 lg 8 sätestab, et maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.