Renovum OÜ hagi V. N. vastu 30.12.2021 laenulepingust nr xxxxxxxxx tuleneva võlgnevuse 998,69 euro, intressi 212,37 euro, sissenõudmiskulu 30 euro, viivise 87,61 euro ja täiendava viivise saamiseks Hageja: Renovum OÜ (registrikood 14042462, asukoht Tartu maantee 50, 10115 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Aivira Kollamaa (e-post xxx) Kostja: V. N. (isikukood xxxxxxxxxxx, faktiline elukoht teadmata) 1544,39 eurot
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista V. N.’lt Renovum OÜ kasuks 30.12.2021 laenulepingust nr xxxxxxxxx tulenev võlgnevus 998,69 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, viivis 61,73 eurot.
3.Välja mõista V. N.’lt Renovum OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 998,69 eurolt alates 08.11.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviste kogusumma ei tohi ületada põhinõude summat.
4.Jätta hageja menetluskulud 77% ulatuses kostja V. N. kanda ja kostja menetluskulud 23% ulatuses hageja Renovum OÜ kanda.
Välja mõista V. N.’lt menetluskulu summas 396,55 eurot Renovum OÜ kasuks.
6.Välja mõista V. N.’lt Renovum OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (396,55 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
7.Määrata, et kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
8.Otsus kuulub viivitamata täitmisele.
9.Tagaseljaotsus toimetada kostjale kätte avaliku teatavakstegemisega.
10.Kostjal V. N.’l tasuda Revonum OÜ kasuks väljamõistetud summad hageja Revonum 1 (9)
OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX AS LHV Pank, selgitusega „võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number“. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.Renovum OÜ esitas Harju Maakohtule 07.11.2022 hagi V. N. vastu 30.12.2021 laenulepingust nr xxxxxxxxx tuleneva võlgnevuse 998,69 euro, intressi 212,37 euro, sissenõudmiskulu 30 euro, viivise 87,61 euro ja täiendava viivise saamiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Monefit Estonia OÜ ja V. N. interneti vahendusel 30.12.2021 kliendilepingu nr xxxxxxxxx, millega võimaldati kostjal võtta laenu. Peale kostja poolt laenutingimustega tutvumise kinnitamist Monefit Estonia OÜ rahuldas kostja taotluse ja kandis kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 998,69 eurot. Peale kostjale laenu ülekandmist saadeti esialgse võlausaldaja poolt kostjale 30.12.2021 arve nr 600583133720, et kostjat veelkord teavitada laenutagasimakse tähtajast. Peale seda rohkem kostjale arveid ei saadetud.
1.2.Vastavalt 30.12.2021 tingimustele kostja võttis laenu 40 kuuks. Poolte kokkuleppe kohaselt krediidi kogukulu oli kogulaenuperioodi eest 1441,79 eurot. Intressi määraks oli 43,20% aastas. Kostja laenulepingu järgseid makseid tasuma ei asunud.
1.3.Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi. Kostja sellele ei reageerinud ning oma kohustust laenuandja ees ei täitnud. 05.02.2022, 15.03.2022, 28.03.2022, 03.06.2022, 13.06.2022, 23.06.2022, 03.07.2022, 13.07.2022 ja 23.07.2022 saadeti kostjale meeldetuletuskirju. 02.03.2022 edastas Monefit Estonia OÜ kostjale tasulise meeldetuletuse 30.12.2021 muutunud kohustuse kohta.
1.4.04.04.2022 edastas Monefit Estonia OÜ kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul, kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist.
1.5.Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud, mistõttu Monefit Estonia OÜ ütles 28.07.2022 poolte vahel sõlmitud lepingu ülesse lepingu punkti 16.3 alusel. Kuna kostja meeldetuletustele ei reageerinud, loovutas esialgne võlausaldaja nõude Renovum OÜ-le 02.08.2022. Nõude loovutamise kohta edastas Monefit Estonia OÜ kostjale 02.08.2022 teatise.
1.6.Hageja nõuab põhivõlga summas 998,69 eurot. Intresside võlg vastavalt 2 (9)
maksegraafikule ülesütlemise seisuga s.o 28.07.2022 oli summas 212,37 eurot. Viivise võlg hagi esitamise seisuga s.o 07.11.2022 on summas 87,61 eurot. Hageja soovib kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise ja põhivõlalt hagi koostamisele järgnevast päevast alates edasiulatuvalt arvestatud viivise väljamõistmist lepingujärgse intressimääraga võrdses viivisemääras kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõla summalt.
1.7.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist vastavalt VÕS § 1132 lg-le 1 summas 30 eurot. Lepingu kehtivuse ajal on Monefit Estonia OÜ saatnud kostjale 3 tasulist meeldetuletuskirja kogumaksumusega 30 eurot (1tk – 5 eur, 02.03.2022 meeldetuletuskiri, 04.04.2022 lepingu ülesütlemise hoiatus), 28.07.2022 ülesütlemise avalduse maksumusega 15 eurot ja 02.08.2022 nõude loovutamise teatise maksumusega 5 eurot.
1.8.Laenuhaldur vestles kostjaga enne laenu sõlmimist, täiendavalt kontrollis kostja andmeid, kostja töötasu suurust ja kostja igakuiste kohustuste suurust. Kostja samuti kinnitas andmete õigsust.
1.9.Laenuandmisel teostati päring Creditinfosse, millega kontrolliti maksehäireid, kehtivaid maksehäireid ei olnud. Ametlikud teadaanded - andmeid ei olnud, puhas taust. Maksevõime hindamisel arvestati ka kostja kui kliendi varasema Maksu-ja Tolliametis võlgu ei ole. Negatiivset infot kliendi kohta ei ole. makseajalugu, kliendi poolt esitatud andmeid, palgainfo väljavõtet (pensioniregistrist), krediidiskoori. Keskmiseks kostja sissetulekuks oli 1400,00 eurot (neto). Sissetulekute ja kohustuste põhjal oli kalkuleeritud muuhulgas laenuteenindusmäär ja reserv. Kontoväljavõtete alusel (lisa 17) ja muude päringute alusel krediidiandja asus seisukohale, et kostjal on laenu täitmiseks piisavalt krediidivõimekust. Eeltoodust tulenevalt kostja finantskohustused (koos tema kuludega) moodustasid tema igakuisest sissetulekust 30,49% ja veel jääb reserv summas 714,87 eurot. Krediidireiting oli samuti kostja suhtes 27,9.
1.10.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõivu summas 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamisega on summas 20 eurot ja esindajakulu summas 480 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Riigikohus on 20.04.2022 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-20-123093 punktis 9.3 selgitanud, et tagaseljaotsuse põhjendavas osas tuleb märkida põhjendused selle kohta, miks kohus leiab, et tagaseljaotsust ei ole võimalik menetlusosalisele kätte toimetada muul viisil, kui väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Põhjendused on mh vajalikud selleks, et kõrgema astme kohus saaks kontrollida, kas menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused on täidetud. Üksnes märge avaliku kättetoimetamise kohta tagaseljaotsuse resolutsioonis ei ole piisav, põhjendustest peaks nähtuma vähemalt see, mida kohus on tagaseljaotsuse muul viisil kättetoimetamiseks teinud (vt Riigikohtu 16. septembri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 218-9218/40, p 11).
3.Käesolevas tsiviilasjas on kohus esmalt proovinud menetlusdokumente toimetada kätte kostjale avaliku e-toimiku kaudu 09.11.2022 ning e-postiga 09.12.2022 aadressile xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx (tagastatud). 15.11.2022 on edastanud kohus hagimaterjalid kostjale aadressile xxx, kuid need on tagastatud, kuivõrd kostja ei viibinud 17.11.2022 kell 10.31 nimetatud aadressil. Kohus on jätnud eelnevalt viidatud aadressile materjalid postkasti 22.12.2.2022 kell 12.58. Samuti on hagimaterjalid toimetatud kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 05.01.2023, 15.02.2023 ja 18.03.2023.
4.Seega on kohus menetlusdokumendid kätte toimetanud kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 14 päeva, arvates vastamise ettepaneku kättetoimetamisest alates. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud 3 (9)
hagile kuni käesoleva ajani esitanud ei ole.
5.Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
6.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
7.Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
8.1.Vaidlust ei ole, et Monefit Estonia OÜ ja kostja vahel on sõlmitud 30.12.2021 kliendileping nr xxxxxxxxx, mille kohaselt on kostja saanud 998,69 eurot (dtl 28-38). Pooled ei vaidle selle üle, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, st vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes
8.2.Vaidlust ei ole, et kostjale on tehtud väljamakse summas 998,69 eurot ning kostja tagasimakseid teostanud ei ole. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
8.3.VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
8.4.04.04.2022 edastas Monefit Estonia OÜ kostjale laenulepingu ülesütlemis hoiatuse, millise kohaselt juhul, kui kostja ei tasu võlga 14 kalendripäeva jooksul, ütleb Monefit Estonia OÜ sõlmitud lepingu üles. Lepingu ülesütlemisel muutub kohe sissenõutavaks kogu krediidisumma, millele lisanduvad ülesütlemise hetkeks kogunenud intress, viivised, menetlustasud ja kirjade saatmistasud (dtl 62). 28.07.2022 on Monefit Estonia OÜ edastatud kostjale laenulepingu ülesütlemise teate, millise kohaselt loeb Monefit Estonia OÜ kostjaga sõlmitud lepingu nr xxxxxxxxx üles öelduks (dtl 64).
8.5.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejal oli õigus tarbijakrediidileping üles öelda 4 (9)
ning et see lõppes 28.07.2022.
9.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Monefit Estonia OÜ on loovutanud oma nõude hagejale ning on sellest kostjat teavitanud 02.08.2022 teates (dtl 66). Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist
10.Kostjaga sõlmitud lepingu kohaselt on intressimäär 43,20% aastas (dtl 36) ning hageja nõuab kostjalt intressi tasumist summas 212,37 eurot.
10.1.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
10.2.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.
10.3.Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: 1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; 2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes 5 (9)
võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
10.4.Riigikohus on enne KAVS kehtima hakkamist krediidiasutuste osas järeldanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐169‐13, p 21).
10.5.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.
10.6.VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
10.7.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
10.8.Hageja hinnangul (vt dtl 431-433 hageja seisukoht) laenuandja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Kostjal oli soov võtta laenu ning kasutada krediidiandja teenuseid, krediidiandjal oli soov kostjale laenu väljastada. Andmete kogumis hindamise tulemusel tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel. Hageja oma sellekohaste väidete tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud ei ole. Ühtegi tõendit hageja kostja krediidivõimekuse kontrollimise kohta kohtule esitanud ei ole ning samuti puudub analüüs, et kostjal oleks piisanud rahalisi vahendeid laenu tagastamiseks. Ainuüksi viited sellele, et viimasel on sissetulek summas 1400 eurot, ei ole piisav tõendamaks seda, et kontrollitud on kostja krediidivõimekust. Hageja poolt kohtule esitatud kostja koostatud ankeedist nähtub, et kostjal oli lepingu sõlmimisel mitmeid tarbimislaenudest tulenevaid kohustusi (dtl 295).
10.9.Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormis tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Kohus leiab, et hageja seda teinud ei ole. Hageja ei ole oma väidetavate analüüside kohta esitanud ühtegi tõendit ega ka põhistust, hageja väide mingi analüüsi läbiviimise kohta on jäänud deklaratiivseks ja paljasõnaliseks. Kohus tuvastab, et hageja rikkus kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet järgmiste asjaolude alusel. 6 (9)
10.10.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest.
11.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) on kogu laenulepingu kehtivuse perioodi olnud vastav intress 0,00%. Seega lepingu kehtivuse jooksul kostja intressi tasuma ei pidanud.
12.VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
12.1.Kohus eelnevalt tuvastas, et tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 on antud juhul tarbijakrediidilepingu intressimääraks kuni 31.12.2022 0,00%. Seega on tulenevalt VÕS § 113 lg 1 antud juhul viivisemääraks 8% aastas kuni 31.12.2022. Alates 01.01.2023 on intressimääraks 2,5% aastas ja viivise määraks seega 10,5% aastas.
12.2.Hageja on palunud mõista välja viivise alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 30.01.2022 kuni 07.11.2022, mis on 282 päeva eest. Viivis põhinõudelt 998,69 eurot moodustab seega 61,73 eurot.
12.3.Seega kuulub hageja nõue kostjalt viivise 61,73 eurot väljamõistmiseks rahuldamisele.
12.4.Kooskõlas TsMS § 367 kuulub rahuldamisele hageja nõue välja mõista kostjalt viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid seda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Väljamõistetavate viiviste kogusumma ei tohi ületada põhinõude summat.
13.Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmise kulu summas 35 eurot.
13.1.VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
13.2.Võlausaldaja on kostjale saatnud kohtule esitatud tõendite kohaselt 3 tasulist meeldetuletuskirja kogumaksumusega 30 eurot, s.o 02.03.2022 meeldetuletuskiri (dtl 60), 04.04.2022 lepingu ülesütlemise hoiatus (dtl 62), 28.07.2022 ülesütlemise avalduse maksumusega 15 eurot (dtl 64) ja 02.08.2022 nõude loovutamise teatise maksumusega 5 eurot (dtl 66). Seega leiab kohus, et põhjendatud on hageja sissenõudmiskulu nõue summas 30 eurot ning vastav summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
14.Arvestades eeltoodut ning asja materjale, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele 7 (9)
võlgnevus summas 998,69 eurot, viivis 61,73 eurot ja sissenõudmise kulu summas 30 eurot. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 998,69 eurolt alates 08.11.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviste kogusumma ei tohi ületada põhinõude summat. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
15.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1544,39 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
16.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
16.1.Hageja palus kostjalt välja mõista kokku 1544,39 eurot (dtl 20).
16.2.Kuivõrd kohus rahuldab hageja poolt esitatud nõude osaliselt kokku summas 1195,28 ehk hageja nõudest rahuldatakse 77 %, siis leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta 77 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 23 % ulatuses hageja kanda.
17.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
17.1.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamisega on summas 20 eurot ja esindajakulu summas 480 eurot. Kostja hageja menetluskulule vastu ei ole vaielnud.
17.2.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust 77 % summas 242,55 eurot.
17.3.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 120 eurot koos käibemaksuga. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 120 eurot (koos käibemaksuga), on mõistlik ega ületa turu keskmist hinda.
17.4.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 4 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele osaliselt. Arvestades, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega, on vajalik ja põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele koos eelneva tõendite analüüsiga mitte rohkem kui 1,5 tundi. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas 180 eurot (1,5 x 120 eurot).
17.5.Hageja on palunud kulud õigusabile välja mõista koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10 alusel peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Avalikult kättesaadavate andmete kohaselt ei ole hageja käibemaksukohustuslane. Seega tuleb õigusabikulu välja mõista koos käibemaksuga.
17.6.Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele esindajakulu summas 138,60 eurot (180 eurot x 77%).
17.7.Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise 8 (9)
ja esitamise kulu summas 20 eurot. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 4842 kuulub vastav hageja taotlus rahuldamisele summas 15,40 eurot (20 x 77%).
17.8.Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 396,55 eurot, millest riigilõiv 242,55 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamisega on summas 15,40 eurot ja esindajakulu summas 138,60 eurot.
18.Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega kostjal otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
19.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.