Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 12.12.2017 sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise lepingud, mille alusel hageja osutas kostjale sideteenust ja üüris seadmeid. Hageja on esitanud teenuse osutamise eest kostjale arveid (nr A-31709191, A-31913428, A-32117711, A32322313, A-32527087 ja A-32732048), mille kostja on jätnud tasumata. Kohus proovis hagiavalduse ja menetlusse võtmise kohtumääruse, milles nõuti kostjalt hagile vastust, kostjale kätte toimetada aadressil xxx, kuid materjale ei õnnestunud kahel korral üle anda. Eelnevalt oli maksekäsu kiirmenetlust läbi viinud kohus proovinud menetlusdokumente kätte toimetada võlgniku saadetud aadressil xxx, kuid dokumendid tagastati märkega „aadress teadmata / adressaadi elu- või asukoht teadmata“. Isik ei ole kunagi sellel aadressil elanud. Aadressil xxx asuva korteri omanik kinnitas, et kostja elab sel aadressil; sama kinnitas ka majanaaber. Ka käesolevas menetluses on kostja saatnud e-postiga kohtule pildi Soome aadressist, kuid arvestades eeltoodut, ei saa kohus asuda seisukohale, et tegemist on kostja tegeliku elukohaga. Kuna ka aadressil xxx, ei õnnestunud menetlusdokumente üle anda, loeb kohus, et kostja aadress pole teada. Kohus loeb hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks e-posti aadressil xxx, millelt kostja kohtule oma väidetava aadressi saatis. Kohus selgitas kostjale 02.01.2023 e-kirjaga, mis nõuetele peab kostja vastus vastama, ning märkis, et nõuetekohane vastus tuleb esitada hiljemalt 12.01.2023. Kostja saatis kohtu kirja peale jällegi üksnes pildid Soome aadressist. Nõuetekohast vastust pole kostja hagile esitanud. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagejal on tekkinud lepingulise esindaja kulu summas 85 euro (ilma käibemaksuta) väljamõistmist. Lepinguline esindaja on asjas teinud järgmisi toiminguid: õigusabikulud tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest. Kohus leiab, et lepingulise esindaja toimingud on olnud vajalikud ja näidatud mahus põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt välja hageja õigusabikulud 85 eurot. Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 175 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842 määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 175 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 280 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.