1.Jätta rahuldamata X hagi Y ja C vastu põhivõlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. Menetluskulud
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
3.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui
menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Kostjad asusid hageja juurde elama aadressil XXX, Tallinn ca 15 aastat tagasi. Hageja ja kostjad leppisid kokku, et kommunaalarved jaotatakse majas elavate täiskasvanud inimeste vahel võrdselt (suuline kokkulepe). Alguses sõlmitud kokkulepe toimis (koguni ca 14 aastat), kuid alates juuli 2019 kuni september 2020 (kui toimus hageja ja kostjate tütar M lahkuminek ja kostjad aadressilt ära kolisid) jätsid kostjad kommunaalkulud kokku summas 1858,94 eurot (s.o neile langeva osa) tasumata.
2.Hageja on seisukohal, et kostjad on seeläbi rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingut. Kostjatel lasub kohustus tasuda võlgnevus ning hüvitada kogunenud viivised. Hageja nõuab kostjatelt 1858,94 euro tagastamist VÕS § 108 lg 1 alusel. Pooled sõlmisid suulise kokkuleppe maja kommunaalkulude jagamise ja tasumise korra reguleerimiseks. Kuna hageja ja kostjad elasid majas kolmekesi, siis järelikult pidi igaüks neist maksma 1/3 kommunaalkuludest.
3.Kostjad jätsid tasumata oma osa kommunaalkuludest perioodil 01.07.2019– 30.09.2020. Perioodil 01.07.2019–30.09.2020 olid kommunaalkulud majas kokku 4098,95 eurot. Majas elas sellel perioodil 3 inimest (hageja ja kostjad). Seega oli antud perioodi kulu igale majas elavale täiskasvanud inimesele 4098,95/3 = 1366,32 eurot. Kostja II tasus viidatud perioodi elektriarveid, mistõttu arvutab hageja tasumisele kuulunud summalt elektriarvete alusel tasutud summa kokku 873,69 eurot. Seega on kostjate võlgnevus kokku 1858,94 eurot (1366,32*2–873,69). Kostjate vastutust välistavaid asjaolusid ei esine.
4.Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 02.02.2022 ning nõuab kostjatelt viivist alates 03.02.2022. Viivised on kokku 22,41 eurot. Hageja nõuab kostjatelt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid viiviseid seadusjärgses määras iga täitmisega viivituses oldud päeva eest hagejale kohtu välja mõistetud summalt kuni põhikohustuse täieliku tasumiseni.
5.Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevus summas 1858,94 eurot, hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis summas 22,41 eurot, viivis seadusjärgses määras tähtaegselt tasumata põhinõudelt 1858,94 eurolt alates kohtule hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast edasi seadusjärgses määras tähtaegselt tasumata põhinõudelt kuni nõude täieliku rahuldamiseni kostjate poolt. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostjate solidaarselt kanda. Kostjate vastuväited hagile
6.Kostjad vaidlevad hagile vastu. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjatelt I ja II väidetavalt tasumata kommunaalmakseid perioodil 01.07.2019–30.09.2020 summas 1858,94 eurot selliselt, et on sel perioodil majas elanud isikute (3 inimest) vahel jaganud kommunaalmaksete kogusumma 4098,95 eurot (4098,95:3) ja saanud 1 inimese kohta tasumisele kuuluvaks summaks 1366,32 eurot, millest on maha arvanud kostja II poolt tasutud elektriarved 873,69 eurot. Eeltoodud arvestuse kohaselt on kostjate I ja II võlgnevus hageja ees kokku 1858,94 eurot.
7.Hageja märgib kohut eksitavalt, et 15 aastat tagasi leppisid hageja ja kostjad suuliselt kokku, et jagavad kommunaalmaksed majas elavate täiskasvanud isikute vahel võrdselt ja nii toimis see tasumine kuni juuli 2019, mil lahkus majast kostjate tütar M (hageja
endine elukaaslane, kellega elas hageja koos enam kui 20 aastat). Hageja on eeltoodud kokkuleppe kohta esitanud paljasõnalised väited, mis on täies ulatuses tõendamata.
8.Märkimist väärib ka asjaolu, et kostjate I ja II kasutuses oli elamust vaid garaažipealne elamispind (62,1 m2), samas hageja kasutuses oli elamust ülejäänud elamispind 234,6 m2 (kokku oli elamispinda 296,7 m2). Seega eeltoodust tulenevalt ei sõlmiks mitte ükski mõistlik inimene sellist kokkulepet, nagu hageja väidab.
9.Kostjate I ja II tütar M (hageja endine elukaaslane) lahkus XXX elamust 27.06.2019, mitte juulis 2019, nagu hageja väidab. Kuni selle ajani maksid kostjad I ja II elamu kommunaalmakstest enamuse osa (v.a internet, prügivedu), kuigi nende kasutada oli oluliselt väiksem elamispind kui hagejal ja seda põhjusel, et hageja oli pikka aega töötu. Vahepeal pidi kostja II tasuma hageja survel elamu kommunaalmakseid täies ulatuses, kuna hagejal endal polnud raha. Hageja väitis, et kui kostjad I ja II ei nõustu kommunaalmakseid tasuma täies ulatuses, siis tuleb neil elamust välja kolida. Perioodil 01.01.2018-01.06.2019 (enne vaidlusalust perioodi) tasusid XXX elamu kommunaalmakseid (sh AS Eesti Gaas, Eesti Keskkonnateenused AS/Tallinna Jäätmekeskus, Elisa Teleteenused, Tehnovõrkude Ehituse OÜ, Elektrum Eesti OÜ) suuremas ulatuses kostjad I ja II ja väikse osa tasus M (hageja endine alukaaslane). Sel ajal hageja ise ei tasunud mingeid kommunaalmakseid. Arvestades kostjate I ja II kasutuses olevat pinda (62,1 m2), siis sel perioodil on kostjad I ja II tasunud kommunaalmakseid nende kasutuses oleva pinna eest 3721,08 eurot rohkem kui pidid.
10.Kommunaalmakseid tuli kostjatel I ja II tasuda tegelikult vastavalt nende kasutuses oleva pinnale. 15 aastat tagasi, kui kostjad I ja II asusid elama koos hagejaga ühes elamus, siis lepiti kokku, et C ja Y (kostjad I ja II) maksavad eluasemega seotud kulusid vastavalt nende kasutuses olevale pinnale (62,1 m2). Selline oli kokkulepe hagejaga, millest hageja ise pole kinni pidanud ja on nõudnud kostjatelt I ja II kommunaalmaksete tasumist enamas ulatuses. Alates 2006. aastast on kommunaalmakseid peamiselt tasunud kostjad. Hageja ise ei ole varasemalt kommunaalmakseid tasunud.
11.Hageja peab esitama arvutuskäigu selle kohta, kuidas ta sai hagile lisatud arvete alusel nõudesummaks 1858,94 eurot ja millisele kokkuleppele tuginedes. Hageja hagiavalduses toodud asjaolud on tõendamata. Kostjad sellist summat ei saa. Seega on hageja nõude kujunemine ebaselge. Võttes aluseks asjaolu, et kostjad pidid tasuma kommunaalmakseid vastavalt nende kasutuses olevale pinnale, siis on kostjad 18 kuu jooksul tasunud rohkem 3721,08 eurot ja hagejal ei saa olla kostjate vastu mingit nõuet. Isegi ei saa vastavaid nõudeid tasaarvestada, sest hagejal ei saa olla nõuet kostja vastu, mida tasaarvestada. Kohtuotsuse põhjendused
12.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostjate vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
13.Asjas puudub vaidlus, et kostjad asusid umbes 15 aastat tagasi elama hageja juurde aadressil XXX, Tallinn. Kostjate kasutuses oli hagejale kuuluvast elamust garaažipealne elamispind suurusega 62,1 m2, hageja kasutuses oli elamus ülejäänud elamispind 234,6 m2, kokku on elamus elamispinda 296,7 m2. Kostjad kolisid hagejale kuuluvast elamust välja 2020. aasta septembris.
14.Hageja on seisukohal, et hageja ja kostjate vahel oli sõlmitud suuline kokkulepe, mille kohaselt kommunaalarved jaotatakse majas elavate täiskasvanud inimeste vahel võrdselt. Hagiavalduse kohaselt jätsid kostjad tasumata oma osa kommunaalkuludest perioodil 01.07.2019–30.09.2020, sellel ajal olid kommunaalkulud majas kokku
4098,95 eurot. Majas elas 3 inimest (hageja ja kostjad), seega oli antud perioodi kulu igale majas elavale täiskasvanud inimesele 4098,95/3 = 1366,32 eurot. Kostja II tasus viidatud perioodi elektriarveid, mistõttu arvutab hageja tasumisele kuulunud summalt elektriarvete alusel tasutud summa kokku 873,69 eurot. Seega on kostjate võlgnevus kokku 1858,94 eurot (1366,32*2 – 873,69), mille hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista. Samuti palub hageja kostjatelt välja mõista viivised. Kostjad vaidlevad hagile vastu.
15.Kohus leiab, et hageja põhinõude alus saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1, mille kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Samuti tuleneb VÕS § 108 lg-st 1, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Antud juhul on hageja väitnud, et hageja ja kostjate vahel oli sõlmitud suuline leping, millest tulenes kostjatele kohustus tasuda XXX, Tallinn elamu kommunaalkulusid vastavalt täiskasvanud elanike arvule, s.o perioodil 01.07.2019-30.09.2020 jagunesid kommunaalkulud kolmeks. Kostjad on esitanud vastuväite, et hageja väidetud tingimustel kokkulepet sõlmitud ei olnud, vaid kostjad pidid kommunaalkulusid tasuma vastavalt nende kasutuses oleva pinna suurusele. Asjas puudub vaidlus, et XXX elamu elamispind on 296,7 m2, millest kostjate kasutuses oli 62,1 m2 ja hageja kasutuses oli 234,6 m2. Seega kasutasid kostjad kogu elamu elamispinnast 21% ning hageja kasutuses oli 79% elamispinnast.
16.Kohus on käesolevas asjas 13.09.2022 määruses hagejale selgitanud, et kooskõlas TsMS § 230 lõikega 1 tuleb hagejal oma väiteid tõendada, s.o hagejal tuleb kohtu ette tuua tõendid, millest ilmneb, et hageja ja kostjate vahel oli sõlmitud leping, mille kohaselt perioodil 01.07.2019–30.09.2020 pidid hageja ja kostjad tasuma XXX, Tallinn elamu kommunaalarveid võrdselt. Hageja on asunud seisukohale, et hageja väidetud suulise kokkuleppe sõlmimist tõendavad kostja II poolt tsiviilasjas nr 2-20-5686 20.04.2022 istungil antud ütlused (dtl 370), mille kohaselt kostja II avaldas: „Alguses olid mul prügiveole ja internetile otsekorraldused, mis mul kohe maha läksid. Elektrit maksime – alguses kui me kõik koos elasime, siis ma kasutasime nende kööki ja kõike, elasime koos, siis maksime elektrit enam-vähem võrdselt. Aga hiljem ma ei olnud nõus maksma, sest tal oli 3 koda või 2 korda rohkem pinda kui meil, temal oli saun, tünnisaunad, puutöökoda. Miks ma pidin maksma üle 100 euro elektrit, vett ja kõike.“ Samuti on hageja tuginenud tsiviilasjas nr 2-20-15640 esitatud F kinnituskirjale (dtl 382), milles tunnistaja on avaldanud, et: „Lisaks on C ja Y tasunud läbi aastate ebaproportsionaalselt kommunaalkulusid. Terve maja kommunaalkulud jaotati inimeste arvu põhiselt, mitte ruutmeetrite järgi.“
17.Kohus on seisukohal, et hageja esitatud tõendid ei kinnita, et hageja ja kostjad oleksid sõlminud suulise kokkuleppe, mille kohaselt hageja ja kostjad jagavad kõik XXX elamu kommunaalkulud perioodil 01.07.2019–30.09.2020 vastavalt täiskasvanud elanike arvule. Kohus leiab, et viidatud tõendid kinnitavad üksnes, et periooditi toimus kommunaalkulude tasumine erineval viisil ning aeg-ajalt ka võrdselt lähtuvalt hoones elavast isikute arvust, kuid tõendamist ei ole leidnud, et hageja ja kostjate vahel oleks sõlmitud kokkuleppe tingimustel, et hageja ja kostja tasuvad tähtajatult ning sõltumata muudest asjaoludest kommunaalkulusid võrdselt. Samuti ei ole hageja vaidlustanud kostjate väiteid selle kohta, et mitmetel perioodidel tasusid kostjad kas suuremas osas või kõik kommunaalmaksed, kuna hagejal ei olnud võimalik neid üldse tasuda. See tähendab, et pooltel puudus kindel kord kommunaalkulude tasumise jaotuse kohta ning see sõltus periooditi mitmetest erinevatest teguritest. Põhjendamatu on ka hageja väide,
et kostjad on maksekäsukiirmenetluses omaks võtnud hageja väite, et pooltel oli kokkuleppe, mille kohaselt pidid kommunaalkulud olema jagatud võrdselt. Vastupidiselt ilmneb kostjate poolt maksekäsukiirmenetluses esitatud vastuväitest (dtl 14), et kostjad on rõhutanud, et hageja ja kostjate vahel oli kokkuleppe, mille kohaselt pidid kostjad kommunaalkulusid tasuma vastavalt nende kasutuses oleva pinna suurusele. Seega on kohus seisukohal, et hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele tõendanud, et perioodil 01.07.2019– 30.09.2020 oli kostjatel kohustus tasuda XXX kommunaalkulusid lähtuvalt inimeste arvust, s.o 2/3 kulude suurusest.
18.Kohus leiab, et kooskõlas hea usu põhimõttega VÕS § 6 mõttes oleks hagejal õigus nõuda kostjatel kommunaalkulude tasumist vastavalt kostjate kasutuses oleva elamispinna suurusele. Asjas puudub vaidlus, et kostjate kasutuses oli 21% kogu elamu elamispinnast. Hageja väitel oli perioodil 01.07.2019–30.09.2020 elamu kommunaalkulude suurus 4098,95 eurot, mis tähendab, et sellest kostjatele langev osa on 860,78 eurot (4098,95x0,21). Hageja ise on kinnitanud, et kostja II tasus viidatud perioodi elektriarveid summa kokku 873,69 eurot, seega on kostjad vaidlusaluse perioodi kommunaalarvetest juba tasunud enam kui neile langeva osa.
19.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud oma nõude eeldusi, mistõttu hageja nõue tuleb rahuldamata jätta. Kuna kohus jätab hageja põhinõude rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka hageja viivisenõue.
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 lg 1 alusel on hagihind 2030,07 eurot. Menetluskulud
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
22.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.