2-22-8195/18 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Kostjale ei ole teada, et hageja tütre suhteks oleks käimas väärteo- või kriminaalmenetlus. Vastupidi, Viimsi konstaabel on selgitanud hagejale, et hageja tütrel on õigus käia tema vanaema vaatamas ning hageja ei saa seda keelata. Selle peale on hageja alustanud oma ema väljatõstmisega. Hageja arvamus kostja vastusele Hageja leiab, et kostja väide vabatahtlikust kõlbelisest kohustusest on meelevaldne, paljasõnaline ja tõendamata. Kui hageja soovinuks anda raha oma tütrele kehavälise viljastamise protseduuri läbiviimiseks, siis saanuks ta raha üle kanda tütre, mitte kostja arvele. Kehaväline viljastamine maksab 2070 eurot. Ei ole eluliselt usutav, et hageja annaks raha ette 12 protseduuri läbiviimiseks. Samuti on varem tütrele auto ostuks antud laenu tagasi maksnud tütar, mitte kostja. Asjaolu, et kostja ema on täitnud kõlbelisi kohustusi ei tähenda, et hageja oleks seda teinud ja et ta oleks avaldanud soovi teist korda vanaemaks saada. Hageja märgib, et eluruumi lukkude vahetamise ja kodu kaitsmise vajadus tekkis hageja tütre käitumisest. Kostja jätab märkimata, et hageja on teinud politseisse sellega seonduvalt mitmeid süüteoteateid ning hetkel on need menetluses. Hageja halvustavate väidetega on kostja soovinud jätta hagejast vale muljet. Peretüli ei ole hagi esitamise põhjus. Kostja täiendavale vastusele esitas hageja täiendava arvamuse. Suulise laenulepingu puhul saab eeldada selle tähtajatust, kostja ei ole tõendanud vastupidist. Kostja on saanud hageja käest rohkem raha kui seda läinuks vaja protseduuride tegemiseks. Protseduuride tegemise kulud on tõendamata. Kohtu põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja on kostjale 26.04.2021 üle kandnud 25 000 eurot (t lk 56). Kohus loeb selle asjaolu tuvastatuks. Poolte vahel on vaidlus raha andmise eesmärgist: hageja leiab, et tegemist on laenuga, mida kostja peab tagastama; kostja leiab, et tegemist on kõlbelise kohustuse täitmisega hageja tütre suhtes, mida tagastada ei tule. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 ja 2 „kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.“ Erialakirjanduses märgitakse, et tõendite hindamine on protsess, mille käigus üksikute olemasolevate infokildude põhjal tehakse järeldus tuvastatavate asjaolude kohta. Tõendamise standard on tõendamise määr, mille kohaselt peab tõendamiskoormust kandev pool esitama tõendeid selleks, et kohus saaks tema väiteid tõendatuks lugeda. Tõendamisstandard on seotud ka kohtuniku siseveendumusega. Seadus ei nõua, et kohtuniku siseveendumus peaks olema igasugustest kahtlustest vaba. Tsiviilasjades piisab, kui ühe poole esitatu tundub kohtule teise poole väidetest tõenäolisem (vt Kõve, V. jt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Juura: Tallinn, 2017, lk 1268-1271).

Kohus leiab, et kostja väited on hageja väidetest tõenäolisemad. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg-le 1 on tehingus oluline tahteavaldus. Antud juhul (s.o suulise laenulepingu korral) saanuks hageja oma tahet väljendada raha ülekandmisel maksekorralduse selgituses. Hageja pole maksekorralduse selgitusse midagi märkinud. Hageja põhistust, et maksekorralduse selgitusse ta midagi ei märkinud, et kartis, et muidu ei ole maksekorraldus läbi (t lk 64), ei pea kohus piisavalt põhistatuks ega eluliselt usutavaks. Maksekorralduse selgitus makse tegemise takistuseks olla ei saa. Samuti märgib kohus, et poolte väidete kohaselt on poolte vahel varem laenusuhe olnud – auto ostmiseks. Seda suutsid pooled laenuna vormistada ilma, et sellest tõusetuks vaidlus. Seetõttu pidanuks olema hagejal oskus laenu vormistamiseks just laenuna. Kuna aga maksekorralduses ei ole antud juhul selgitusena märgitud laenu andmist, ei saa välistada, et raha anti kostja poolt väidetud kõlbelise kohustuse katteks. Tehingu tegemise juures olid mõlema poole kinnitusel kas hageja elukaaslane C või kostja elukaaslane Q. Menetluses on mõlemad pooled vaidlustanud nimetatud isikute kohtule edastatud kirjalikke selgitusi, kuid selle küsimuse on kohus lahendanud sel viisil, et jätnud kirjalikud selgitused toimiku materjalidest välja, kuna need ei ole esitatud nõutud protsessivormis ning kuulanud isikulised tõendiallikad üle õiges vormis, s.o tunnistajana. Seejuures on mõlemale tunnistajale selgitatud tunnistaja vastutust, s.o kohustust rääkida tõtt. Mõlemad tunnistajad andsid vastuolulisi ütlusi. Mõlemad väitsid, et raha küsimise juures olid lisaks pooltele just nemad ja mitte teine tunnistaja; tunnistaja C märkis, et tegemist oli laenuga kostja firmale ning tunnistaja Q, et tegemist oli abiga teise lapse saamiseks. Kostja on küll vaidlustanud seda, et tunnistaja C ei pruugi eesti keelest aru saada, kuid C selgitust kohtule, et sõnad „laen“, „firma“ ja „25 000“ on sarnased soome keelele ja sellest sai ta aru, peab kohus usaldusväärseks. Kuna aga mõlema poole tunnistajad andsid vastupidiseid ütlusi, ei ole kumbki pool oma tunnistajaga suutnud enda väiteid kinnitada. Hageja väitel kinnitaks kostja ettevõtluse jaoks laenu andmist fakt, et raha on üle kantud kostja arvelduskontole – kui hageja soovinuks toetada oma tütart, kandnuks ta raha üle oma tütrele. Samas ei ole hageja raha üle kandnud kostjaga seotud äriühingule, vaid just kostjale isiklikult, mis teisest küljest ei toeta hageja väidet raha andmiseks seonduvalt ettevõtlusega, vaid pigem isikliku suhtega. Kostja selgitas, et rahaasju ajas perekonnas tema. Kohus peab seda väidet usutavaks. Kostja väitega haakub ka fakt, et ka kostja ema andis selle otstarbelist raha kostjale, mitte kostja elukaaslasele (t lk 24i,k,m). Seetõttu on kostja antud küsimuses esitanud kohtu jaoks usutavamaid väiteid kui hageja. Hageja on oma 13.03.2022 ja 14.03.2022 e-kirjades kostjale ja oma tütrele märkinud, et andis laenu (t lk 7-8). Samas on tegemist hageja ühepoolse väitega, mis ei kujuta endast poolte kokkulepet. TsÜS § 67 lg 2 järgi peab lepingus esinema mõlema poole tahteavaldus ning hageja ühepoolse väitega seda tõendada ei saa. Seetõttu ei tõenda hageja e-kirjad, et tegemist oli laenuga. Need e-kirjad tõendavad ainult seda, et hageja soovib tema poolt antud raha summas 25 000 eurot tagasi. Samal põhjusel ei tõenda kostja hilisemad e-kirjad seda, et tegemist oli kõlbelise kohustusega, sest tegemist oli samuti ühepoolse väitega (t lk 24u). Kostja väitis, et laenuleping on väljamõeldis ning hageja nõustaja konstruktsioon (t lk 24t, 67). Selle tõendamiseks palus välja nõuda hageja nõustaja e-kirjavahetuse ja messengeri suhtluse. Kuna hagejal vastuväiteid puudusid, rahuldas kohus selle taotluse. Kostja esindaja uuris 01.02.2023 eelistungil hageja nõustaja e-kirjavahetust ja messengeri suhtlust ning midagi oma

väidete kinnituseks ei leidnud (t lk 89). Seetõttu jäid kostja väited, et hageja esitas hagis teadvalt vale konstruktsiooni, tõendamata. Asjaolu, et hageja nõustaja andis raha ülekandmisele õigusliku hinnangu, s.o et tegemist on laenusuhtega, ei ole etteheidetav, sest esindaja peabki pooltevahelised elulised suhted paigutama õiguslikesse raamidesse. Etteheidetav saaks olla valeväidete esitamine faktiliste asjaolude suhtes, kuid seda, et hageja nõustaja oleks teadvalt esitanud valesid faktiväiteid pole kostja suutnud tõendada. Pooled ei vaidle iseenesest selle üle, et kostja elukaaslane ja hageja tütar vajab tervislikel põhjustel kehavälist viljastamist. Selle kohta on kostja esitanud ka hulgaliselt tõendeid; kostja ema on kostja perekonda selles ka toetanud (t lk 24a-24p, 70-82). Nende tõendite hulgas on inglisekeelsed dokumendid (leping ja arved), mille kohus jätab toimikusse, kuna nende sisu on kohtule arusaadav ja kinnitab põhimõtteliselt vaidlustamata asjaolu. Välja jätab kohus vaid gruusiakeelsed tõendid, kuna nende sisus ei ole võimalik veenduda (t lk 83-84). Selles osas on hageja nõustaja vastuväide asjakohane. Samas ei muuda ka see vaidluse sisu, sest need tõendid puudutavad kostja väite kohaselt samuti vaidlustamata asjaolu – et hageja vajab viljastumiseks kunstlikku viljastamist. Seega on vaidlustamata asjaolu, et kostja elukaaslane ja hageja tütar vajab kunstlikku viljastamist. Nende esimene laps on saadud kunstliku viljastamise abil. Kohus leiab, et kostja on usutavaks teinud, et hageja andis kostjale raha just selleks otstarbeks. Seda on teinud ka kostja ema. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja ja tema elukaaslane võtnud kunstlikuks viljastamiseks laenu. Seetõttu on usutav, et täiendavat raha võisid nad paluda enda perekonnalt. Eluliselt on teada, et kunstlik viljastamine ei õnnestu ühe korraga, vaid võib võtta aega. Esimese lapse saamisest on kostjal kogemus, et see võib võtta aega ka 10 aastat ja minna maksma 40 000 – 60 000 eurot. See on kohtu jaoks usutav. Seetõttu on ka usutav, et hageja tütre kunstlikuks viljastamiseks küsiti ette suurem summa raha (25 000 eurot), mitte ei lähenetud iga üksiku viljastamisprotseduuri põhiselt. Sellega on vastatud ka hageja vastuväitele, miks ta pidi maksma korraga suurema summa raha. On igati loomulik, et perekonnaliige abistab teist perekonnaliiget eriti küsimuses, mis on isiklikku laadi ja laiemas mõttes kogu perekonna huvides (järglaste saamine). Kohus leiab, et kostja on suutnud kohtule usutavaks teha, et raha anti hageja tütre kunstlikuks viljastamiseks. Hageja ei ole sama usutavaks suutnud teha väidet, et ta andis raha kostja ettevõtluse tarbeks. VÕS § 4 lg 1, lg 2 p 3 ja lg 3 kohaselt „mittetäielik on kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Mittetäielik kohustus on kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale. Mittetäieliku kohustuse täitmiseks üleantut ei saa tagasi nõuda.“ Erialakirjanduse järgi on kõlbeline kohustus kohustus, mis tuleneb kõlbelisest kohustusest või viisakusest, sündsustundest või isiklikest suhetest. Näiteks on kõlbeliseks kohustuseks täiskasvanud lapse rahaline toetamine õpingute ajal, kihlumise märgiks sõrmuse kinkimine jms. Kõlbelisi kohustusi võib täita, kuid nende täitmata jätmisel ei saa kohaldada rikkunud poole suhtes õiguskaitsevahendeid ega nõuda täitmisena üleantut tagasi (vt Varul, P. jt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Juura: Tallinn, 2006, lk 18). Kohus leiab, et lapse toetamine kunstliku viljastamise läbiviimiseks on isiklikust suhtest tuleneb kõlbeline kohustus VÕS § 4 lg 2 p 3 järgi. Kohtu hinnangul on kostja suutnud kohtule piisavalt usutavaks teha, et hageja andis raha just sellel eesmärgil. Hageja sedavõrd usutavalt laenu andmist kostja äritegevuseks kohtule esile tuua ei õnnestunud. Seetõttu leiab kohus, et poolte vahel oli kõlbeline kohustus ning vastavalt VÕS § 4 lg 3 järgi ei saa hageja üleantut tagasi nõuda. Seetõttu jääb hagi rahuldamata.

Pooled on esitanud tõendeid ka selle kohta, et nad on omavahel tülis (t lk 24s-u, 31-33), kuid see ei muuda käesoleva vaidluse käiku. TsÜS § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused sündmustest, toimingutest ja õigusvastastest tegudest, aga mitte peretülist kui sellisest. Seetõttu ei oma peretüli poolte õiguste ja kohustuste väljaselgitamisel tähendust. Tähendust ei oma ka hageja väited kas kostja on suutnud täies ulatuses tõendada kunstliku viljastamise maksumust, sest see ei muuda mittetäieliku kohustuse sisu ega kohtu järeldust. Kohus jätab hagi rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Hageja peab hüvitama kostjale põhjendatud ja vajalikus ulatuses kostja menetluskulud. Kostja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kuludest summas 3387,50 eurot (koos käibemaksuga). Lisaks palub kostja määrata kindlaks lepingulise esindaja kulu kohtuistungi eest. Kostja lepinguline esindaja on (kohtuistungit arvestamata) teinud tööd 22 tunni ja 35 minuti ulatuses tunnihinnaga 150 eurot (koos käibemaksuga). Hageja vaidleb kostja menetluskuludele vastu. Arvestades asja mahtu ja keerukust ei ole tunnihind 150 eurot põhjendatud. Kostja esindaja on esitanud ka mitteolulisi tõendeid, millega ei olnud midagi peale hakata, samuti tõendeid kunstliku viljastamise kohta, milline küsimus ei olnud vaidluse all. Istungi aeg on märgitud pikemana kui see tegelikult oli, menetluskulude nimekirja on koostanud kostja kaks korda. Kostja ei ole ka kinnitanud, et kandis kõik kulud seoses kohtumenetlusega. Hageja on seisukohal, et õigusabile osutatud aeg ei ole vastavuses vaidluse mahu ja keerukusega. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Kostja lepinguline esindaja osutas õigusabi tunnihinnaga 150 eurot. Kohus leiab, et see tunnihind on põhjendatud ja vastab turusituatsioonile. Riigikohus on lahendis nr 2-16-3785 pidanud põhjendatud lepingulise esindaja kuluks ka 200 eurot tunnis. Kostja lepinguline esindaja osutas õigusabi 22 tunni ja 35 minuti ulatuses. Kohus nõustub hagejaga, et õigusabi maht on ülepaisutatud. Kostja on koostanud vastuse hagile, seisukoha, enne seda ka veel menetluskulude nimekirja kohaselt vastust täiendanud, hiljem veel vastanud tulenevalt kohtu nõudmisest. Kostja seisukohta kui menetlusdokumenti pole kohus küsinud ning seda ei näe ette ka seadus. Samuti tuli kohtule esitada kohe korralik vastus, mida poleks vaja hiljem ilma kohtu sellekohase ettepanekuta täiendada. Kohus on 03.06.2022 menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtu poolt nõudmata dokumentide esitamise kulud jätab kohus dokumendi esitanud poole kanda olenemata asja lahendusest. Seetõttu peab kohus põhjendatuks vaid vastusega seotud kulusid ning selle hilisema omaalgatusliku täiendamise kulusid kohus põhjendatuks ei pea. Mis puutub hageja väitesse, et kostja on esitanud hulgaliselt asjasse puutumatuid tõendeid, siis lepingulise esindaja ajakulu ei arvestata läbi sisulise faktori, s.o läbi selle mitme väite või tõendiga kohus lõpuks nõustus või põhjendatuks pidas. Selle töö tulemus

väljendub lõpuks mitte menetluskulude suuruses vaid selles, kas hagi rahuldatakse või mitte. Täpsemalt märgib kohus kostja menetluskulude kohta aga järgmist. Kostja esindaja on kulutanud 10 minutit taotlusele saada kohtute infosüsteemi juurdepääs. Kohus ei pea seda põhjendatuks, kuna nii palju aega selle ühelauselise e-kirja koostamiseks ei kulu, selle koostamine ei nõua ka õiguslikku ettevalmistust ning selle toimingu tegemiseks läheb sedavõrd tühine aeg, et puudub vajadus selle eraldi menetluskuluna esitamiseks. Kostja vastuse koostamiseks on kulunud hagiavaldusega tutvumise, kliendiga nõupidamise ja vastuse kirjutamise näol kokku 2 tundi ja 10 minutit, mida kohus peab põhjendatuks. Täiendava vastuse ja seisukoha koostamist kohus eeltoodud põhistusel põhjendatuks ei pea, põhjendatud on aga hageja arvamusega tutvumine 55 minutit, sest hageja arvamuse andmist näeb seadus ette (TsMS § 396 – sellele aga kostja seisukohta seaduse järgi ei järgne). 16.11.2022 eelistungiks ettevalmistamine (1 tund ja 15 minutit) ning istungil osalemine (30 minutit) on samuti põhjendatud. Istungijärgne arutelu kliendiga (25 minutit) ja kompromissi arutelu (kokku 20 minutit) on kohtu hinnangul põhjendatud, samuti täiendavate tõenditega tutvumine (45 minutit), sest kohus andis istungil kostjale tõendamisülesande. Kostja tõendite ja taotluste menetlusdokumendi koostamiseks läks esindajal kokku aega 3 tundi ja 55 minutit, kuid kohus peab põhjendatuks 1 tund ja 30 minutit, sest tõenditega oli esindaja eelnevalt 45 minuti jooksul juba tutvunud. Kuna hageja täiendas hagi, on põhjendatud selle täiendusega tutvumine, samuti tutvumine hagi tagamise taotlusega (kokku 50 minutit) ning hagi täiendusele vastuse koostamine (1 tund ja 5 minutit). 01.02.2023 istungiks valmistumiseks peab kohus piisavaks ajaks 1 tund (kostja esindajal kulus 1 tund ja 45 minutit) ning istung ise kestis 1 tund 10 minutit (ümardatuna 1 tunnist ja 13 minutist). 01.03.2023 istungiks ettevalmistamine koos menetluskulude koostamisega võttis kostja esindajal 1 tund, mida kohus peab põhjendatuks ning viimane istung kestis 1 tund. Kokku peab kohus põhjendatuks lepingulise esindaja kuluks tööd 12 tunni ulatuses. Kostja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva menetlusega. Seega määrab kohus rahaliselt kindlaks kostja menetluskulud summas (12 x 150) 1800 eurot (sisaldab käibemaksu). Kuna hageja kanda jäävad menetluskulud, tuleb see summa hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kostja palub menetluskuludelt välja mõista ka viivis. Vastavalt TsMS § 144 lg 4 „kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.“ Vastavalt kostja taotlusele mõistab kohus hagejalt välja ka menetluskulude viivise. /digitaalselt allkirjastatud/ Meelis Eerik kohtunik